Philip Pullman “Lyra’s Oxford”

Philip Pullman “Lyra’s Oxford”
(72lk. A Yearling Book)

37642115_2052380984786068_7566911469862780928_o.jpg

Nii nagu pealkiri ütleb – raamatus on üks Lyra ja Pani seiklus, mis juhtub siis, kui “Vaigust kiiker” lõpeb ja Lyra Oxfordi õppima läheb.
Lühike lugu, aga kõik on esindatud – nõiad, daemonid, alkeemikud, õppejõud. Lisaks headus ja kurjus.
Raamatuks, mis suurt lugemisemotsiooni oleks tekitanud, on ta siiski liiga lühike ja sai kärmelt otsa. Küll oli aga tore uurida raamatu vahel olnud Oxfordi kaarti.

Advertisements

Philip Pullman “The Firework-Makers Daughter”

Teema 19: Raamat, mille pealkirjas on sõna “tuli” või midagi tulega seotut.

Philip Pullman “The Firework-Makers Daughter” (138lk. Puffin Books)

36675027_2023850600972440_175732637070000128_o.jpg
Üks seiklusrikas lugu ilutulestikumeistri tütrest, kes soovis saada sama vägevaks meistriks, kui ta isa ja võttis sellepärast ette ohtliku retke vulkaani südamesse.
Seikluses löövad kaasa ka vägev kuninglik valge elevant (kes töötab salaja liikuva reklaamitahvlina ja on armunud elevandipreili Frangipani), jões elavad krokodillid (kes näevad kurja vaeva, et täiustada end “jões lebava palgi” kunstis) ja puunugadega äparditest piraadid.

Väga humoorikas ja vahva lugu! Ning lõpus oleva ilutulestikuvõistluse kirjeldused on nii

vinged, et tahaks seda kõike oma silmaga näha.

Philip Pullman “I was a rat”

Philip Pullman “I was a rat” (224lk Puffin books)

36708897_2023586014332232_1339734349846675456_o.jpg
Mõnel kirjanikuga on nii, et kui tema nime näed, siis võtad ja loed. Pullman on üks sellistest lastekirjanikest.
Seekord leidsin lausa neli Puffin booksi raamatut, esimene neist jutustab Rotipoisist, kelle elu rotina muutub äkki eluks poisina.
Kui sa oled oma elu alguses rott, siis on sul kindlasti raske jätkata inimesena, veel vähem mõista, miks inimesed valetavad, varastavad, on tigedad ja kurjad. Rotid nii ei tee.
Aga õnneks leidub ka inimeste maailmas häid hingi, kes su viimasel hetkel kõmuajakirjanduse, teadlaste ja hullunud rahvamassi käest päästavad.
Ja mis oleks üks muinasjutt ilma printside, printsesside ja paleedeta?!

Tarkusetera ka:
Kui sa kõik oma mõtted ja teadmised korralikult ära triigid, kokku voldid ja kenasti kuhjadesse asetad, siis mahub su pähe palju ja ei ole vaja midagi üles kirjutada!

Reeli Reinaus “Kuidas mu isa endale uue naise sai”

Teemakuu JUUNI – loe 1 lasteraamat!

Reeli Reinaus “Kuidas mu isa endale uue naise sai” (196lk. Tänapäev)

34703323_1982379301786237_8395960722017746944_n.jpg

Seda ei juhtu tihti, et mul ongi lihtsalt selline päev, kus ma ei tee midagi muud kui loen! Täna on selline päev. 😍
Ja siin on poole päeva tulemus – lugesin pmst. ühe jutiga läbi! Keegi ei käskinud üles tõusta, midagi ei olnud vaja teha. Ehhh, eluke on ikka lill aegajalt 😉

Kaisa on 12, tema isa Sten 37 aastat vana ja kätte on jõudnud aeg, kus isa tahaks endale naist.
Ma arvasin, et olen juba tark ja arvan kohe raamatu alguses ära, kellega Sten lõpuks kokku jääb, aga võta näpust! Asjad tüürisid küll sinnasuunda, aga lõpp keeras hoopis huvitavamale rajale, nii et pole siin midagi arvata vaja, et kui oled mõnd “Armulaeva” osa näinud, siis tunned kõiki armastusromaanide nõkse 😀
Ok, see ei olnud ka ju armastusromaan …
Olid need alles naised, kellega isa Sten kohtus! Krunniga range koristushull, Chiu-haaa-haaa emme, idudest toituv tervisehull, voodite alla nukke sokutav horoskoobifänn, kätega jõest kalu püüdev ellujääja jne. Peab ütlema, et väga vapper mees, kui ta peale kõiki neid kohtumisi veel naistest lõplikult ei loobunud! Arvatavasti oleks mõni naisteradadel algaja asja sinnapaika jätnud, aga kuna Stenil oli siiski olemas mälestus Kaisa normaalsest emast, siis suutis ta lootuse säilitada.
Väga muhedalt kirjutatud! Mitu korda sain suure häälega naerda (kes on lugenud teavad, mismoodi Sten laistekaitseametisse kaevati 🤣).
Lõbus, lahe ja erinev lugu sellest, mida ma siiani lastest ja kasuvanematest lugenud-näinud olen. Kindlasti sobiks lugeda kõigil lastel, kel ema või isa uus elukaaslane silmapiiril terendamas on, aga ka kõigil neil, kes lihtsalt muhedat lugu ootavad!
PS. Sten oli väga normaalne Eestimaa mees. Naistega kohtudes alustas kohe juttu ilmast ja jätkas rangelt omal kursil.

Ayano Imai “Mr. Brown`s Fantastic Hat”

59.
Isiklik väljakutse: Iga kuu üks jaapani kirjanduse raamat.
Maikuu: Ayano Imai “Mr. Brown`s Fantastic Hat” (32lk. Kindle)

Ayano Imai.jpg

Tabasin end mõttelt, et ma ei ole lugenud ühtki jaapani lasteraamatut! Ühest küljest oli huvitav vaadata, kas lasteraamatutest jooksevad ka läbi depressiivsed noodid, teisalt on neil väga palju suurepäraseid illustraatoreid, nii et see lugemine pidi tulema omaette nauding.
Seda ta oli!

Googeldades leidsin sellise noore kirjaniku-illustraatori nagu Ayano Imai ja tema armsa raamatu Mister Brownist, kes on üks üksildane ja endassesulgunud karu. Ta ei arva, et selles midagi halba oleks, talle meeldib nii! Aga ühel päeval kui Mr. Brown tukastab, toksib rähn tema kaabu sisse augu ja teeb endale sinna pesa. Mr. Brown on pahane! No see ei kõlba ju kuskile! Järgmistel päevadel läheb asi aina hullemaks – linde tuleb aina juurde ja ennäe imet – Mr. Browni kaabu hakkab kõrgemaks kasvama! Veel suurem ime on see, et lindude sõbralik sädin hakkab karule meeldima ja nii kõnnib ta varsti uhkelt linnapeal ringi, peas linnumajade torn.
Linnarahvas leiab, et see on lahe ja nii lasevad nad endilegi kõrged kaabud teha, aga linnud tulevad elama vaid Mr. Browni juurde.
Ühel hommikul ärgates ei kuule ta aga sädinat ja avastab ehmatusega, et kõik linnud on kadunud! Lennanud lõunamaale. Hirmus on ka see, et karule endale hakkab uni peale tulema…
Möödub pikk talv ja ühel hetkel kuuleb Mr. Brown läbi õhukeseks muutunud une, mismoodi õues kõik linnulaulust rõkkab! Ta läheb õue ja näeb imet – tema kaabust on saanud suur ilus puu, mis on täis linnupesi ja laulvaid linde!

Armas lugu ja millised illustratsioonid!
Ayano Imai on kirjutanud ja joonistanud mitmeid lasteraamatuid ja minu üllatuseks on neist üks ka eesti keeles välja antud: kirjastus Draakon ja Kuu ning raamatuks “Aisopose valmid”.

Mis ma Mr. Browni lugu lugedes aga mõtlesin, et mingil määral on see tõesti püüd jaapani lapsi täiskasvanupõlve üksildase elu eest kaitsta. Püütakse selgitada, et isegi kui sa tunned, et sul on üksi hea olla, on ikkagi palju toredam, kui sind ümbritseb sõprade sigin-sagin ning mida rohkem sõpru tuleb, seda suuremaks muutub su süda ja seda õnnelikum sa oled

Bobbie Peers “Lüriidiumivaras”

Bobbie Peers “Lüriidiumivaras” (208lk. Helios, tõlkinud: Annika Kupits)

18700021_1589138054443699_6431021317079514550_n.jpg
Norra lapsed valisid selle raamatu oma 2016. aasta lemmikraamatuks ja ma saan väga hästi aru, miks!
Siin on nii palju hoogu ja seiklust ja põnevaid tegemisi, et ei olegi hingetõmbeaega – raamat tuleb korraga alla neelata ja siis kannatamatult uut osa ootama jääda (see peaks eestikeelsena sügisel ilmuma).
Lisaks on kogu lugu üsna humoorikas – sellised toredad tunnetega robotid nagu toidubott, prügibott, tülibott ja istmebott ning salakaval muru, mis liigub su jalge all liikumisele vastupidises suunas ning ähvardab enda peal koperdaja nahka panna

Ma ei ole eriline robotite fänn, aga selles raamatus olid nad nii sümpaatsed, et ninakirtsutamishetke ei tekkinudki

William on 11-aastane ja elab oma vanematega Norras. Nad on sinna põgenenud ja isegi nime vahetanud, aga William pole kindel, miks. Ta teab vaid seda, et ühel päeval kadus tema vanaisa ja et tal on eriline anne murda ka kõige raskemaid koode (vaat see koodimurdmise teema oli väga põnev!). Nii juhtubki, et kui Williami klass läheb ekskursioonile muuseumisse, kus näidatakse võimatut koodi, mida keegi murda ei suuda, saab poisist see, kes mõistatuse lahendab. Ja sealt algab seiklus, sest nüüd teatakse, kus ta on ja kes ta on.
Keda usaldada, keda mitte? Kes ta ise on? Kus on ta kaudnud vanaisa?
Lisaks salajased aiad, imelised orbid, “tarka last ei salli keegi” situatsioonid, nähtamatu arhiiv, maa-alused tunnelid jne.

Väga toredasti kirja pandud raamat! Hea lugemine nii poistele kui tüdrukutele kui ka täiskasvanutele!

Juhani Püttsepp “Mustad linnud”

Juhani Püttsepp “Mustad linnud” (47lk. Autorite endi välja antud raamat)
Fotod Ingmar Muusikus, pildid Kadri Ilves. Ka raamatu autori foto on Ingmar Muusikuselt.

Mustad linnud2.jpg
Raamatu pealkiri ei kutsu ehk paljusid kohe vaatama ja ostma, aga lugu ise on väga armas!
Rongad, künnivaresed, hallvaresed, hakid ja musträstad – nemad on siin peategelased. Meie mustad linnud, keda tihti ei sallita, aga keda peale raamatu lugemist kindlasti teise pilguga vaatama hakatakse.

Minu jaoks oli Juhani Püttsepp avastus. Häbi tunnistada, et ma tema raamatuid enne lugenud ei olnud ja et ma tegelikult temast midagi ei teadnudki… Aga suur rõõm, et mul on nüüd taaskord üks kirjanik, kelle raamatuid hea meelega lugeda

“Kronk-kronk-kronk.” Hääl nagu roostes naelal. Ise must kui ahjuroop, va söesilm.
Pole küll mustemat lindude seas, isegi silmatera on rongal must. (lk.7)

Aga rongal olevat üks valge sulg mustade sulgede all peidus!

Raamatus on tutvustused iga linnu väljanägemise ja kommete kohta ja sellele järgneb tore väike jutt, kus peategelaseks just see linnuke.
Lood sellest, kuidas hallvaresed koeraga läbi said, kuidas ronk koos vanamehega kalal käis, kuidas künnivaresed punaseid autosid vihkama hakkasid, kuidas hakid ärimeeste üle võidu saavutasid ja lõpetuseks tore lugu musträstast ja mustsõstardest.
Lood panevad naeratama ja järgmisel korral mõnega neist lindudest kohtudes ei vaata sa neid enam altkulmu, vaid mõtled sooja südamega raamatust loetud lugudele ja soovid linnule head päeva!

Mina ostsin selle raamatu just pealkirja ja kaanepildi pärast. Mulle on eluaeg need mustad linnud meeldinud

Mul on olnud õnn näha, mismoodi vareseema kodujuustu purki avab, et oma täiskasvanud poegadele süüa pakkuda ja ma olen saanud aiandis töötades aednikest varestega maid jagada. Eelmisel kevadel sain pildile hetke kui ronk muna varastas ja sel kevadel kuulsin, mismoodi hallvares aias klähvivale koerale puu otsast vastu haukus
Umbes 30 künnivarese pesad on meie majast 100 meetri kaugusel. Küllap varsti algavad noorte lennutunnid.
Umbes kuu aega tagasi kella viie paiku öösel võpatasin unest üles, sest meie akna taga lõõritas musträstas. Andis teada, et on kohal. Nad tulevad igal aastal