Fujiwara no Teika “Sada luuletust, sada luuletajat”

69. Väljakutseväline raamat
Fujiwara no Teika “Sada luuletust, sada luuletajat” (Tallinna Ülikooli kirjastus, 233lk)
13418785_1240960665928108_4636047595706296627_n.jpg
Küsisin mõni aeg tagasi Lugemise väljakutse grupist jaapani luule soovitusi ja tänan nüüd kõiki, kes seda raamatut soovitasid! See ei ole ainult luulekogu, siin on kirjas ka palju infot jaapani luule kujunemise kohta, selle traditsioonide ja tavade kohta ning iga luuletuse juures ka natuke selle autori elust.
Väga silmaringi avardav raamat!

Ammustel aegadel oli kõige tähtsam jälgida vanu luuletraditsioone, luues samas midagi uut. Võtta eeskujuks meistrite wakad (31-silbiline lühiluule vorm, 5-7-5-7-7 süsteemis).
Vanasti oli hea luuletamisoskus isegi nii tähtis, et mees, kes ei suutnud korralikku wakat kirjutada jäi ilma naiste tähelepanust ja võis ka keisri soosingust välja langeda. Siis pöördusid mehed tihti tuntud luuletajate poole ja lasid neil enda eest midagi kaunist kirja panna.
Kardan, et sellisel pettusel polnud pikka iga… 🙂

Lillede värvid
pleekinud olematuks,
minu silmades
hall vihm läbi tühise
üksluise eluilma.

Seletus: Aias sajab vihma, aga selle vaataja sajab ise üksluise vihmana läbi elu. Lillede ilu muutub olematuks, samal ajal kaob värv ka õisi imetleva naise näost.

Kui kuud vaadata,
teevad tuhanded asjad
mu meele nukraks,
kuigi sügis pole ju
kätte jõudnud mulle üksi.

Seletus: siin luuletuses on kontrastiks kõrgel asetsev kuu ja maa peal nukrutsev mina ning numbrid tuhanded ja üks. Siin on tugev hiinakeelsete kanshide mõju, kus kasutati tihti suuri kontraste.

Nukrad on need wakad! Sügisene kurbus, talv, mis ei taha kevade ees taanduda. Naised, kes ei tihka ka unenäos meestele ilmuda ja lugematu arv märjaks nutetud varrukaid.
Lugedes on, mille üle mõelda.

Advertisements

“Amenemhet I õpetus oma pojale Senusertile”

45/53 Teema 49: Raamat kõige kaugemast maast, kus sina ise oled käinud.
“Amenemhet I õpetus oma pojale Senusertile”, tõlge ja kommentaarid Sergei Stadnikov (Tallinna Ülikooli kirjastus, 103lk)
13432326_1240161386008036_5440583284457752969_n.jpgKõige kaugem koht, kus ma käinud olen, on Egiptus.
Juba kooliajal kujunes ajalooõpe niimoodi, et vanale ajale – Egiptusele ja Roomale ja Kreekale, kulus tohutult aega ja kui uuema ajani jõudsime, siis sai kool läbi. Samas ajalootempos liikusin läbi kolme kooli, nii et vana aeg on eriti armsaks saanud.

Huvitav on Stadnikovi sissejuhatus tekstile endale, kus räägitakse jumaluse seisuses olevatest vaaraodest, sellest, et kui valitseja on terve, on maagi õnnelik. Juba Egiptuses pandi alus tänapäeva Põhja-Korea fenomenile, kus maa naabrid on kõik haletsusväärsed ja jumalkuningas ei saanud nendega võideldes ametlikult kunagi kaotuse osaliseks.

Kuningas Amenemhet I oli 12. dünastia rajaja. Tema õpetuse oma pojale olla peale tema surma kirja pannud kuulus tark Heti. Arvatakse, et teos pandi kirja kuninga tellimusel näitamaks seda, et tema pojal pole tema reetmise ja tapmisega mingit seost. Õpetuses hoiatatakse reeturlike inimeste eest ja soovitatakse mitte kedagi usaldada. Erakordne on ka see, et pojale antakse edasi sõnum: “valitse minust paremini!”. Tavaliselt piirdutakse sellistes teostes vaid kuninga valitsemisaja tegude ülistamisega.

Ära usalda venda, ära tunne sõpra, ära loo endale usaldusaluseid – see ei toimi!

Kuldsed sõnad kaugete aegade tagant.