Need, kes Stockholmi asjadel veidi silma peal pidanud, teavad, et seal on uus turistilõks – Globenimuna külgepidi üles-alla liikuvad SkyView pallikesed.
Oli meilgi vaja üle vaadata – kas vaade on nii megauhke kui lubatakse?
Kui minejal on ette näidata Stockholm Card, siis on reis pallidega tasuta. Kella 10 ja 12 vahel. Kui kaarti ei ole, siis maksab 130 SEKi täiskasvanu ja 100 SEKi pensionär ja laps. Rootslased on nutikad – mööda suurt muna liikuv pisike klaasmuna on lahe asi ja pakutakse võimalust sinna üles minna kahekesi koos romantikapaketiga – teie kaks ja šampus. Maksab 955 SEKi. 😉
Meil olid kaardid, seega maksta polnud vaja. Saime otse väravatest läbi ja filmile! St. et enne kui saad pallile, saab vaadata filmi. Kuidas tuli Globeni idee, kuidas seda ehitati ja sealt edasi idee SkyViewst. Väga lahe ja hariv. Muidu ei teaks ju midagi, sest ega turist ei viitsi üldjuhul infolehti lugeda.
Film vaadatud, saab edasi palli.
Kõlab nagu autoreklaam, et väljast väike ja seest suur, aga nii ta oligi! Tõesti suur ja avar ja ikka tõesti ümberringi klaasist. Mis oli eriti lahe – sõidu algus oli kui kosmoseraketi start. St. vähehaaval hakkas katuseluuk avanema ja pall pääses pimedast pesast päikese kätte. Liikus tasapisi ülespoole, stabiilselt, värinakartjad ei pea muretsema, sest see pall liigub sujuvamalt kui lift.
Varsti olete 130m kõrgusel Globeni tipus ja siis jääb klaaspall seisma, et kõik saaks Stockholmi imetleda.
Lahe on vaadata, kuidas teine pall teist mööda sõidab. Tekib sama efekt kui teineteisest mööduvatel laevadel – emotsiooni jagamise tunne, st. inimesed lehvitavad teise palli rahvale 🙂
Pallis saad tunda ennast staarina, sest maapeal kõik pildistavad ja filmivad teie reisi 😉 Pole ju vaja mõelda, et egas mind ei filmita, ikka klaaspalli.
*** *** *** *** *** *** *** *** ***
Ma mõtlesin peale seda reisi.
Mõtlesin kõigi nende kõrgete kohtade peale, mida me Stockis olles oleme külastanud – selles linnas on nimelt võimalik õige mitmes kohas ennast linnuna tunda ja alla maa peale vaadata.
Kaknästornet – e. Rootsi teletorn sadama lähedal, 155m kõrge. Hind: 35 SEK / laps 20 SEK
Raekoja torn – see uhke torn, mis linnas olles paistab – kolme kuldse krooniga, 106m. Hind: 30 SEK
Katarinahissen – Slussenis, vanalinna kõrval, 38m kõrge. Hind: 10 SEK
SkyView – Globeni katusel, 130m kõrge. Hind: 130 SEK /100 SEK
Kõik neli on Stockholmi kaardiga tasuta.
Igalt poolt paistab erinev vaade. SkyView oma on selle posti eespool näha.
Vaade Kaknästornetist:
Vaade Katarinahissenist:
Vaade raekoja tornist:
Ise olen neid võrreldes mõelnud seda, et iga kell läheks jälle raekoja torni, samuti Katarina lifti. Kaknästornist on ka imeilus vaade, näeb nii vanalinna kui lossi kui eriti uhket Nordiska Museet`i hoonet – mis näeb välja palju rohkem loss kui loss ise 😛
SkyViewd ei kipu rohkem külastama. Sõit ja pall olid küll lahedad, aga vaade mitte midagi erilist. Teine kord minnes ei ole sõit ja pall ka enam uued ja põnevad.
AGA – kui mul oleks kaasas lapsed, siis oleks esimene eelistus raudselt SkyView, sest kogu see sõit sinna Globeni munale on elamus, alustades “raketi” stardist kuni klaasseinadeni. Lisaks absoluutselt turvaline muna, kust ei ole võimalik ei käsi ega jalgu välja toppida ega kuskile minema joosta.
*** *** *** *** *** *** *** *** ***
Ja kui tornides on käidud, siis võib minna paadiga vee peale, nautida seda vaadet, mis laevukeselt avaneb ja sõita südalinnale lähedal olevale Fjäderholmeni saarele.
Seal on mõnusad kalarestoranid ja kohvikud, paadimuuseum ja kunstnike töötoad koos poodidega. Savitöökoda, klaasitöökoda ja kudujaid, maalijaid.
Stockholmlased käivad seal päevitamas ja ujumas. Meile, liivarandadega ära harjunud hellikutele, on kaljutpidi merre kõndimine muidugi omaette ettevõtmine ja jalg kipub libisema, aga varsti tuleb vilumus.
*** *** *** *** *** *** *** *** ***
Jaanipäev on rootslastel liikuv püha. St. et sätitakse alati peale 19. juunit saabuvale nädalavahetusele, et inimesed saaks maale sõita ja pikalt pidutseda.
Sel aastal juhtus nii, et kui meil oli aasta pikim päev ja lühim öö 23. juunil, siis rootslastel oli see päev 25. juunil. 🙂
Laevad, tänavad ja majad on kase- ja lipuehtes – ilus! Eriti ilusad on laevad 🙂
Käisime taaskord Skansenis, kuigi sel aastal oli mul küll rahvahulkadest üleküllus – sain Victoria ja Danieli pulmade ajal oma rahvamassidoosi kätte, nii et ma unistasin enamuse sellest päevast võimalusest kuskil üksikul saarel lõket teha ja vaadata, kuidas kajakad lendavad. Ei mingit inimeste poolt tekitatud häält!
Aga Skansen kihas jälle tuhandetest inimestest ja tegelikult oli see vahva! Vaadata kuidas jaapanlased õppisid karikakardest ja kaseokstest pärgi punuma ja nendega siis keset platsi püsti aetud meiupuu all rootslaste rahvatantse tantsisid 🙂
Jaaniöö kuu ka 🙂
Vahel ma kirjutan ka... 
Väga väärt info! Suured tänud, nagu ka kogu reisi ülevaate eest. Oli, mida oodata!
Paistab, et see pallike jättis teile üsna sama mulje nagu meile Brüsseli Atomium, korraks sealt alla vaadata on tore, aga…. ei midagi ülivõrdelist. Skansen tundub ikka palju põnevam ja armsam.