Åsa Larsson, Ingela Korsell, Henrik Jonsson PAX 7 “Katkuhaldjas”

Åsa Larsson, Ingela Korsell, Henrik Jonsson PAX 7 “Katkuhaldjas” (208lk. Varrak, tõlkinud: Kadri Papp)

katkuhaldjas-pax-7-raamat.jpg

Kuu lõpuks väike mõnulemise raamat ka 🙂
Ma ikka tõsiselt naudin neid Mariefredi lugusid. Viimasel ajal seal linnakeses käies on kogu aeg tunne, et kuskilt nurgatagant astuvad välja Alrik ja Viggo või keegi teine raamatutegelane. Loodetavasti mitte paharett 😛
Kujutan ette, mis on Mariefredi linna laste lemmikmäng!

Selles osas jäävad paljud Mariefredi elanikud kummalisse haigusse ja Irist hakatakse kahtlustama, et tema on oma eksootilise loomaga selle tõve just enne jõule linnakesse toonud. Linnaelanikud peavad inimjahti, poisid ja Iris otsivad aga musta nõida.

Selle raamatu eripäraks on, et siin jäetakse lugeja veel eriti põneval kohal uut osa ootama. Kujutan ette, et kui kõik need 10 osa lõpuks ka eesti keeles ilmunud on, siis oleks tore nad ühe jutiga läbi lugeda. Praegu on aga Rootsiski ilmunud alles esimesed 8 osa.
Ootame!

Indrek Koff “Kirju koer”

48/53 Üllatusteema: Raamat kirjanikupalga saajalt.
Indrek Koff “Kirju koer” (Härra Tee ja Proua Kohvi, 62lk.)
13906589_1278160335541474_686205897575621962_n.jpg
Üllataval kombel oli see ainus Indrek Koffi raamat, mille ma Pärnu keskraamatukogu riiulitelt leidsin. Aga et ma just Koffi raamatut loen, oli mulle selge juba kirjanikupalga saajate väljakuulutamise hetkest – tegemist on minu koolivennaga, minust aasta vanemast klassist. See on justkui lausa kohustuslik, et ma mõnd tema kirjutatud raamatut lugenud oleks.

Selle raamatu lugu on huvitav, sest kõigepealt olid Marion Unduski pildid ja siis kirjutas Indrek Koff nende juurde lood. Sellised omamoodi kiiksuga lood, mis panid mind mõtlema, et kas lapsed neid lugedes tegelikult üldse aru saavad, millest jutt käib. Ilmselt saavad, aga teistmoodi kui täiskasvanud.
Raamatus on 16 lugu ja nii mõnigi tegelane on kurvameelne ja pahur, ebakindel ja turtsakas. Siin leidub kurb rebane, kelle pisarad põletavad muru sisse pruunid ringid, modellist pisike leopard, kes armastab hüpata, staarist kala, kes ei julge näituse avamisele minna, sest näituse nimi on “Kalapäev” jne.
Mulle meeldis kõige rohkem teine lugu, “Seitse lindu”, kus puuoksa peal istuvad seitse lindu äkki lendu tõusid ja taeva all trallitama hakkasid. Ühel hetkel pöördus üks linnukestest – kõige pisem, kes kõrgust kartis – tagasi. Järgmine tagasilendaja oli vasakult poolt kolmas lind, selline tüsedam, kes ei jõudnud enam lennata. Ühel linnul olid aga liiga õhukesed suled seljas ja tal hakkas taevas jahe, nii et ta pidi tagasi pöörduma ja soojemad riided selga panema. Neli taevasse jäänud linnukest olid aga päris pöörased, kuni ühel neist tuli pepust puuks… Nii pikk puuks, et teised purskasid hullumoodi naerma ja oleksid äärepealt taevast alla kukkunud!
😀
Seda lugu lugedes olid mul silme ees selle aasta suured kuldnokaparved. Nemad vallutavad õunapuud, kädistavad nii mis hullu ja tõusevad siis ka äkki lendu, keereldes parves taeva all. Kindlasti on nende hulgaski erinevaid isiksusi 🙂

Marion Unduski pildid kutsusid mind aga värvipliiatseid haarama. Mida ma muidugi ei teinud, sest mul on raamatukogu raamat. Aga pildid on kiftid ja paber on mõnusalt paks, nii et kannataks hästi värvimist.

Koff,Indrek.IMG_2553.JPG