Johan Theorin “The Darkest Room”

Johan Theorin “The Darkest Room” 474lk.11825075_1059312550759588_2993343658771137451_n.jpg

Kevadel lugesin Johan Theorini ainsat eesti keeles välja antud raamatut “Minevikuvarjud”. See jättis mulle mõnusalt painava raamatu mälestuse, nii et uurisin veidi kirjaniku kohta ja avastasin, et Minevikuvarjud on Theorini esimene raamat Skandinaavia Nelikust. Egas midagi, võtame järgmise
The Darkest Room viib meid jälle Ölandi saarele. Joakim ja Katrine Westin oma kahe väikse lapsega kolivad Brommast Ölandile, Eel Pointi nimelisse kohta, kus on kaks suurt tuletorni ja hulganisti kummalist ning hirmutavat ajalugu. Juhtub nii, et teel Stockholmist oma uue kodu poole, saab Joakim telefonikõne, et üks tema pereliige on surnud. Aga kes? Ja kuidas? Surnud või tapetud? Üllatus järgneb üllatusele… Seda jagub ka viimastele lehekülgedele.
Raamatus jooksevad kõrvuti kolm lugu – Westini pere, saare uue politseiniku Tilda ja kolmese varastepundi lood. Kõik omavahel seotud ja kõigis oma traagika. Omapoolse suure panuse annab saabunud talv, lumetormid, külm, kaks tuletorni ja Jõulud. Sest Jõulude ajal ärkavad surnute hinged ja tulevad külla…
Kahe raamatu ühine nimetaja on vanadekodus elav kunagine kapten Gerlof Daviddson, kel on palju teadmisi Eel Pointi ajaloost ja sellega seotud legendidest.

öine-lumetorm.jpg Väga huvitav ja kohati üsna hirmus raamat.
Minevikuvarjude tegevus toimus sügisel, The Darkest Room talvel, kolmas osa, T
he Quarry, on sätitud kevadesse ja neljas osa saab olema suvine jutt.

2016. aastal on Ajakirjade kirjastus selle raamatu ka eestikeelsena välja andnud. Nimeks “Öine lumetorm”.

Advertisements

Johan Theorin “Minevikuvarjud”

Johan Theorin “Minevikuvarjud” 438lk. Ajakirjade kirjastus
11136673_994249690599208_4457017309932520898_n.jpg

Alguses vaikselt, aegluubis ja veidi müstiliselt kulgev elu Ölandi saarel, püsielanikest mahajäätud külas, kus kadus uttu väike poiss. Hiljem üha enam pinevust ja kummalisust kruviv, kuidagi rusuvalt aeglaselt kulgev raamat. Tõeline Skandinaavia stiilis lugu, kus justkui tunned, et aeg muudkui venib ja venib, samas on see iga lehega üha huvitavam venimine. Selline lummav lugu, kus vahelduvad peatükid minevikust ja olevikust.

Raamatu kirjeldus:
„Jensi arvates olid Nilsil kõige suuremad käed, mida ta eales oli näinud, ning hetkeks kaalus poiss võimalust tagasi pöörduda, kuid mõistis siis, et plehkupanekuks oli juba liiga hilja …“
Ühel erakordselt udusel pealelõunal kaob väikesel Rootsi saarel Ölandil jäljetult kuueaastane poiss. Perekond, politsei ja vabatahtlikud otsivad teda päevi, kuid edutult. Arvatakse, et poiss suundus udus mere poole ja uppus.
Kakskümmend aastat hiljem ilmub äkki välja poisikese sandaal. Poisi ema Julia pöördub tagasi oma lapsepõlvesaarele ja üheskoos oma isa, vana merekapten Gerlofiga hakkavad nad vana lugu uuesti uurima.
Jälle on liikvel legendid kurikuulsast ölandlasest, Nils Kantist, keda kartis kunagi kogu küla. Mees on juba ammu surnud ja mahagi maetud, kuid sellegipoolest räägitakse, et vahel jalutab ta videvikutunnil Ölandi loopealsetel.
Rootsi põnevus- ja kriminaalromaanid on üle maailma tuntud. „Minevikuvarjud“ on põnev lugu, mis vahepeal ka õudseks kisub: siit ei puudu laibad, mahajäetud ja kummituslikena näivad majad ning tontlikud minevikuvarjud.

johan.jpg