James Krüss “Timm Thaler ehk müüdud naer”

42/53 Teema: 29 Raamat, mis on kooli kohustusliku kirjanduse nimekirjas
James Krüss “Timm Thaler ehk müüdud naer” (Tänapäev 230lk.)
13138972_1215349355155906_8432936227338097666_n.jpg
Raamat on mitme kooli 5. või 6. klassi kohustusliku kirjanduse nimekirjas. Mina tahtsin aga lugeda sellepärast, et mulle väga meeldib Tõnis Mägi poolt esitatud “Laul Timmile” Timm Thaleri näidendist. Kahju, et näidendit näha ei saanud!
Aga raamatut sain lugeda ja see oli mõnus ja mõtlemapanev lugemine.
Kes me oleksime ilma naeruta? Kas keegi kujutab ette päeva, kus ta korrakski ei naerata? Vaevalt…
Timm Thaler müüb aga lapsena oma naeru Parun Tarukile. Kui sul on ikka vaja tasuda võõrasema võlg pagariäris, siis sa ju ei mõtle, mis see teeb, kui sa enam naerda ei saa.
Aga – tänu naeru kaotusele sai Timm näha tervet maailma, sai õppida nende hulgas, keda ta oma tavalises elus poleks iialgi kohanud. Ja leidis endale sõbrad terveks eluks.
Nii et vahetevahel pole paha, kui meiega juhtub midagi halba, sest sellest võib sündida midagi väga head.

Advertisements

Werner Fuld “Paganini needus”

Werner Fuld “Paganini needus” (175lk. Olion)
Tõsielu kajastav raamat.

11081436_993639060660271_1643359012240339006_n.jpgSee raamat on mitte niivõrd ilukirjanduslik kuivõrd dokumenteeritud faktide põhjal kirja pandud. St. ei mingeid autoripoolseid kauneid juurdelisatud seiku 🙂 Aga raamat on tõsine. Viiuligeeniuse jumaldamisest ja seljataga kuulujuttude tekitamisest ning levimisest. Näitab hästi inimeste kahepalgelisust – kuidas kõik Paganini kontserditel joovastusse sattusid ja siis seljataga ajalehest loetud ja omavahel levivaid jutte rääkisid. Mehel olevat leping kuradiga, tema viiuli G-keel olevat tehtud tema poolt tapetud naise soolest ja üldse pidi mees ise olema kapjadega kurat.
Kuratliku välimuse andsid talle aga tema iga aastaga üha süvenevad haigused. Tegu oli suurepärase viiuldajaga, kelle elu üks põhieesmärke oli koguda oma andega võimalikult palju raha, et tema väike poeg elus hästi hakkama saaks. Ta teadis, et teda pole siin maailmas pikalt.
Niccolo Paganinist on 2013. aastal vändatud ka film, peaosas praeguse maailma ühe parima viiuldaja, David Garrettiga. “The Devils Violinist”.
Kes soovib vaadata, siis Youtubis on mitmeid katkendeid, näiteks:
https://youtu.be/a66X_Lav_ts

S. Orth ja A. Blinda “Vabandust, me lendasime maandumisrajast üle!”

19/53 Teema 4: Pööraselt naljakas raamat
12733518_1157479610942881_2092180098883675680_n.jpg
S. Orth ja A. Blinda “Vabandust, me lendasime maandumisrajast üle!” (190lk.)
Raamat reisijate ja lennukimeeskonna poolt kirja pandud naljakatest kogemustest lennuki pardal.
Mulle endale ei meeldi lennata. Nii kui rattad maast rebitakse, nii läheb kontroll minu elu üle kellelegi teisele ja see on väga ebameeldiv tunne. Aga minu kõige uhkem lennureis on olnud Tallinnast Stockholmi, kus me olime abikaasaga kahekesi lennukis 😀 Meie kaks, stjuardess ja piloot. Nagu eralennuk!
Niisiis jäi see raamat mul raamatukogu riiulis silma ja tore on, sest see on tõesti naljakas. Kui kujutleda end lennukisse, õhuaukudesse, ebaõnnestunud ja raskete maandumiste keskele, siis on selline huumor lausa hädavajalik!
Mõned näited 🙂
*Turvalisusettekande käigus rääkis stjuardess, mida teha, kui hapnikumaksid klappidest alla kukuvad: “Pange mask endale pähe ja hingake täiesti rahulikult. Kui te reisite koos lapsega, siis pange mask kõigepealt endale pähe ja aidake siis last. Kui te reisite koos kahe lapsega, siis pange palun mask esmalt endale ja siis otsustage, kummal lapsel on suurem tõenäosus ülikool lõpetada, ja pange mask järgmisena pähe talle”.
*Meie tagasilennul Lanzarotelt Münchenisse saavutas lennuk lendamiskõrguse tugevas tuules. Pardal valitses pinev vaikus. Seepärast tundis teine piloot kohustust valjuhääldite kaudu selgitada: “Mu daamid ja härrad, hetkel on meil tugev taganttuul, seepärast lennuk natuke raputab. Aga te ei pea nii kramplikult tooli käetugedest kinni hoidma, lennuki alla kukkudes tulevad need samuti kaasa”.
*Kui me ühel lennul Hamburgist Londonisse olime kümme minutit õhus olnud, hüüdis stjuardess kõigi reisijate nähes akna poole viskudes: “Oi, jumal küll, tiib!!!” Paljud reisijad karjusid ja kõik vahtisid ainiti…täiesti töökorras tiiba. Seepeale ütles stjuardess mikrofoni: “Ma olen seda alati tahtnud teha. Vabandage! Me hakkame hetke pärast jooke serveerima.” Suur osa reisijatest tellis alkoholi.
*Üks American Airlinesi piloot andis korralduse kõik elektroonilised seadmed enne lennuki õhkutõusmist välja lülitada: “Nii, rahvas, me oleme stardiks valmis. Mul oleks vaja, et te kõik oma mustsõstrad, maasikad ja mustikad välja lülitaksite!”.
Ja samas vaimus terve raamat

Heinrich Böll “Iiri päevik”

14/53 Teema 31: “Loomingu raamatukogus” ilmunud raamat
12705211_1150495204974655_1339184880680652009_n
Heinrich Böll “Iiri päevik” (78lk.)
Ma mäletan Bölli raamatuid ülikooliajast. Tema suurepärane jutustamisoskus meeldis mulle tol ajal ja on tore, et teda on ka Loomingu Raamatukogus välja antud.
See lugu on Bölli reisist Iirimaale. Ta kirjeldab laevasõitu, linna, mis näeb välja kui inimasula skelett, vihmasadu. Ilusat rohelist Iirimaad, kus ei kasvatata säravrohelist salatit, vaid mis on rohekashall ja turbatoonides.
Böll kirjutab vihmase päeva kohta:
“Nii palju kui leidub halle toone musta ja valge vahel, olid kõik endale taevast oma pilvekese välja otsinud, taevast kattis nagu otsatu halluse sulestik. Vihm on siin absoluutne, tore ja kohutav. Seda vihma halvaks ilmaks kutsuda on niisama sobimatu nagu kõrvetavat päikesepaistet ilusaks ilmaks nimetada.”
See on üks lühike aga väga kaunilt kirja pandud raamatuke, mis pakub Iirimaast toredaid, üksildase ja kummalise koha pildikesi.

Thomas Hettche “Isade armastus”

Thomas Hettche “Isade armastus” – Raamat, mille valisin tema kaane järgi.
10999805_991888650835312_7144251500390870411_n.jpg
Ma armastan tuletorne Stiilsed plikajalad lisasid pildile vürtsi.
Aga raamat oli mõtlemapanev ja kurb!
Isast, kes on seadusega ilma jäetud igasugusest õigusest osaleda oma tütre elus (sest nad ei olnud tütre emaga kunagi abielus olnud). Kõik tema kohtumised oma praeguseks hetkeks teismelise tütrega sünnivad lapse ema armust ja seda ei ole palju. Igal moel püüab ema isale kohta kätte näidata ja tütre nägemist võimalikult vaevarikkaks muuta. Et laps sellepärast haiget saab, see ema ei huvita.
Nii kujunebki olukord, kus mees vihkab naist ja armastab tütart, kellega ta on võõraks jäänud. Kõik 13 aasta jooksul kogunenud pinged kuhjuvad.
Raamatu sündmused leiavad aset Sylti saarel, kus mees lapsena oma emaga suvevaheagu veetis. On aastavahetuse aeg, saabub tugev torm, isa ja tütar jagavad maja koos isa noorepõlvearmastuse perega. Asjad kisuvad käest.
Huvitav lugemine, kurb lugemine, mõtlemapanev lugemine.
Täiskasvanud ei tohi teineteisele kätte maksta läbi oma laste!