Kristel Leesmend “Lumi”

Kristel Leesmend “Lumi” (75lk. Minu vabrik)

Kui ma teisipäeval Tallinnas Raamatukoguhoidjate tänuüritusel käisin, siis saabusin Rahvusraamatukokku liiga vara – kaugelt nurga mehed peavadki varem tulema, eksole 🙂 Käisin ilusate raamatute näitusel ja selles nunnus raamatupoekeses, mis seal garderoobi kõrval on. Vaatasin ringi (riiulitel oli palju Astrid Lindgreni raamatuid) ja siis püüdsid ühed kaaned mu pilgu. Üldse mitte minulikud kaaned tegelikult, sellised heledad ja kahvatud, aga neis oli midagi.
Tegin raamatu lahti, lugesin mõned read ja otsustasin ta endaga kaasa võtta. Müüja kergitas miskipärast kulmu…
Ürituse algust oodates lugesin juba pool raamatust läbi, aga täna lugesin üle. Nautisin!

Lugu on ühest 8-aastasest tüdrukust nimega Lumi. Justkui tema enda poolt kirjutatud lugu, lasteraamat väidetavalt, aga minu meelest selline lasteraamat, mis on lugemiseks täiskasvanutele. Sügav ja soe ja armas.
Lumi tunneb sel aastal, et ta saab suureks. Jalad ei mahu kelgule enam ära ja tädi Raa ei jõua teda varsti enam vedada! Ja ta saab endale armsa noorema õe. Raamatus räägib Lumi enda ilusatest hetkedest vanaisaga ja ema-isaga ning tädi Raaga. Räägib lumeinglitest ja erilisest vanniskäigust ja Speedost.
Väga armas mõte on raamatu lõpuosas, kui Lumi kirjutab oma äsja sündinud õele kirja. Nimelt paneb ta paberile just selle hetke mõtted, kui ta õega kohtub – kõik linnud, lilled, päikese, tuule.
Kui vahva oleks praegu ise teada, milline oli see päev, kui mina sündisin! Novembri alguses vaevalt, et erilist lillepidu oli, aga ilmselt puhus tugev tuul ja taevas oli sompus ja kiskus talviseks 🙂

“Kui sa enne magamajäämist mõtled kõigi heade asjade peale, mis sinuga sel päeval juhtus, ja rõõmustad nende üle südamega, siis need asjad hakkavad paljunema ja sinu juurde tagasi tulema.”

“Kui poleks kurbust, siis ei teaks me, mis on rõõm. Kui poleks pimedust, siis ei teaks me valgust, kui poleks orgu, ei saaks me ronida mäele, kui poleks külma, ei tunneks me kuuma.”

“Head und! Sinu lapsepõlv kestab täpselt niikaua, kui sina ise seda soovid. Kõik on sinu enda käes!”

Ja ongi nii – õnnelikud on need täiskasvanud, kes suudavad hoida endas last. Kes oskavad rõõmustada esimese lume üle, kes näevad vihmapiiskades ilu, kes ei pelga sügislehtedes sahistada, kes tunnevad igast elatud hetkest mõnu!
Hoidkem siis oma hinges elavat last.
Ja minge võtke raamatukogust see raamatuke ja lugege! See on üks õnnelik raamat ja teeb teile pika pai