Freida Mcfadden “Ükshaaval”

Freida Mcfadden “Ükshaaval” (240lk. Foorum kirjastus)

Põnev, põnev, põnev!
Oligi lihtsalt nii põnev, et ma vihastasin kella peale, mis näitas juba 3 ja oli vaja magama minna, et hommikul vähegi normaalse tundega ärgata. Järgmisel õhtul ei jõudnud ära oodata, et viimane kolmandik raamatust läbi lugeda.

Raamatu esimese lehekülje lõpus tutvustab keegi enda plaani – kuuene seltskond läheb nädalaks puhkusele ja sealt peab elusana naasma vaid üks – tema ise. Aga see jutustaja on anonüümne ja saab üsna vähe sõna – tutvustab vaid aegajalt enda vastikut lapsepõlve. Põhiline jutustaja on Claire, kelle suhe abikaasaga on karidel ja kes püsib mehega koos vaid laste pärast.

Niisiis sõidavad nad oma sõpruskonnaga puhkusele, metsa sisse võõrastemajja, kus peaks ootama nädal lõõgastust, jahilkäimist, kalapüüki jne.
Inimene planeerib, mõrtsukas juhib. Vähemalt selles raamatus.
Rohkem ma sisust ei kirjuta, sest pole vaja pinget lõhkuda. 🙂

Ma põmst. lendasingi läbi selle raamatu, sest mõtiskleda polnud siin millegi üle. Keerad lehti ja ootad, mida järgmisel pakutakse. Ideid pähe tekkis, lõpuks selgus, et üks idee isegi kandis, aga päris lõpp tuli ikka üllatusena. Ilmselt lugesin ma seda raamatut just õigel hetkel, sest iseenesest ei olnud ju tegu mingi suure šedöövriga. Lihtsalt kiirelt kulgev põnevik ja kui üksikud paigad ning pidev pinge õhus meeldivad, jäädki loetuga rahule.

Suurepärane raamat, millega liiga roosamannalisele suvepuhkusele vürtsi lisada!
Eriti kui puhkus hõlmab seltskonnaga metsahotelli minekut. 😉