Kate Riordan “The Red Letter” ja “The Girl in the Photograph”

79. Kate Riordan “The Red Letter” 29lk
80. Kate Riordan “The Girl in the Photograph” 440lk.
13935073_1286637144693793_7955764451512859537_n.jpg
Punase tähe raamatu lugesin e-raamatuna. Õigemini oli see lihtsalt lühike jutuke sellest, kuidas üks naine avastab, et ta mees petab teda. Jälle. Mees on üsna avameelne ja vastab kõigile naise küsimustele, jätmata muidugi kinnitamata, et see on nüüd tõesti viimane kord. Naine ise tundub ka asja rahulikult võtvat. Kummalisel kombel hakkab tal endal tekkima uus suhe ühe abielumehega…
Imelik lugu. Aga loo tegelased olid samad, kes teises raamatus – “The Girl in the Photograph”. Abielumees James ja armuke Alice.

See raamat algab naiivse Alice’i tutvumisega kena mehe Jamesiga, kes kurdab oma kurva abielu üle ja lubab Alicele, et jätab oma naise maha ja abiellub temaga. Loomulikult saab ta tüdruku voodisse ja loomulikult jääb see rasedaks. Loomulikult ei kavatse mees oma abielu lahutada.
Aga aasta on 1932 ja lapsega ning meheta naine on häbiks tervele perele.
Niisiis saadetakse Alice maale, Fiercombe mõisasse jutuga, et tema abikaasa sai avariis surma ja arst käskis leinaval lesel linnast ära, maale asuda.
Rase Alice hakkab mõisa ja tema endiste asukate vastu huvi tundma ja avastab, et kunagi elas seal kaunis Elisabeth, kes oli samuti rase. Tal oli küll abikaasa olemas ja väike tütar ka, aga tema kinnisideeks oli sünnitada poeg, pärija. Et ta mees oleks rahul.
Raamatus ongi vaheldumisi Alice’i ja Elisabethi lood.

Raamatus on veidi kummitusi ja palju pikki heietusi, vaimuhaigust ja natuke armastust.
Kahjuks jäi see raamat kõvasti kehvemaks kui “The Shadow Hour”. Vahepeal ma lausa vedasin ennast läbi lehekülgede, sest read läksid, jutt muudkui veeres, aga midagi ei toimunud.
Siiski – kuna see on kirjaniku esimene lugu, on hea teada, et viimane on palju parem kui esimene!

Aga mõneks ajaks on mul nende paralleelselt kahes ajas toimuvate raamatute limiit täis! Tahaks nüüd lugeda midagi meie ajast 🙂

Mis mulle väga meeldib – kõik need kolm Riordani raamatut on kaanekujunduse stiililt väga sarnased. Väga ilus!

01_h14kateriordan_1210122k

Kate Riordan “The Shadow Hour”

76. Kate Riordan “The Shadow Hour” (505lk.)
13901312_1278925118798329_8902279614442317291_n.jpg
Lõpetasin täna selle väga paeluva raamatu! Oh, see oli nii hea lugemine!!!

Aasta on 1878, kui Harriet Jenner astub sisse Fenix House’i suurest raudväravast. Temast saab selle maja kolme lapse guvernant.
Aasta on 1922, Kui Grace Fairford astub sisse Fenix House’i suurest raudväravast. Temast saab selle maja ainsa lapse guvernant.

Grace on Harrieti lapselaps.
Grace’i lapsepõlv on möödunud kuulates vanaema jutte sellest, milline oli elu ja milline tema töö selles suures majas. Päev päevalt aga mõistab Grace üha enam, et vanaema ei ole talle rääkinud kogu tõde. Asjad olid teisiti, kui jutud. Inimeste suhted olid teised. Kes oli majaproua tegelikult, millised olid Harrieti ja peremehe suhted, mis juhtus vana jääkeldriga, miks oli vanaemal medaljon graveeritud H-tähega, miks vanaperemees elab pimedas toas, mille põrandal on igavesti töötav mänguraudtee?
Need ja veel paljud küsimused saavad vastused.

Raamatus jooksevad paralleelselt Harrieti ja Grace’i guvernandiks olemise ajad. Väga huvitavalt ja haaravalt kirjutatud! Põnevus ja pinevus on üleval igas peatükis kuni päris lõpuni välja. Lisaks suurepärane kaanekujundus.

Paistab, et ma pean nüüd lugema Jane Eyre’i, sest raamatus oli sel oma roll.

Eesti keelde Kate Riordani kahjuks tõlgitud ei ole, aga tema teise raamatu, “The Girl on the Photograph” tellisin juba ära.

01_H14kateriordan_1210122k.jpg