Martin Widmark “Kämpingumõistatud” ja “Kinomõistatus”

Martin Widmark
“Kämpingumõistatus” 89lk.
“Kinomõistatus” 88lk.
Egmont Estonia

80384845_2949451335079024_2235429249483800576_n.jpg

Kesse siis LasseMaia detektiivibürood ei tea!
Sellest aastast alates mina tean ja pean ütlema, et pole paremaid väikseid ampse suurte inimeste raamatute vahele, kui need lookesed. Tõenäoliselt käin ma raamatukogu vahet senikaua, kui nad kõik läbi loetud saavad.
Silmaring peab ju ikkagi avar olema, ka lastekirjanduse poolel, eksole. 
Ma ei hakka siin kirjutama, millised geniaalsed detektiivid raamatutes tegutsevad, aga soovitan – ampsake ka tükike sest sarjast, täitsa tore on!

Martin Widmarki LasseMaia detektiivibüroo sari

Teema 28: Vali üks raamat 2017. aasta parimate raamatute nimekirjast (Nimekiri:https://kultuur.postimees.ee/…/need-on-loppeva-aasta-parima…)

Martin Widmark
“Teemandimõistatus” 75lk.
“Hotellimõistatus” 74lk.
“Rongimõistatus” 88lk.
“Muumiamõistatus” 88lk.
Egmont Estonia

72133043_2835485309808961_602837636821811200_o.jpg

Kõik teavad Lasset ja Maiat ja kõik loevad neid raamatuid – ma ju pidin ka teada saama, mida need endast kujutavad. Et väljakutsepunkt rohkem väljakutse moodi oleks, lugesin ühe asemel neli raamatut.
Vahvad lood!
Nimelt sellepärast, et lugejale antakse kõik vihjed kenasti kätte, nii et ta saab ise detektiivi mängida ja ära arvata, kes kuriteo sooritas.
Püüdsin raamatukogust võtta sarja neli esimest raamatut, aga ilmnes, et meil antakse neid välja suvalises järjekorras. Huvitav lähenemine. Õnneks ei olnud lood omavahel väga seotud (veidi siiski), nii et lugemist ei seganud.
Mõnus lugemine pisikestele ja ega ettelugev täiskasvanu ka päris tukkuma jää. 🙂

Pam Smy “Thornhill”

Teema 38: Raamat, mida nägid lugemas kedagi teist.

Pam Smy “Thornhill” (544lk. David Flickling books)

Eesti keeles ei ole. Võiks olla.

75429384_2829113433779482_4935854593557921792_o.jpg

Autor on nii teksti kirjutaja kui illustratsioonide joonistaja.

See oli üks sünge raamat. Must-valged kaaned, musta värvi leheservad, mustvalged illustratsioonid ja peatükkide vahel süsimustad tühjad lehed.

Meeleolu, mis lugedes tekkis, oli sama must.

Nii kurb!

Kaks tüdrukut – Mary, kelle lugu toimub aastal 1982 ja on edasi antud Mary päeviku vormis ning Ella, kelle lugu toimub aastal 1992 ja on edasi antud piltides. Jutu ja piltide peatükid vahelduvad ja saavad raamatu lõpus kokku.

Mary on orb ja elab Thornhilli lastekodus. Tüdrukul on selektiivne mutism (eesti keeles on sel teemal Lille Roometsa raamat “Üks väike valge tuvi”), õpetajad teda ei mõista ja kaaslased kiusavad. Eriti üks, lastekodu iludus, kes on otsustanud Mary elu põrguks teha.

Tüdruk leiab lohutust nukkude voolimises ja tunneb, et raamatu “Salaaed” peategelane Mary oli tema sugulashing.

Thornhilli ümbritseb suur metsik aed, kuhu Mary oma kiusajate eest põgeneb.

Aastaid hiljem elab tühjaksjäänud Thornhilli kõrval Ella, kes kummalisel kombel näeb maja hoovis omavanust tüdrukut ja tondilossi katusekorruse aknas põlevat tuld.

Ella hakkab uurima, mis Thornhillis toimus.

See oli lihtsalt nii kurb raamat, et…

Nähke inimesi enda läheduses! Neid, kes on vaiksed, tagasihoidlikud, ei sulandu gruppi. Nad ei ole mingid friigid. Inimesi on lihtsalt erinevaid ja igaühel on mingi eriline oskus, mida pealiskaudsel vaatamisel ei pruugi tähelegi panna.

Sellised raamatud õpetavad silmi avama ja seltskonnahingede ning kaunitaride taga märkama tasaste sisu ja sügavust.

Peaks olema noortele kohustuslik lugemine, oleks koolides vähem kiusamist ja mõnitamist.

Lugemas nägin seda raamatut üht noormeest Stockholmi sci-fi raamatupoes. Päris mõtliku näoga luges.

Ray Bradbury “The Halloween Tree”

Ray Bradbury “The Halloween Tree” (148lk. Kindle)
Eesti keeles ei ole. Aga võiks olla!

75220704_2816904758333683_5476698453385936896_o.jpg

See on nüüd niisugune Halloweeni raamat, mida võiksid lugeda ka kõik need, kes ei salli seda “triki ja triititamist” silmaotsaski. Lugu algab küll poistekamba kostüümide ja ukselt-uksele käimisega, aga jõuab välja lausa vaaraode aegsesse ajalukku.
Rääkimata sellest võrratust, imelisest keelest, milles kogu lugu kirja on pandud! Tekst nagu muusika. Iga lause, mis silme eest läbi voolab on lugemisnauding.

Niisiis – Tom Skelton (milline suurepärane nimi Halloweeni ajaks, Skelton = skeleton (luukere)!) ja tema sõbrad satuvad Halloweeni ööl ühe kummalise maja ukse taha. Veider omanik avab ukse ja kommiandmise asemel valib ta hoopis triki ning lööb ukse poiste nina eest kinni. Sellist kohta tuleb lähemalt uurida, ning poisid pudenevadki maja hoovi, kus nende imestuseks ja imetluseks seisab Halloweeni puu! Täis kõrvitsaid, mil igal oma nägu peas ja silmad ning suud hiilgamas. Ja mees, kes neid uksel kommidega ei kostitanud, viib poisid hoopis ajarännule, et tutvustada neile Halloweeni ajalugu.
All Hallows Eve, ehk kõigi pühakute öö. Kuidas inimesed on juba aegade hämarusest suhelnud oma surnutega, tõrjunud kurja ja uskunud jumalaid, kes neid aitavad.
Õue jäeti potte sooja toiduga, et vaimud, kes muidu tuppa siseneksid, jääksid hoopis välja sööma ja lahkuks. Siit on alguse saanud kostüümides ukselt uksele käimine ja pererahva kommijagamine.

Väga-väga huvitav lugemine! Võiks tõesti eesti keeles ka ilmuda, sest kuigi on tegu lasteraamatuga, sain ma neile lugudele internetist lisa otsides oma silmaringi jälle mitme sentimeetri jagu laiemaks käristada.
Näiteks peeti Briti saartel 1. novembrit aasta alguspäevaks. Suvi sai läbi, algasid külmad ja talv, et kevade alguseks jõudu koguda. Mulle päris meeldib see mõte, et uus elu algab vaikuse ja puhkusega, et siis õide puhkeda.
*”World turn! Leaves burn!
Grass die! Trees…fly!”

Selles raamatus on suurepärased illustratsioonid ja ma arvan, et Kindles oli seda tore lugeda küll, aga ma hangin ta endale ka pärisraamatuna.
Nagu keegi Goodreadsis kirjutas – kui igal aastal enne jõule saab loetud Dickensi “Jõululugu”, siis on see raamat nii hea, et igal aastal enne oktoobri saamist novembriks võiks lugeda just “The Halloween Tree” raamatut.

Diana Leesalu “Mahajäetud maja”

Teema 25: Raamat autorilt, kes on sinuga samal päeval sündinud.

See oli nii äge teema! Ma pole ühegi teema puhul nii põhjalikku tuhnimist ette võtnud, kui selle. Uurisin islandlasi ja jaapanlasi ja rootslasi ja valisin ühe autori juba peaaegu välja, aga siis, oktoobri keskel veelkord otsides, leidsin äkki päris kodumaise autori, kellest mul enne aimugi ei olnud ja kelle sünnipäev on 1. novembril.
Palju õnne Diana Leesalu! 🌻🌻🌻

Diana Leesalu “Mahajäetud maja” (285lk. Pegasus)

75614146_2813956315295194_1224841573791956992_o.jpg

Oi, see oli LAHE raamat! Kohe esimesest peatükist alates sai naerda ja laagrisse minevatele koolipoistele kaasa elada. Martin ja Joonas ja hiljem nendega liituv Mini-Martin on väga ägedad kutid, keda ei hirmuta isegi palaval päeval puuriidaladumine ega pekikuubikutega supp. Aga pähe kuumav päike nõuab jäätist kõhtu ja kuna kõik suured asjad algavad väikestest kokkusattumustest, siis juhtub nii, et jäätist otsides leiavad poisid hoopis vana maja. Kohalikud hoiavad sest majast eemale, aga poistel on muidugi vaja lähemalt uurida.
Kõik on põnev ja tore, kuni majja kaob nende klassiõde Miia. Läheb ja ei tule enam tagasi ning teda otsima läinud poisid kukuvad äkki läbi keldriluugi hoopis teise maailma.
Ja see teine maailm oli ikka tõeliselt huvitav ja hirmutav ja kangelasi vajav paik!

Niisiis – raamat, kus on seiklusi, hulga huumorit ja vahvad tegelased.
Mina olen oma leiuga siia teemasse väga rahul ja kes pole seda raamatut lugenud, soovitan!

Miks pildil on õun, saavad teada need, kes raamatut loevad. 🍎

*Oled sa kunagi kuulnud, et mõni vihmapiisk ennast uputuse eest vastutavaks peab?

* Närvid on nagu mingi kampsun, mille keegi on meie sisse kudunud. Kui üks lõng katki läheb, siis sa lähed hulluks ja paistad näost imelik.

Jørn Lier Horst “Salamandri mõistatus”

Jørn Lier Horst “Salamandri mõistatus” (147lk. Varrak)

72388577_2766423716715121_3186943408115548160_n.jpgSee on krimipolitseiniku ja krimikirjaniku Horsti esimene lasteraamat, kus kolm last ja koer keeruka kuriteo lahendavad.
Rannast leitakse mehe surnukeha ja lähedalt ka paat, mis on karile sõitnud. Ringi sebib mitmeid tegelasi, ühed kahtlasemad kui teised ja lastel on palju nuhkimist, ringi sahkerdamist ning ka eluohtlikke olukordi.
Ma ei ole Horsti täiskasvanutele mõeldud raamatuid lugenud, ei tunne ta stiili, aga see tundus natuke rabe. Ega lastelugu polegi kerge kirjutada – niimoodi lajatada ei saa, nagu täiskasvanuile, aga põnev peab ometigi olema.

Tegu on sarja esimese looga ja praeguseks on raamatuid kokku juba 13, nii et kindlasti läheb peale sissejuhatust ka põnevamaks. Tore algus laste krimisarjale igastahes.

horst.jpg

Gösta Knutsson “Pelle Tõmpsaba seiklused”

Gösta Knutsson “Pelle Tõmpsaba seiklused” (54lk. Eesti Raamat 1986)

U00006577.jpgKui satud puhkuse ajal Uppsalasse, siis on esimene asi, mis pähe tuleb, Pelle Tömpsaba raamat. Minul vähemalt.
Mäletan oma esimeselt Uppsalaskäigult, kuidas giid meile sabatu kassiga liiklusmärki näitas ja Pellest, mu lapsepõlve raamatukassist, rääkis.
Sel aastal sõitsime üle hulga aja taas sellesse jalgrataste pealinna ning mida me nägime? Terve linn oli täis lippe ja Pelle pilte, sest raamat tähistab sel aastal juubelt – 80 aastat!
Eesti keeles on ilmunud üks Pelle raamat, see sarja esimene, aga Rootsis on neid 10. Gösta Knutsson oli raadiomees, kes tegi lastesaateid ja rääkis igas saates ühe Tömpsaba loo. 1939. aastal valmis esimene raamat ja siis veel 9.
Kui lapsed loevad kassilugusid, siis täiskasvanud on välja mõelnud, et raamatuloomade prototüübid on hoopis Uppsala linna tolleaegsed kuulsad inimesed. Pelle ise oli aga kirjanikuhärra enda kass, kelle sabaga tõesti nii täbaralt läkski, et rott selle ära hammustas.
Tore nostalgiline lugemine!

Keskmised pildid on tehtud nädal tagasi Uppsalas – lipud ja liiklusmärk ja laste raamatupoe aken. Äärtes on Rootsis ilmunud esmatrükkide kaanepildid.

67530246_2620210008003160_64232172214550528_o.jpg

Nick Caruso, Dani Rabaiotti “Kas ta puuksutab?”

Nick Caruso, Dani Rabaiotti “Kas ta puuksutab?”
Illustratsioonid Alex G. Griffiths
Tõlkinud Triinu Lepp
(41lk. Helios, 2019)

64546309_2554902334533928_7355571268986339328_o.jpgEsmapilgul võib tunduda veider, et selline raamat on kirjutatud ja tõlgitud, aga tegelikult oli see väga lõbus ja silmaringi avardav lugemine! Lisaks veel lahedad pildid. 😂

Niisiis – puuks, peer, kõhutuul. Inimesel on puuksusoolikas täitsa olemas, aga loomadel, lindudel, kaladel?
Raamatust leiad retsepti, kuidas saada peerusauruseks. Saad ka teada, et üks kõige sagedamini peeretav loom maailmas on hobune (palju taimi + palju baktereid = palju peeru!), aga mis juhtub, kui peeretaks ükssarvik? Kes on ju ka tegelikult hobune, aga kindlasti mitte niisama tavalise peeruga hobune (mulle meenusid kohe apanusad. 🙂 ).
Kas keegi on kunagi mõelnud, miks gepardid nii kiiresti jooksevad? Küllap vist sellepärast, et nad püüavad oma hirmsalt haiseva puuksuhaisu eest ära joosta!
Maailma suurim peer on aga vaalal. Seda võib ju ettegi kujutada, eksole. Vaalal on seoses gaasidega veel üks trikk varuks, seda saab raamatust teada, milline.
Aga heeringas? Merilõvi? Ämblik?

Ühesõnaga – kui tahate mõnusa kõhutäie naerda, siis lugege ja vaadake pilte! Kui tahate ennast päris pikali naerda, lugege koos lastega!

Pildil poseerib minu Pets. Näost on näha, et ega temagi südametunnistus puuksutamise kohapealt puhas pole …

 

Karmen Parijõgi “”Läbikukkunud” suvi Kunda kandis”

Teema 37: Raamat autorilt, kes on noorem kui sina.
Karmen Parijõgi “”Läbikukkunud” suvi Kunda kandis” (66lk. Tallinna Raamatutrükikoda)

65137725_2569577809733047_5263166848525926400_o.jpg

Autor käib 8. klassis ja on 15 aastat vana. Nii et sobib kindlasti paljudele väljakutsest osavõtjatele selle teema alla.

Kõigepealt sellest, mis esimesena silma hakkab – milline ilus köide! Kõvad kaaned, mõnusad ja soojad värvifotod, lehed, mida on hea keerata. Väga hea kujundus!
Ühesõnaga kättevõtmise hetkest üks väga mõnus elamus.

Lugu ise on kirjutatud kooli loovtöö raames. Kaks last, kes tänu arheoloogidest vanemate Inglismaareisile peavad oma suve veetma Kundas, vanaisa juures.
Muidugi juhtub maal igasugu põnevaid ja naljakaid asju. Magatakse lakas, leitakse huvitavaid vanu puutükke ja käiakse saunas. Ausalt öeldes tuletas see raamat mulle nii elavalt meelde mu lapsena maal veedetud suved, et soe tunne puges põue ja täna elangi nende järjest meelde tulevate lapsepõlvehetkede sees.

Vahva raamat! Peale kaane sulgemist jäi südamesse sama soe ja suvine ning pannkoogine tunne, kui Astrid Lindgreni Tjorvenit lugedes.
Ma hoian pöialt, et see oli esimene pääsuke Karmeni paljude tulevaste raamatute hulgas!

Luize Pastore “Jakobi väga hästi õnnestunud plaan”

Luize Pastore “Jakobi väga hästi õnnestunud plaan” (144lk. Helios)
Tõlge: Margus Konnula, 2019

01jakob.jpg

Kui palju te olete lugenud Lätimaa lastekirjandust? Mina vist ei olegi. Nüüd, tänu Heliose 2019. aasta püsilugejaks olemisele, sain esimese raamatupakiga ka selle raamatu.
Raamat on võitnud Läti kirjandusauhindade jagamisel lausa parima lasteraamatu tiitli ja ta on ka seda väärt, sest noore Jakobi tavapärane ja suht igav elu muutub ühtäkki otsatult põnevaks ja ohtlikuks!
Nimelt peab Jakob suveks kolima Riia salapärasesse (lobudike) rajooni Maskackasse ja nagu sellistel puhkudel tihti juhtub – poisist saab kogu elurajooni päästja!
Ma olen suur koertesõber ja Maskackas elutses rääkivate koerte koloonia, maailmas ainulaadne, isepäine ja seda vingem. Väga lahedad koerakarakterid ning paras segapundar, mida paar last pidid lahti harutama hakkama.
Vahva lugemine! Meenutas mu oma lapsepõlve suvesid, kus meil ringirallimisest, fantaasiast ja põnevatest mängudest puudust ei tulnud!