Astrid Lindgren “Samuel August Sevedstorpist ja Hulti Hanna”

59. Väljakutseväline raamat
Astrid Lindgren “Samuel August Sevedstorpist ja Hulti Hanna” (Sinisukk 150lk)
13138869_1210914232266085_455255472935010213_n.jpg
Aegajalt on hea raamaturiiulitelt tolmu pühkida. Selle töö käigus võid leida sealt raamatu, mis paneb tolmulappi unustama.
Üks väga armas raamat Astrid Lindgrenilt, kus sees kaheksa erinevat lugu tema enda lapsepõlvest.
Kõik algab Astridi ema ja isa armastuslooga. Kuidas nad lastena kohtusid, kuidas noortena armunud olid ja armastuskirju kirjutasid, kuidas abiellusid, tööd tegid, lapsed said ja veel 80-aastastenagi teineteisel käest kinni hoidsid ja armastasid.
Järgmised lood on lapsepõlvemängudest ja mälestustest. Kuidas tol ajal sulased elasid, kuidas rautati kõdi kartvat hobust, millised olid küla tigedad kohvimoorid, kuidas pühapäevakooli õpetajaid Karlssonit, Johanssoni ja Svenssonit kutsuti Isa, Poeg ja Püha Vaim 🙂
Astrid Lindgren kirjutab, kuidas temast sai kirjanik – miks ta hakkas kirjutama Pipi Pikksukka. Kirjutab raamatutest, mida ta lapsepõlves luges – ahmis endale sisse kõike, mida iganes kätte sai, sest raamatud ei olnud ühe talupere lapsele tavapärane asi.
Raamatus on soovitused, kuidas kirjutada head lasteraamatut ja arutlused teemal kas raamatutel on üldse tulevikku?
Ja väga palju muudki.

Tõeliselt tore ja südamlik lugemine!

Malala Yousafzai “Ma olen Malala”

Malala Yousafzai “Ma olen Malala”(312lk. Sinisukk)
Raamat, mille autor on alla 30. aastane.
10615486_989103857780458_6282535379010483445_n.jpg

Olen ammu Malala tegemisi jälginud, lugenud õudusega tema tulistamisest ja rõõmustanud, kui ta Nobeli rahupreemia sai. Lootsin väga, et see raamat ka eesti keeles välja antakse. Anti ja jõudis lõpuks ka raamatukogusse (mina olin esimene, kes selle sai!). Üks asi on vaadata telekast, kuidas kuskil kaugel mingid habemikud sõdivad, teine asi on lugeda ühe lapse mõtteid sõjast, sellest, kuidas nad öösiti kahuripaukude peale ärkasid, kuidas nende isa ähvardati, kuidas naised ei tohi ilma oma meessoost sugulaseta kodust väljas käia, rääkimata tantsimisest. Kuidas kooliskäimise õiguse nimel tuleb võidelda! Siinmail tõmmatakse nina kirtsu, et kool on nii vastik… Sealmaal riskitakse oma eluga, et kooli minna.
Väga tõsine ja mõtlemapanev raamat. Peale selliseid lugusid saad aru, et meie siin elame paradiisis 🙂 Kui su kodumaal on rahu ja tänaval kõndides ei pea enda ega oma lähedaste elu pärast hirmu tundma, siis ongi kõik hästi 🙂
See ei ole raamat vaid Malala elust. Suur osa raamatust räägib Pakistani ja puštude ajaloost, nende suhetest naaberriikidega. Samuti kaunist Swati orust, mis on nüüd talibani tõttu muutunud jubedaks kohaks, kuhu keegi enam minna ei julge.