Tagasi, mõtetega ikka veel SEAL..

Näe, Drex juba küsis eelmise posti kommentaarides, kas nii kaua pole peas mõtteid olnud 🙂
Tegelikult on küll, igasuguseid ja hulgi, aga pole olnud hetke, et neid kirja panna.

Bergen.
Kui Norra samuti pealinnu valiks kui Eesti, siis peaks Bergen olema vihmapealinn. Eelmine kord kui Bergenis olime, sadas nii vingelt, et me ei pannud suurt muud tähele kui seda, et mitte lompi maanduda! Mina olin seal korra ennegi käinud, aga Lynxile oli see vihmane päev esimene kord. Seega lootsin südamest, et sedakorda ometi veab! Ja vedaski!

1 tund ja 10 minutit ja oled Stockholmi Arlandast jõudnud Bergeni lennujaama. Hämmastav, kas pole! Ma ikka veel imestan lennukite kiiruse üle.. Lisaks see vaade, mis lennukist avaneb – Stockholmi ümbruse põllulapid ja golfiväljakud, edasi pikad maanteed ja sinka-vonka jõed ja siis lumised Norra mäed ja sügavad fjordid. Võrratu vaade!
Lennuk lendab ka üle juulikuulumise Geilo 🙂
Lynx tegi SAS-ile reklaamfoto:

Tõrvatilk meepotis on see, et hoolimata kõrvatroppidest, hakkavad Lynxi kõrvad lennuki maandumisel rõvedalt valutama ja halvemal juhul lõpeb see terve päeva kestva peavaluga. Nagu mitmetest foorumitest lugeda, siis sellise kõrvavalu vastu rohtu polegi. Ehk aitaks see kui mees enne lennukile minekut valuvaigisteid täis toppida. Või täis joota.. Seda viimast on aga Lynxi puhul täiesti võimatu teostada 🙂

Ok, jõudsime kohale ja leidsime pisikese lennujaama eest bussi, mis meid 15. minutiga Bergeni linna pidi viima. Nooh, kohtusime kohe ka Norra hindadega! Bussipilet maksis 90 NOKi nina, ehk kokku 180 NOKi ja asjale võlu lisamiseks siia ka hind eesti kroonides – 360 EEKi. Vägev!

No aga jala ju minema ei hakka, eksole!
Mis tee äärtes silma jäi? Meil kasutatakse teeäärte haljastuses palju enelaid ja maranaid. Seal on selleks põõsaks meie aedade kapriisitar rododendron! Istutatud täis maalapid 5x20m jne jne. Pea igas aias õitses mõni iludus. Sattusime sinna õnnelikul ajal 🙂 Uhked rodopuud olid kõik õites, tüved kui käsivarred, kõrgust 3 meetrit ja laiust.. noh, vaadake ise 🙂
Lynxi pilt:


Hotelli jõudes avastasime midagi, mis kippus sel reisil traditsiooniks muutuma – meie toas ei olnud voolu! 😀
Infolett ütles, et vajutage aga toa pealülitit ukse kõrval ja ei tahtnud hästi uskuda, et see ei mõika. Lõpuks saabus tunkedes tegelane, veendus, et tõepoolest – pealüliti ei tööta, nikerdas natuke koridoris kilbi kallal ja valgus sai!
Hotelliks oli Thon hotel Rosenkrantz – heas kohas, otse Bryggeni taga ja hea hinnaga (Norra kohta). Natuke logisev ja osa tube (ka meie oma) täiesti jõleda vaatega sisehoovi, kus hoitakse vanu värvipangi jms kola, AGA – koos õhtusöögiga! Mis tuli meile ülihea üllatusena! See tähendas, et hommikusöök ja õhtusöök olid olemas ja rohkem polnud vaja söögi peale kulutada (ok, natuke kulus ikka..).

Terve selle pärastlõuna ja õhtu jalutasime mööda Bergeni kesklinna.

Kui majasein tundub igav, siis vanu kottasid majapidamises ju ikka leidub?

Paistab, et perekonniti veedetakse oma puhkused purjekatega ringi seilates ja endid mõneks päevaks kuskile kai äärde sättides. Purjekates on kõik eluks vajalik ja kui õmblemine on kirg, siis tuleb ka õmblusmasinale paadis koht leida!

Bergenis olid algamas ooperipäevad ja kindluse aias tehti proovi. Suurel laval, Traviata proovi! Asjalikumad inimesed olid võtnud endale hunnikust toolid ja end lava ette kuulama sättinud. Kuulasime ka veidi, väga hea tenor oli, kes Alfredot laulis ja Violettal polnud ka viga. Kuigi naisterahvaste ooperihääled mulle ei istu..

Päike oli loojumas. Sõitsime funikulööriga Fløyeni mäele. Tervitasime tuttavat suurt trolli ja nautisime vaadet õhtusele Bergenile. Kui ilm on selge, siis tasub seal mäe otsas käia. Nüüd on seal uus vaateplatvorm ja ka ilus restoran.

Mis viisijupiga tegu on? Ise kahtlustan, et midagi Griegilt või Olle Bullilt, aga ehk oskab kegi täpsemalt öelda? Miski Norrakatele väga tähtis lugu see igal juhul on, aga mina ei ole nootidega sõprussidemetes.  

*** *** *** *** *** *** *** *** ***

Uus päev. Pilvine 😦
Ees ootas 4-tunnine laevasõit White Ladyga. Ei sa ju käia Norras nii, et fjordide vahel laevaga ei sõida!
Lootus, et ilm päikeseliseks muutub, oli alles.

Laevalael oli küll külm, aga pleedid sai ümber võtta ja end sinna sisse säätud. Oli kaks kohta, kus sel laeval pildistada sai – kas otse vööris ja seal oli tänu ilmale jube-JUBE külm! Või laevalael ahtris, kuhu olid ennast sisse sättinud 4 norrakatest pensionäri. Neil ei olnud eriti huvi ümbrust vaadata, nad lihtsalt istusid, seljad vaate poole, kõige magusamal kohal ja ajasid omavahel juttu. Ülejäänud laevaseltskond oli aga ülimalt huvitatud laevatripil nähtavast ümbrusest ja trügis kordamööda nende selja taha pildistama. Üks mamsel hakkas siis kõlaval häälel norra keeles targutama ja sirutas oma jalad hästi pikalt välja, et pildistajatel võimalikult ebamugav oleks.
Hämmastav..
Varsti pakkis ta end siiski koomamale, sest võid ju olla jurakat täis, aga kui inimesed kogu aeg üle su jalgade koperdavad, siis ühel hetkel lööb ka kõige tumedamas peas tuluke helendama, et võiks jalad tooli alla tagasi tõmmata.

Tõenäoliselt oli see ka tänu kehvale ilmale, et sellest paaditiirust jäidki kõigepealt meelde ülbe mamsel ja jäine tuul, aga ka paksud pleedid, tassike teed ja ühe maja rõdult lipuga lehvitav mees. Mõtlesime, et tea, kas ta käib igal hommikul mööduvale paadile lehvitamas 🙂

Selles majas võiks elada! Siin saaks tormisel ööl kividele laterna panna ja tulisel päeval paksu kampsuniga vee ääres istuda.

Sõit läbi, jalutasime läbi kalaturu.
Seal nägin ma kõige kallimat võikut! Pool kukilt, seal peal viil lõhet, viil muna, teelusikatäis majoneesi ja see asjake maksis 50 NOKi ehk 100 EEKi. Ei kommentaari!

Bussi nr.11 me Bergeni pealt ei leidnud, nii et istusime naljaka väikse paadi peale, mis meil kesklinnast Bergeni akvaariumisse viis. Kapten nägi nii mu isa moodi välja! Suure halli habeme ja vuntsidega 🙂

Akvaariumiski oli palju juurde ehitatud. Eks eelmine kord sai seal sõbrannaga käidud alles sel ajal kui koolis olime. Üle 10 aasta tagasi!
Mulle meeldivad akvaariumid, kus saab kalade ja teiste tegelaste elu vaadelda veel alt. St. justkui basseinis sees olles. Niimoodi nägimegi pingviine (kellede kohta talitaja rääkis, et kõige tähtsam hetk ühe meespingviini elus on oma tulevasele naisele pesakivi toomine. Kui kivi vastu võetakse, siis on leitud kaaslane kogu eluks. Kui välja praagitakse, peab uuesti otsima hakkama. Kunagi nägime telekast saadet, kus üks vaene töökas pingviin tassis oma pessa kive ja tema naaber neid järjest ta pesast ära virutas ja niimoodi oma pesa ehitas. Eluline, kas pole?), igasugu hulle ja vähemhulle kalu ja ka haikõhtusid 🙂

Stockis sai ju mõeldud, et läheks mõnd 3D filmi vaatama. Nüüd avastasime, et akvaariumis näidatakse 3D filme! Lastekaid küll, kilpkonnadest ja teine film sinna otsa mäest alla kihutamisest, aga – miks mitte 3D ära vaadata. Eriti veel kuna filmid on tasuta. Norras ja tasuta!
Noh, tegelikult oli nii, et filmi vaatamise eest ei tahetud jah raha, aga 3D prillid maksid 20 NOKi tükk. Nii et oma valik, kas vaatad palja silmaga kahekihilist filmi või ostad omale prillid… ja vaatad ikka udust pilti, sest tuli välja, et prillid olid kehvalt seadistatud 😛 Aga kui vasak silm kinni pigistada, siis oli täitsa ok pilt. Mingi elamuse saime ikkagi kätte. Lahe oli vaadata, kuidas lapsed üritasid 3D-s olevaid elukaid ekraanilt “katsuda” 🙂

Kes ütles, et Islandi vulkaanil oli hirmus nimi?
Järgnev on tänava mini. Ei tahaks ju minna võõrasse linna kui oled vaid korra näinud tänava nime, millel asub su hotell..

Aga majad on neil ilusad! Kui Rootsis on traditsiooniline maja punane valgete aknaluukidega, siis Bergeni majad olid enamuses valged. Väga arvatud Bryggen muidugi. Ja mõned üksikud värvilised, kus ehk rootslased elasid 😉

Käisime hotellis õhtusöögil – kala saime ja salatit.
Olime küll tervest päevasest kapangust kole väsinud, aga ajasime endid ikkagi toast välja, et minna kell 21 algavale rahvatantsuetendusele.
Siin kohtusime taaskord jurakatest norra pensionäridega. Mite hommikuste, uutega.
paistab, et neid jagub igale poole.
Etendus pidi toimuma suures saalis. Seal olid lauad, pikad pingid. Rahvast oli palju ja kõigile ei jagunud esirea kohti. Üks pink oli tantsijate jaoks reserveeritud ja inimestel, kes sinna istusid, paljuti viisakalt mujale istuda. Ei olnud probleemi, kõik tõusid ja leidsid teise koha!
Siis saabus kamp norra mamsleid. Istutasid endid sinna pingile ja kui neil paluti teisele kohale istuda, kõrgendasid hoopis häält ja žestidest oli näha, et jututeemaks oli “meie siit küll minema ei lähe!”. Mitu korda käidi palumas. Ei midagi. Lõpuks tantsijad leppisid olukorraga ja seisid tantsude vaheajal ja pillimängu ajal koridoris püsti. Selle asemel, et inimesed saaks ilusaid kostüüme imetleda vahtisime nüüd omavahel elavalt jutustavaid mamsleid.
Arghhhhhh!!!

Aga tantsud olid lahedad! Oli palju ühiseid jooni rootslaste tantsudega ja üks erinevus ka – kui Rootsimaal võitlesid kaks meest ühe naise pärast, siis Norras võitlevad kaks naist ühe mehe pärast 😉

Riietest niipalju, et hõbedast vöö naise seelikul tähendab, et naine on abielus.  
Samuti kui meil, on neilgi rahvarõivad erinevad olenevalt piirkonnast. Jutustaja ütles, et Norras peetakse väga hoolega sellest kinni, kes kust pärit on ja oma rahvariideid kantakse uhkusega. Just-just pidid neil algama rahvatantsu ja -laulu päevad, kohas nimega Voss (Bergeni lähedal). Sinna minnes ja rahvast vaadates (eeldusel, et tunned riideid), pidi pea 100% täpsusega saama ütelda, kust keegi pärit on.
Viiulitest ka.
Viiuleid kaunistati tihti pärlmutriga. Vanaisad ja isad armastasid neid talviti ise nikerdada, aga veel üsna hilisel ajal peeti viiulit saatana mänguvahendiks. Sellega ei kõlvanud kirikusse astuda ja seda ei tohtinud olla ka peredes, kus kasvasid lapsed.

Bergenis oligi kõige tähtsam maja see Bergeni muuseumi taga asuv hoone, kus tantsuetendus toimus. See olevat olnud külakeskus, seal peeti kohut, abieluti ja peeti peiesid, seal anti välja seadusi ja see oli ainus maja, kus tohtis süüa!
Üks hull patt oli võõrale tüdrukule lapse tegemine. See oli eriti karmi karistusega – kogukonnale pidi loovutama selle eest terve vaaditäie õlut!
Seadustest üle astudes võis peksa saada. Et asi eriti alandav oleks, tehti seda kuivatatud pullipeenisega.

Aga nüüd pilte Norra rahvarõivastest.

Minu eriliseks lemmikuks sai see tikitud esiosaga seelik. Ja meeste pükste esiklapid on ka lahedad 🙂

Päev läbi, jalgu järel vedades hotelli ja poole jalgpallimatsi pealt magama 😛

*** *** *** *** *** *** *** *** ***

Uus päev oli päikseline! Aga meid ootas äralend.
Väga oleks tahtnud kohale jääda ja võtta ette käik viiuldaja ja helilooja Olle Bulli uhkesse puitvillasse! Aga ehk järgmisel korral 🙂
Tagasi lennates istusin mina akna all ja sisustasin oma aega pildistamisega. SAS võiks oma lennukite aknaid ka aegajalt pesta..

Bergeni aerofoto:

Kõige paksema lumega tipp – Geilo?

Pilved on ülevaltpoolt alati valged:

Rootsimaa põllud:

Põhupallid põllul:

Jah, lennukiga lendamine ei ole mu lemmikasi, aga selle nimel, mida aknast näeb, võib täitsa lennata!
Kohalejõudmise kiirus muidugi lisaks.

Selline saigi meie seekordne Bergenireisike.
Ma ei lõpetaks nii, nagu soovitas Marko Reikop peale Eurovisioonilt tulemist – kui teil on võimalis Norrasse minna, siis ärge minge! Ma lõpetaks nii, et kui teil on võimalus Norra minna, siis minge kindlasti! Aga hoolitsege selle eest, et Eestist keeduspiraali, poti ja makaronid kaasa võtate 😉

Advertisements

8 thoughts on “Tagasi, mõtetega ikka veel SEAL..

  1. Ma ootasin ka pikisilmi su uut postitust! 🙂 Jõudsin ikka ära oodata! Lugesin kohe mitu korda läbi! Punases majas fjordides tahaks ma ka elada, armusin kohe ära! See viisijupike võib olla mõni rahvalaul, tundub nagu. Kuna mu klaverikaas on hetkel hõivatud, siis ei saa proovida ja ega ma laulu nagunii ära ei tunneks. Aitäh imeliste muljete eest!

  2. Mina piilusin iga päev siia, et kas juba on võimalik lugeda teie Bergeni reisist, ootus muudkui kasvas. Ja täna siis lugesin suure huvi ja rõõmuga. Sa oskad nii ilusasti kirjeldada ja mõnusasti kirjutada. Väga ilusad pildid rahvarõivastest! Ja neid korrektselt värvitud maju on alati lust vaadata. Kas te oma reisil mõnd räämas lobudikku ka nägite või ongi seal tõesti kõik: korras nagu Norras? Igatahes, aitäh veelkord, et muljeid jagasid ja mõnusat õhtut!

  3. Väga vahva lugemine! Mul nii hea meel, et fb kaudu siia tulin.
    Bergenis see noodirida peaks olema viisijupp Bergeni laulust ning lennuvaade lumisest paigast on Hardangerjökul e Hardangervidda peal asetsev liustik:) Geilo nii suure lumemassi sees ei ela:)

  4. Oi aitäh Piia! 🙂 Mul tekkis veel 101 küsimust seoses sellega, üle mille me mingil hetkel lendasime ja mõtlesin ,et lennukis peaks ka ekraanil selline kaart olema nagu laevas – et vaadata kus oleme. Sinu käest oleks saanud kohe küsida 🙂
    Norra võiks iga hetk tagasi minna! Ühed õnnelikud läksid lennujaamast Hurtigruteni bussi peale.. 🙂

  5. Oh, lahe lugemine.
    Ootasin ka pikisilmi !! 🙂
    Ja minu lemmikkleit on ka see väänleva tikandiga . Vaatsin kohe lähemalt, nii ilus.
    Pildid on kõik muidugi superkaunid.

    ootan järge….

  6. Vahva lugemine ja mõnusad pildid. Ärge siis Lynxiga ära unustage, et “Rannarahva looda” tahavad jutustamist ehk fotokonkurss ootab pilte :p

  7. what are some really good and popular websites for blogging? ?? . dfebcdaddeee

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s