Nädal puhkust läbi, nädal veel ees! :D

Seekordne puhkus on siiamaani läinud vihma ja külma tähe all. Ma pole veel kunagi suvel nohus-kurguvalus olnud, aga näe, nüüd sain olla! Keset puhkust… Õnneks on üks imehea tablett, mis kiirelt aitab – Sinupret Forte. Neli päeva ja asi korras. Õnneks võib sama öelda ka ilma kohta – eile sadas vaid korraks, pool tundi vast ja täna ainult tibutas kergelt. Järgmise nädala prognoos lubab 14 kraadi asemele juba 20 ja päikest ka! Elagu suvi ja puhkus!😀

Aga nüüd on mul siin laual sidrunikreemiga minimuffinid ja punast veini, Andrus on Skansenis ilvesekutsikaid fotojahtimas ja mina vaatan vihmaste päevade pildiklõpse ja panen kirja, mis me siiski tegime.

2x käisime linnas söömas. Lihtsalt selleks, et mitte kogu päeva toas istuda. Muidugi saime selle käigus ka märjaks, aga ega see vihm täiskõhtu ikka ära ei uhu. Toidupoes oli ka vaja käia. 3 liitrist piima koos ostes saime 15% alet, poodi oli mitmeid uusi lette tekkinud – erimaitselised popcornid, ökošokolaadid ja erinevate maitsetega soolad, mis nägid välja nagu pühademunad.

11223753_1046193512071492_8578173054866156196_n

11223813_1046193508738159_1245255177429650697_n

11742714_1046193515404825_3808134281273013643_n

Ühel linnaskäigul sattusime reklaami pildistamise peale. Külm oli ja tuuline, vaene modellike nägi hirmsasti vaeva, et neid tühju kotte taltsutada🙂

reklaam

Trammimuuseum (õigem oleks öelda ühistranspordi muuseum) on üks lahe koht! Asub meil siin lähedal, üle vee. Seal on Stockholmi ühistranspordi esimestest sammudest (naistest, kes vedasid aerupaatidega töölisi saarte vahel) kuni tänase metrooni kõik näha. Paadid, hobutrammid, vanad bussid, uued bussid. Ise saab tunnelbanat juhtida ja minimetrooga sõita ka. Väga kift koht laste jaoks! Seda enam, et samas hoones on ka veel mänguasjamuuseum. Isegi meie tundsime rootslaste vanade mänguasjade hulgast ära mõned meie maalgi olemas olnud konstruktorid ja lauamängud. Kõige muhedam oli muidugi see, et kõigi nende vanade, igal ajal mängitavate asjakeste kõrval, seisis Nintendo Wii automaat, mis oli “out of order”😛

BK8A9341

1

2

2a
Hipidega koos metroos🙂

3

Kõik, kes Stockholmis käinud, teavad ilmselt, et siinset metrood võib pidada suurimaks kunstinäituseks maailmas. Muidugi ei ole kellelgi piisavalt aega, et kõiki jaamu läbi sõita ja seda näitust vaadata, aga trammimuuseumis saab vaadata pilte, millised need jaamad siis on. Siin on olemas näiteks 1975. aastal Thorildsplani jaama pandud suur ja rõõmus päike ja veel palju muudki:

4

4a

5

Kui mõni jaam eriti huvitama hakkab, siis saab sinna sõita ja lähemalt vaadata. Näiteks on väga lahe koht aiandushuvilisele Carl Linnele pühendatud Universiteteti jaam, kus suured seinamaalingud taimede süstematiseerimise ja Linne aia teemadel. Kui seal jaamas juba maha minna, siis võiks käia ka Stockholmi Bergianska botaanikaaias. Metroojaama uksest välja ja vasakule, tahvlid nooltega näitavad, kuhu minna. Seal on ilus, pisike Jaapani aed, kasvuhooned põnevate taimedega ja suured istutusalad. Kui minna mai lõpus, juuni alguses, siis näeb õitsemas ka 3 meetri kõrgusi rodopõõsaid! Lisaks 2 meetrist puispojengi jms põnevat.

1

2

3

4

Kui juba Bergianskas olla, siis tasub käia ka sealsamas aiandusäris, Plantagenis. Palju igasugust lillekraami, nii et kui kohapeal elaks, siis ostaks hulgi. Aga vaadata on ka tore🙂 Lisaks elavad seal (vähemalt) kaks kõutsi, kes mööda poodi omanikuilmel liiguvad, müügis olevatel vaipadel küüsi teritavad ja kassimänguasjadel ronivad. Küllap püüavad nad seal ka hiiri, nii et ega keegi ei saa neile miskit paha ka öelda🙂 Vastupidi – kliendid tunnevad end kassi nähes äkitselt justkui kodus, naeratus tuleb näole ja mõte pähe, et äkki võiks enda kassile ka sellise ronimispuu osta. Me oleks küll PEtsile ostnud, kui poleks olnud kogu kaadervärgi Eestisse vedamist!

00

02

03

01

Kui nüüd trammimuuseumi juurde tagasi tulla, siis sinna saab kõige mõnusamalt sedamoodi:
Lähed kesklinnas Nybrokajenile, kohe algusse, pargi ääres olevale poolkaarele ja otsid üles koha, kust läheb paat Emelie. Lähed sinna peale, ostad pileti ja sõidad. Teepeal on mitu peatust, aga maha tuleb minna Barnängsbryggan`is. Sealt läheb tee nimega Tegelviksgatan, kus asub maja nr. 22, mis ongi Trammimuuseum (mänguasjamuuseum ka).
Ajatabeleid saab vaadata siit: http://www.ressel.se/tidtabeller/?linje=2

Äratus kell 4:00!

Jah, ühel puhkusehommikul see juhtus. Andrus pani kella helisema ja me ärkasime sel ajal, et päikesetõusuks metsavahel olla. Ühel õhtul olime näinud, mismoodi metskits aasal rahulikult sööb, seega oli meil mõte, et küllap ta sööb seal mõnuga ka varastel hommikutundidel.
Riidesse, fotostuff kaasa ja minek! Muidugi polnud seal mingit kitse ega tema perekonda. Ilmselt loomad alles magasid. Aga hommik oli ilus ja päike tõusis pilvede vahelt. Linnud laulsid ja mingi omamoodi kaif oli nii vara üleval olla. Astusime mööda metsateed ja vaatasime, kuidas esimesed päikesekiired veepinnale udu tekitavad. Ei olnud ühtegi lindu ega looma ega jooksvat inimest. Täielik rahu ja vaikus.

1

2

3

4

Ühel hetkel ärkasid linnud. Säutsumine läks lahti. Päike tõusis. Meie olime jõudnud käia umbes 30 minutit ja otsustasime minna üle silla, teisele poole vett, et vaadata maju ja aedu nende ümber. Neis Rootsi aedades on mingi omaette võlu – ei mingeid konkreetseid hirmus korras peenraid! Kuskil õitsevad hunnikus roosid, seal ees heinatuust, ebajasmiin ja tomatid.

5

6

Me ei jõundud kaugele, kui tuli kellegi paadisild. Seisime seal, vaatasime vett ja pildistasime parte ning hommikut. Kui ma ühel hetkel nägin, et see, kes vastaskaldal ujub, ei ole mitte part! See on…. Fotokas piksilmaks ja tõepoolest – kobras see oli!!! Uskumatu, mis tunne see oli… Päris kobras! Andrus pildistas parajasti üht parti, kui ma peaaegu kogeledes talle sosistasin – kobras, KOBRAS!!! Ta andis mulle oma 400mm objektiivi ja ma nägin, mismoodi mütakas sõnajalgu murrab ja nendega oma pessa ujub. Siis otsustasime minna tagasi teisele kaldale (tühja neist rootslaste majadest, kui lähedal on kobras!).

7

8

9

10

Teisel kaldal andis kaua oodata, enne kui teda uuesti ujumas nägime. Liugles vaikselt meie eest läbi ja kadus. Läks aega ja siis oli ta äkitselt vee keskel ja ujus edasi-tagasi. Otsustas siis vastaskaldale minna ja sinna ta pikemaks ka jäi. Ehk tegi mõnest õunapuust pliiatsit?😀

Elamus oli igal juhul vapustav! Mu esimene päris elus kobras!
Lähme teda kindlasti veel vaatama. Isegi kui pildid tulevad nii udused, kui seekord või kui neid ei tule üldse, on kopra nägemine ikkagi selle puhkuse suursündmus!

Waxholm

Traditisiooniline kohvikuskäik🙂 Kõige lahedam kohvik, mida me teame ja kõige mõnusam viis sinna saamiseks – tund aega aurulaevaga sõitu. Seekord oli laevaks Storskär. Ilm oli külm, istusime salongis. Juulikuu on sel aastal samasugune kui aprill… Õnneks täna ei saja!

1
2

Waxholm on nukumajade ja rooside saar. Siin on väike tänavake kunstigaleriide ja -poodidega ning mitu laevavarustust pakkuvat poodi. Samuti üks suurem kauplus, kus müüakse kõike kruvidest tapeetide ja kohvimasinateni. Toidupood muidugi ka. Ja suur külalissadam jahtidele ja kaatritele ja muudele paatidele. Lisaks muidugi meie armas koogikohvik Hembygdsgårds Cafe. Isegi turismibüroo on olemas raekoja platsil.

3

4

5

6

7

8

9

10

Teel sadamasse täitus õhk äkki miski nii tuttava magusa lõhnaga. Võttis veidi aega, et taibata – pärnad õitsevad! Fantastiline!
Tagasisõidu laevaks oli Norrskär, samasugune vana ja uhke aurulaev kui Storskär.

11

12

See, et me siiani kuiva nahaga pääsenud olime, lisas julgust ja võtsime suuna Skansenisse. Teisipäev tähendab Skansenis Allsångi päeva, st. palju rahvast ja muusikat ja kohalikke staare. Ja nende esinemiskostüüme🙂 Saatejuhile Petrale oli toodud seekord mitu numbrit suuremad kingad. Niisiis kasutati seal kleeplinti, et need ikka jalas püsiksid. Nii hästi püsisid, et me kahtlustasime, et lisaks välisele lindile on tal talla all ka kahepoolne tugev teip😛

 

Allsang

Loomad ei taha meiega seekord üldse koostööd teha. Hundid magavad kogu aeg, ilvesed peidavad endid oma suure mäe taha. Pisikesi ilvesekutsikaid nägime ka vaid korraks läbi rohu. Ehk mõjub neilegi see niru ilm…

013

014

015

016

017

Üks selle õhtu parimaid esinejaid (see lugu oli sel aastal ka Melodifestivaleni finaalis):

Metsas matkamas!

Vihm lõppes esmaspäeva õhtul kell kuus. Olime liiga pikalt toas olnud ja otsustasime, et teeme ümbruskonnas väikse tiiru. 18:05 astusime korterist välja ja 21:45 jõudsime tagasi🙂 Selline väike ja tore tiir.

Üsna meie maja kõrvalt algavad erineva pikkusega matka- ja jooksurajad. Nackareservat. Alustasime Sicklasjö kõrval lookleval rajal. Vee ääres on ju ikka toredam jalutada. Siin on tohutult jooksjaid! Nii üksi, kaksi kui koertega koos. Mõni sõidab jalgrattaga ja mõni kepikõnnib. Meie moodi lihtsalt kõndijaid oli ka. Mul on tunne, et see rahvarohkus ei olnud tingitud ainult lõpuks lõppenud vihmast, vaid et siin ongi igal õhtul nii palju rahvast.
Ilus rada oli! Mõnus mets ja vesi ja mustikad igal pool🙂

1

2

3

Kohtasime tuvisid – üks rabistas mustikaid süüa, teine pidas vahti. Olid veidi kummalise välimusega, seega otsisin ja leidsin, et nägime kaelustuvisid. Natuke naljakas mõelda – tuvi polegi kogu aeg lihtsalt tuvi. Mõnikord on ta kaelustuvi🙂
4

Teeääres oli palju kobraste langetatud puid. Kahjuks ei olnud värskeid hambajälgi, aga me nägime pesakuhilat! See on juba sammuke edasi minu kopraloos. Ühel päeval kohtun ma ka päris kopraonuga🙂

8

Ilus jalutuskäik, tõepoolest!

7

6

5

9

Olime raja alguses olnud kaardilt näinud, et kuskil asub Nacka vana surnuaed. Aastast 1642. Tee venis küll pikaks, aga kuhu puhkajal kiiret?🙂 Seega edasi ja veel edasi ja ühel hetkel nägimegi kalju otsas tara. Natuke ronimist ja seal ta oligi – vana, uhke ja ilus! Armsa pisikese kabeliga, metsa sees oleva kellatorniga ja uhkete hauakividega.

13

10

11

12

Läbi surnuaia sai tagasi metsaradadele. Otsustasime, et ei lähe sedasama laia jooksurada pidi tagasi, vaid matkame natuke ka metsavahel. Eks me unustasime natuke asjaolu, et meil ei ole matkajalatseid ja Rootsi metsaalune ei ole siledakene, nagu Eestimaal. Niisiis viis rada üles ja alla, mööda kive ja kaljurahnusid. Teeäärsed puud said kinnihoidmispostideks ja pildistamine jäi veidi tahaplaanile – enda püstihoidmisega oli stipa rohkem tööd… Aga nii ilus oli ja rada oli siniste täppidega märgistatud ja mustikaid sõime🙂

16

17

18

19

Ühel hetkel, üsna meie teekonna alguse lähedal, nägime, et kui natuke järsakust alla minna, saame laia jooksuraja peale tagasi. Riskisime, jäime mõlemad püsti ja jalutasime hämaruses tee alguspunktini. Seal asub muide väga lahe jõusaal🙂

20

Teekond sai selline:

14

Koju jõudes oli küll hilja, aga kuna me olime plaaninud sel õhtul süüa lihapalle köömne-viina-pohlamoosi-rõõsakoore kastmes kartuli ja maguskartuli tambiga, siis seda ka kokatud sai. Tunnike söögitegemist ja tsipa enne 11 saime ka söönuks🙂
Mõnus õhtupoolik!

Puhkusel, Stockholmis :)

Pärnu-Tallinn-Helsingi-Stockholm
Selline oli meie puhkuse kahe esimese päeva marsruut. Tallinnas ja Helsingis tegelesime pmst. ainult söögi ostmisega – kuhjaga maasikaid, mureleid, ämbrikesega kanakoibi ja piima ka. Helsingi mõnusaim kingapood Marski (kingad on riiulites vastavalt numbrile, mitte mudelile!) oli seekord pettumus. Aga sissesõit Helsingisse oli tänu USA sõjalaevale huvitav ja tänaval oli eriti ilusate kuldsete püramiididega gelatokäru.
gelatoTekitame endale traditsiooni, et sõidame Stocki puhkusele Viking Line`ga. Seal on rõduga kajutid, sellepärast. Sügisel seilasime niimoodi esimest korda. Lihtsalt suurepärane on minna ükskõik mis ajal oma rõdule ja välja vaadata.

rõdu

Sügisel oli udu, saared vaevalt paistsid ja laeva udupasun tuututas kogu aeg. Nüüd, suvel, oli aga võrratu päikesetõus. Kell sai helisema pandud 4:10 ja meile üllatuseks saabus laev just sel ajal Mariehamni. Päike hakkas tõusma, kaugemal oli tihe vihmasadu ja taevas kaardus kaks vikerkaart. Vapustav vaatepilt! 2
3
4
Selliste hommikute nimel tasub vara ärgata!

Tänu rõdule me laeva peal ringi ei käinudki. Kogu tähelepanu kulus suure vee vaatamisele🙂 Kui lahe oleks puhata hotellis, mille akna taga ongi vaid vesi ja laevad!

1
5
Vikingu laevad randuvad keset Stockholmi linna ja üsna Hammarby lähedale. Seega polnud meil elamiseni minekuks vaja ei bussi ega tunnelbanat. Pooletunnine jalutuskäik, pisike laevasõit ja kohal. Hammarby sjöstadis kolmnurkselt tiirutav laev on kõigile tasuta🙂
teekond
tee
sjö
Kui ühes kohas juba mitmeid kordi olla, siis tekib “home, sweet home” tunne. Nii ka meil Hammarbys jalutades ja elades. Praegusel ajal on siin väga vaikne – puhkuste kuu ja kõik, kel võimalus (ja tundub, et enamusel rootslastel on selline võimalus), on suvitama sõitnud. Seega jalutame siinkandis vaid mõnede üksikutega, kel linnas veel asju ajada.

Aga Skansen on paigal ja nagu kõigil viimase aja kevadetel, on ka seekord ilvestel pojad. Paraku on palav päev ja kaslased polnud kuigi altid ennast näitama. Pisikesi nägime ka ainult kaugel rohu sees ukerdamas. Hundid magasid, karud olid kuskile kadunud. Ainult metssead olid aktiivsed ja lambad määgisid üksteise võidu.
Me ei jää siia kauaks. Väsimus murrab ja enne kui poed suletakse, on vaja ka ninaesist osta. Selliseid asju, mis kodus tavaliselt olemas on, aga võõrasse korterisse saabudes varumist vajavad – sool, kartulid, või, kohvi – elementaarsed asjad.
6
7
8
9
Esmaspäevaks on lubatud vihma ja seda me ka saame. Käime korraks poes, sest teleka puldil on patareid tühjad ja uskumatult nõme on kogu aeg telku ja diivani vahet joosta! Vanasti kahe programmiga oli see ok, aga kui neid on 30 ringis…😛 Tegelikult polegi kahju, et see päev selline vihmane on! Saab tõesti puhata! Lugeda, mureleid süüa, kaneelisaiadega maiustada. Õhtuks teen köttbullareid – võtsime selleks isegi viina kodust kaasa, et mitte siin alkoholipoodi külastada (sügisel käisime ühes, kohe oli üks noormees juures ja hakkas uurima, mida ja millist me soovime. Kui ütlesin, et viina ja pole oluline millist, sest vajame seda lihapallide jaoks, siis vaatas mind uskumatu näoga a la – ma tean küll, mis te sellega tegelikult teete, aga ok, olgu siis lihapallid…).
Ahjaa – kohtasin täna esimest umbkeelset rootslast! Toidupoes on postilett, kus müüakse marke ja võetakse pakke vastu jne. Naine, kes seal oli, ei saanud sõnastki inglise keelest aru. Isegi siis oli raske kui kirjutasin paberitüki peale numbri 20 ja näitasin marki. Tahtis mulle 2 tükki anda… Huvitav.
Ja veel midagi – meie elamise ja söögipoe vahele jääb kolm toredat asutust: lemmikloomapood, 24h ööpäevas avatud treeningsaal ja Max burger. Poodi minnes nägime läbi akna, kuidas mehed trennis higistavad ja tagasi tulles arvas minu mees, et peaks ostma mõned burksid ja neid sinna akna alla sööma minema🙂

Lugusid maailmast

Postcrossing ei ole ainult sina-mulle-kaart, mina-sulle-kaart vahetus. Postcrossing õpetab geograafiat, tutvustab kultuure, näitab maailma rahvuspühasid, loomi, linde, inimesi, pühakuid, arhitektuuri. Ühesõnaga – võta saadud kaart, vaata, kuskohast maailma nurgast see tulnud on ja uuri lähemalt, mis kaardil on. Olen pidanud plaani seda kõike oma blogis ka kajastada, aga pole selleni jõudnud. Täna saabus aga nii uhke kaardivalik, et ei saanud kohe kuidagi näitamata-kirjutamata jätta!

Esimesena tuli ajalehtede vahelt välja kaart Vietnamist, HO CHI MINHi linnast.
See linn asub Vietnami lõunaosas ja meile oleks ilmselt tuttavam linna vana nimi – Saigon. See on Vietnami suurim linn, mis võitles kommunistliku Põhja-Vietnami ja Viet Congi vastu kuni langemiseni 1975. aastal. Siis sai võidule kommunism ja linna nimi muudeti. Linna suurus on 2,095 km2 ja seal elab 9 miljonit inimest!

Vietnam

Sealkandis kasutatakse kalapüüdmiseks toredaid ümmargusi bambuspaate. Selle kaardi nägemine meenutas mulle ausalt öeldes kohe Gerald Durrelli raamatutest tuntud Geraldi laeva, mis ristiti “Plasku-Punnpepuks” ja mida polnud sugugi kerge juhtida. Nii pidi olema ka selle ümara laevukesega – enne sõiduõpe ja siis alles jõele kalale.
See paat ei ole ka kogenud juhile kergesti manööverdatav, aga on peaaegu uppumatu (katsu sa kaussi vannivette suruda!) ja hästi kerge transportida. Nende paatide tegemiseks lõigatakse kõrge kvaliteediga bambus pikkadeks ribadeks ja kuivatatakse need päikese käes ära. Siis painutatakse nad ümarakujulisteks ja põimitakse kokku. Lõpuks kaetakse paadid mitme kihi tõrvaga. Moodsamatel isenditel on põhja all ka diiselmootorid ja “tagapool” (kus on täiesti ümara paadi tagumine ots?) ka pisike propeller ja tüür.

IMG_0006

Järgmine kaart saabus Hiinast ja selles on pilt Seda (Sertar) maakonnast, Tiibetis.
Sertar tähendab tiibeti keeles kuldset hobust ja on üks Tiibeti maakondi. Selles on 19 linna ja 66 küla, asub Tiibeti platool ja koduks suurimale budismi instituudile maailmas – Larung Gar`ile. Maakond asub 4100 meetrit pealpool merepinda ja kliima ulatub -25C talvel kuni +30C suvel.

Seda

IMG_0005

Kolmas kaart: Filipiinidelt, näitamas Dagupani linna Bangus festivali.

Dagupan

Bangus on eesti keeles piimakala, mis pidi olema väga paljude luudega, aga hästi maitsev.
Igal juhul peetakse Dagupani linnas igal kevadel ja on üks kolmest tähtsamast festivalist Filipiinidel. Pidustuste ajal lõõmab linnas umbes 1000 grilli ja roaks muudetakse üle 10000 piimakala. Festivali ajal näidatakse ära 101 viisi, kuidas sellest kalast toitu valmistada, peetakse paraadi, auhinnatakse eelmise aasta suurima piimakala püüdjat ja kõnnitakse ringi, kalad toki otsas. Lõbu laialt, kõhud kalast pungil ja kalalõhnaline värvikirev pillerkaar ümberringi🙂

IMG_0004

Neljas kaart: Türgist, pöörlevad dervišid.
Tants tekkis 13. sajandil praeguse Türgi aladel ning on tänini sealse usu sümboolsemaid rituaale. See on usuline meditatiivtants, kus preestrid pöörlevad vasakul jalal, kasutades paremat jalga kergeteks tõugeteks. Usutakse, et läbi selle pöörlemise kasvab inimene läbi armastuse, kaotab oma ego, leiab tõe ja naaseb siia maailma täiuslikuna.

IMG_0003

Viies kaart: Indoneesia, Borobuduri tempel.

Indonesia

Tempel on pärit 9. sajandist, koosneb kuuest neljakandlisest platvormist, millele asetuvad 3 ümarat platvormi. Tempel on kaunistatud 504 Buddha kujuga. See on maailma suurim budistlik tempel. Kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Väga palju ja huvitavat lugemist selle ehitise kohta leiab näiteks sellelt lingilt: http://en.wikipedia.org/wiki/Borobudur

IMG_0002

Kuues kaart oli päris lõbus ja saabus Saksamaalt.
Maali autor on Helme Heine ja nimeks “Talvesport”.
Nime sa nüüd võtak inni, miks seal Saksamaal peaks mäest alla kihutamiseks krokodille kasutama, aga mäkke tagasi on selliste “suuskadega” kindlasti lihtsam ronida, mis endid ise üles vinnavad🙂

IMG_0001

Selline tore asi on Postcrossing🙂