Naomi Novik “Välja juuritud”

102. Naomi Novik “Välja juuritud” (458lk. Tänapäev)
14705616_1350506904973483_1599907657997449608_n.jpg
Kirjutan oma esimese emotsiooni kohe algusse ära: Kasia oskas küpsetada shakotist! See on Poola ja Leedu traditsiooniline okkaline pulmatort (tõlkes puukook või oksakook). Süüakse muidugi ka igasugustel tähtsatel (ja mittetähtsatel) juhtudel. Jube hea on, soovitan proovida!
Kuna siin raamatus oli metsal ja puudel nii oluline roll, siis oli selle koogi küpsetamine justkui raamatusse määratud.images-3.jpg

Alles ma lugesin raamatut metsast ja hulludest puudest (Ali Shaw “The Trees”) ja nüüd siis jälle. Eelmises raamatus olid puulehtedest ja okstest koosnevad metsaelukad, keda hüüti sosistajateks, siin olid samasugused, nimega kõndijad.
Mulle meeldib Naomi Noviku stiil! Mitte kordagi ei hakanud igav, pigem oli vaja pidevalt edasi ja edasi lugeda. Öö saabus, kell ruttas ja mina muudkui lugesin…

Algus oli traditsiooniline – suure võluri majja tuleb tüdruk, kes on alguses üsna suur käpard – süüa teha ei oska, näeb pidevalt räpakas välja, vihastab võlurit. Aga mida edasi, seda taibukama8730ks tüdruk muutub.
Räägitakse, et inimesed peavad leidma selle ala, milleks neil on andeid ja siis neid edasi arendama. Ei saa hea olla igal alal. Samuti ei ole ka Agnieszka suurepärane terves võlukunsti maailmas. Aga ravitsemises ja vanade loitsude ülesäratamises on ta suurepärane.
Raamatus on kurjust ja pettust, headust, sõdu, surma, armastust ja kuhjaga maagiat.
Ja muidugi üsna ebaõnnestunud ja võlukunstivaba kaanepilt…

Põnev, kiire lugemine!

Advertisements

Naomi Novik “Tema Majesteedi lohe”

98. Naomi Novik “Tema Majesteedi lohe” 352lk. Pegasus
14717227_1342078925816281_3643571092655738489_n
Teismelistele mõeldud raamatuid on ikka nii tore lugeda 😀 Vahvad tegelased, saab nalja, on kurbust, on põnevust. Ja kõik see on esitatud nii toredalt, et ei saa kohe raamatut käest panna 🙂

Ma tahan ka endale lohet 😉 Võib olla ka väike winchester, sest Taevadraakon ei mahuks mulle aeda ära. Aga nii tore oleks oma lohele raamatut lugeda ja tema tiiva varjus tukkuda. Rääkimata lendamisest!
😉
Kujutage ette, kui riigi lennuvägi koosneb lohedest! On suuri, kuni 50 tonniseid ja pisikesi, 9 tonniseid. On neid, kes mürki pritsivad ja neid, kelle karjatuse peale suur hoone kokku võib variseda. Nad on erinevates värvides ja nad armastavad üle kõige juveele 😉 Ühe tusase lohe tuju läheb kohe paremaks, kui sa talle mõne läikiva iluasja tood. Mida kaunim kee, seda õnnelikum lohe (nagu muutliku meelega armukesed, ütles raamatus üks lohekapten).
Selle loo peategelane on Temeraire. Britid võitsid ta sõjasaagina ühelt prantslaste laevalt alles siis, kui lohe oli veel munas. Kiired uuringud näitasid, et lohepoeg tuleb kohe peale sündimist rakmetesse panna, muidu ei suudeta teda enam taltsutada. Laevameeskond tõmbas loosi, kes selle “au” (mees, kellest saab lohekapten, peab unustama kõik mõtted abielust ja perekonnast) endale saab, aga hoolimata loosi tulemustest läks ikkagi nii, et lohe valis enda peremeheks laeva kapteni, Laurence`i.
Neil seisab ees okkaline tee, et ennast tõestada, sest merevägi ja õhuvägi ei saa omavahel just kõige paremini läbi ja see on ennekuulmatu, et üks mereväe kapten saab endale lohe!
8730
Peale absoluutselt armastusväärse lohedekamba, meeldis mulle väga kapten William Laurence. Ta oli küll noor mees, aga väärikas, aus ja õiglane. Ega niisama ei öelda, et meri teeb memmekast mehe 🙂

Jama on nüüd muidugi selles, et Eestis on suudetud välja anda vaid üks selle sarja raamat ja kirjastus teatas, et rohem raamatuid nad välja anda ei kavatse ka. Praeguseks on neid aga juba 9! Egas muud valikut pole, kui jälle vudinal Amazoni ja lohelood Kindlesse!

dragon_size_ref