Kohtumine Ove raamatu autoriga

Lugu sellest, kuidas raamatufännil täna vedas.
Meil oli täna viimane puhkusepäev Stockholmis, õigemini see totakas poolik päev enne tagasisõitu, kus ei oska endaga midagi peale hakata. Andrus läks tehnikat uurima, mina muidugi raamatupoodi.
Stockholmis Mäster Samuelsgatanil on teineteise vastas kaks raamatupoodi. Käisin esimeses ära ja läksin siis teise. Seal oli pikk saba, inimesed ootasid, raamatud käes. Keegi seisis laua ääres ja andis autogramme. Läksin lähemale vaatama, et kes see seal on ja…! Lippasin esimesse poodi tagasi, et tema raamat osta (sain viimase!), sest selles oli pakkuda vaid tema uhiuus rootsikeelne romaan.
Ja siis seisin sabas, umbes 50 minutit, aga sain oma autogrammi kätte ja veidi juttugi puhuda
Mainisin ära ka, et meie raamatugrupis on tema “Mees nimega Ove” raamat päris populaarne ja et me loodame, et eesti keeles ilmub veel tema teoseid.
Fredrik Backman soovib igal juhul kõigile head lugemist!

14370127_1312638352093672_8420636150399667882_n.jpg

Nädal puhkust läbi, nädal veel ees! :D

Seekordne puhkus on siiamaani läinud vihma ja külma tähe all. Ma pole veel kunagi suvel nohus-kurguvalus olnud, aga näe, nüüd sain olla! Keset puhkust… Õnneks on üks imehea tablett, mis kiirelt aitab – Sinupret Forte. Neli päeva ja asi korras. Õnneks võib sama öelda ka ilma kohta – eile sadas vaid korraks, pool tundi vast ja täna ainult tibutas kergelt. Järgmise nädala prognoos lubab 14 kraadi asemele juba 20 ja päikest ka! Elagu suvi ja puhkus! 😀

Aga nüüd on mul siin laual sidrunikreemiga minimuffinid ja punast veini, Andrus on Skansenis ilvesekutsikaid fotojahtimas ja mina vaatan vihmaste päevade pildiklõpse ja panen kirja, mis me siiski tegime.

2x käisime linnas söömas. Lihtsalt selleks, et mitte kogu päeva toas istuda. Muidugi saime selle käigus ka märjaks, aga ega see vihm täiskõhtu ikka ära ei uhu. Toidupoes oli ka vaja käia. 3 liitrist piima koos ostes saime 15% alet, poodi oli mitmeid uusi lette tekkinud – erimaitselised popcornid, ökošokolaadid ja erinevate maitsetega soolad, mis nägid välja nagu pühademunad.

11223753_1046193512071492_8578173054866156196_n

11223813_1046193508738159_1245255177429650697_n

11742714_1046193515404825_3808134281273013643_n

Ühel linnaskäigul sattusime reklaami pildistamise peale. Külm oli ja tuuline, vaene modellike nägi hirmsasti vaeva, et neid tühju kotte taltsutada 🙂

reklaam

Trammimuuseum (õigem oleks öelda ühistranspordi muuseum) on üks lahe koht! Asub meil siin lähedal, üle vee. Seal on Stockholmi ühistranspordi esimestest sammudest (naistest, kes vedasid aerupaatidega töölisi saarte vahel) kuni tänase metrooni kõik näha. Paadid, hobutrammid, vanad bussid, uued bussid. Ise saab tunnelbanat juhtida ja minimetrooga sõita ka. Väga kift koht laste jaoks! Seda enam, et samas hoones on ka veel mänguasjamuuseum. Isegi meie tundsime rootslaste vanade mänguasjade hulgast ära mõned meie maalgi olemas olnud konstruktorid ja lauamängud. Kõige muhedam oli muidugi see, et kõigi nende vanade, igal ajal mängitavate asjakeste kõrval, seisis Nintendo Wii automaat, mis oli “out of order” 😛

BK8A9341

1

2

2a
Hipidega koos metroos 🙂

3

Kõik, kes Stockholmis käinud, teavad ilmselt, et siinset metrood võib pidada suurimaks kunstinäituseks maailmas. Muidugi ei ole kellelgi piisavalt aega, et kõiki jaamu läbi sõita ja seda näitust vaadata, aga trammimuuseumis saab vaadata pilte, millised need jaamad siis on. Siin on olemas näiteks 1975. aastal Thorildsplani jaama pandud suur ja rõõmus päike ja veel palju muudki:

4

4a

5

Kui mõni jaam eriti huvitama hakkab, siis saab sinna sõita ja lähemalt vaadata. Näiteks on väga lahe koht aiandushuvilisele Carl Linnele pühendatud Universiteteti jaam, kus suured seinamaalingud taimede süstematiseerimise ja Linne aia teemadel. Kui seal jaamas juba maha minna, siis võiks käia ka Stockholmi Bergianska botaanikaaias. Metroojaama uksest välja ja vasakule, tahvlid nooltega näitavad, kuhu minna. Seal on ilus, pisike Jaapani aed, kasvuhooned põnevate taimedega ja suured istutusalad. Kui minna mai lõpus, juuni alguses, siis näeb õitsemas ka 3 meetri kõrgusi rodopõõsaid! Lisaks 2 meetrist puispojengi jms põnevat.

1

2

3

4

Kui juba Bergianskas olla, siis tasub käia ka sealsamas aiandusäris, Plantagenis. Palju igasugust lillekraami, nii et kui kohapeal elaks, siis ostaks hulgi. Aga vaadata on ka tore 🙂 Lisaks elavad seal (vähemalt) kaks kõutsi, kes mööda poodi omanikuilmel liiguvad, müügis olevatel vaipadel küüsi teritavad ja kassimänguasjadel ronivad. Küllap püüavad nad seal ka hiiri, nii et ega keegi ei saa neile miskit paha ka öelda 🙂 Vastupidi – kliendid tunnevad end kassi nähes äkitselt justkui kodus, naeratus tuleb näole ja mõte pähe, et äkki võiks enda kassile ka sellise ronimispuu osta. Me oleks küll PEtsile ostnud, kui poleks olnud kogu kaadervärgi Eestisse vedamist!

00

02

03

01

Kui nüüd trammimuuseumi juurde tagasi tulla, siis sinna saab kõige mõnusamalt sedamoodi:
Lähed kesklinnas Nybrokajenile, kohe algusse, pargi ääres olevale poolkaarele ja otsid üles koha, kust läheb paat Emelie. Lähed sinna peale, ostad pileti ja sõidad. Teepeal on mitu peatust, aga maha tuleb minna Barnängsbryggan`is. Sealt läheb tee nimega Tegelviksgatan, kus asub maja nr. 22, mis ongi Trammimuuseum (mänguasjamuuseum ka).
Ajatabeleid saab vaadata siit: http://www.ressel.se/tidtabeller/?linje=2

Waxholm

Traditisiooniline kohvikuskäik 🙂 Kõige lahedam kohvik, mida me teame ja kõige mõnusam viis sinna saamiseks – tund aega aurulaevaga sõitu. Seekord oli laevaks Storskär. Ilm oli külm, istusime salongis. Juulikuu on sel aastal samasugune kui aprill… Õnneks täna ei saja!

1
2

Waxholm on nukumajade ja rooside saar. Siin on väike tänavake kunstigaleriide ja -poodidega ning mitu laevavarustust pakkuvat poodi. Samuti üks suurem kauplus, kus müüakse kõike kruvidest tapeetide ja kohvimasinateni. Toidupood muidugi ka. Ja suur külalissadam jahtidele ja kaatritele ja muudele paatidele. Lisaks muidugi meie armas koogikohvik Hembygdsgårds Cafe. Isegi turismibüroo on olemas raekoja platsil.

3

4

5

6

7

8

9

10

Teel sadamasse täitus õhk äkki miski nii tuttava magusa lõhnaga. Võttis veidi aega, et taibata – pärnad õitsevad! Fantastiline!
Tagasisõidu laevaks oli Norrskär, samasugune vana ja uhke aurulaev kui Storskär.

11

12

See, et me siiani kuiva nahaga pääsenud olime, lisas julgust ja võtsime suuna Skansenisse. Teisipäev tähendab Skansenis Allsångi päeva, st. palju rahvast ja muusikat ja kohalikke staare. Ja nende esinemiskostüüme 🙂 Saatejuhile Petrale oli toodud seekord mitu numbrit suuremad kingad. Niisiis kasutati seal kleeplinti, et need ikka jalas püsiksid. Nii hästi püsisid, et me kahtlustasime, et lisaks välisele lindile on tal talla all ka kahepoolne tugev teip 😛

 

Allsang

Loomad ei taha meiega seekord üldse koostööd teha. Hundid magavad kogu aeg, ilvesed peidavad endid oma suure mäe taha. Pisikesi ilvesekutsikaid nägime ka vaid korraks läbi rohu. Ehk mõjub neilegi see niru ilm…

013

014

015

016

017

Üks selle õhtu parimaid esinejaid (see lugu oli sel aastal ka Melodifestivaleni finaalis):

Metsas matkamas!

Vihm lõppes esmaspäeva õhtul kell kuus. Olime liiga pikalt toas olnud ja otsustasime, et teeme ümbruskonnas väikse tiiru. 18:05 astusime korterist välja ja 21:45 jõudsime tagasi 🙂 Selline väike ja tore tiir.

Üsna meie maja kõrvalt algavad erineva pikkusega matka- ja jooksurajad. Nackareservat. Alustasime Sicklasjö kõrval lookleval rajal. Vee ääres on ju ikka toredam jalutada. Siin on tohutult jooksjaid! Nii üksi, kaksi kui koertega koos. Mõni sõidab jalgrattaga ja mõni kepikõnnib. Meie moodi lihtsalt kõndijaid oli ka. Mul on tunne, et see rahvarohkus ei olnud tingitud ainult lõpuks lõppenud vihmast, vaid et siin ongi igal õhtul nii palju rahvast.
Ilus rada oli! Mõnus mets ja vesi ja mustikad igal pool 🙂

1

2

3

Kohtasime tuvisid – üks rabistas mustikaid süüa, teine pidas vahti. Olid veidi kummalise välimusega, seega otsisin ja leidsin, et nägime kaelustuvisid. Natuke naljakas mõelda – tuvi polegi kogu aeg lihtsalt tuvi. Mõnikord on ta kaelustuvi 🙂
4

Teeääres oli palju kobraste langetatud puid. Kahjuks ei olnud värskeid hambajälgi, aga me nägime pesakuhilat! See on juba sammuke edasi minu kopraloos. Ühel päeval kohtun ma ka päris kopraonuga 🙂

8

Ilus jalutuskäik, tõepoolest!

7

6

5

9

Olime raja alguses olnud kaardilt näinud, et kuskil asub Nacka vana surnuaed. Aastast 1642. Tee venis küll pikaks, aga kuhu puhkajal kiiret? 🙂 Seega edasi ja veel edasi ja ühel hetkel nägimegi kalju otsas tara. Natuke ronimist ja seal ta oligi – vana, uhke ja ilus! Armsa pisikese kabeliga, metsa sees oleva kellatorniga ja uhkete hauakividega.

13

10

11

12

Läbi surnuaia sai tagasi metsaradadele. Otsustasime, et ei lähe sedasama laia jooksurada pidi tagasi, vaid matkame natuke ka metsavahel. Eks me unustasime natuke asjaolu, et meil ei ole matkajalatseid ja Rootsi metsaalune ei ole siledakene, nagu Eestimaal. Niisiis viis rada üles ja alla, mööda kive ja kaljurahnusid. Teeäärsed puud said kinnihoidmispostideks ja pildistamine jäi veidi tahaplaanile – enda püstihoidmisega oli stipa rohkem tööd… Aga nii ilus oli ja rada oli siniste täppidega märgistatud ja mustikaid sõime 🙂

16

17

18

19

Ühel hetkel, üsna meie teekonna alguse lähedal, nägime, et kui natuke järsakust alla minna, saame laia jooksuraja peale tagasi. Riskisime, jäime mõlemad püsti ja jalutasime hämaruses tee alguspunktini. Seal asub muide väga lahe jõusaal 🙂

20

Teekond sai selline:

14

Koju jõudes oli küll hilja, aga kuna me olime plaaninud sel õhtul süüa lihapalle köömne-viina-pohlamoosi-rõõsakoore kastmes kartuli ja maguskartuli tambiga, siis seda ka kokatud sai. Tunnike söögitegemist ja tsipa enne 11 saime ka söönuks 🙂
Mõnus õhtupoolik!