Lugemise väljakutse 2017 – lõpetatud!

Selleaastane Lugemise väljakutse oli minu jaoks mitmes mõttes väljakutse.
Esiteks jagasin kogu nimekirja terve aasta peale ära nii, et 10 kuud loen igas kuus 5 ja novembrisse jääb 4 nö. kohustuslikku raamatut. Detsember on puhkusekuu, kus loen, mida silm näeb ja mis näppu hakkab 🙂
Lisaks lugesin teemasid järjekorras, 1 – 52. Lõpetuseks üllatusteema.
Kokku sai 15028 lehekülge.

Nüüd, kui väljakutse läbi, siis pean ütlema, et jah – see oli raskem kui niisama segamini teemasid lugeda, sest alatihti juhtus selle teemavälise lugemise hulka neid teoseid, mis oleks kuskile hilisema kuu viie hulka sobinud, aga mida ma sinna oma graafiku pärast panna ei saanud. Samas on tore ennast natuke proovile panna 🙂

Mulle hirmsasti meeldib see lugemise väljakutses osalemine, sest oi kui palju on neid raamatuid, mis ilma nende teemadeta minuni üldse ei jõuaks! Oma “kastis” lugemine on küll mõnus ja mugav, aga silmaringi laienemine pole ju ka paha 😉 Mõnus! Ootan juba uut aastat!

Lugemise väljakutse 2017
JAANUAR – kuu parim raamat: Peter Freuchen “Kütid Melville`i lahes”

1. Raamat, kus tegevus toimub jõulude ajal – David Baldacci “The Christmas Train” 260lk
2. Raamat, mille tegevus toimub riigis, kus tahaksid kindlasti ära käia – Ragnar Jonasson “Snow Blind” 259lk.
3. Raamat, mille valid pealkirja järgi, sisututvustust lugemata – Sylvain Neuvel “Magavad hiiglased” 320lk.
4. „Keeruta gloobust“ ehk sule silmad, suska näpp kaardile või gloobusele. Ava silmad, vaata, kuhu sõrm sattus ja loe raamat mõnelt selle maa kirjanikult – Gröönimaa! ” Peter Freuchen “Kütid Melville`i lahes” 263lk.
5. Raamat, mille tegelane töötab sinuga samal erialal/ametis – Kristina Carlson “Härra Darwini aednik” 91lk.

VEEBRUAR – kuu parim raamat: Daryl Oliver “Steel Wool”

6. Väga ilusa (erilise) kaanekujundusega raamat – Daryl Oliver “Steel Wool” 142lk.
7. Skandinaavia kirjaniku raamat, mis ei ole kriminull või põnevik – Torgny Lindgren “klingsor” 158lk.
8. Raamat kirjastuse Tänapäev sarjast „Punane raamat“ – Judith Schlansky “Kaelkirjaku kael” 175lk.
9. Raamat, mida oled juba ammu lugeda tahtnud, aga mingil põhjusel pole veel lugenud – Michael Hjorth ja Hans Rosenfeldt “Mees, kes polnud mõrtsukas” 405lk.
10. Raamat, mida kunagi ammu lugesid ja mis jättis sulle tol hetkel nii vägeva mulje, et mäletad seda emotsiooni tänaseni – Jules Verne “Kapten Hatterase seiklused” 384lk

MÄRTS – kuu parim raamat: Deborah Harkness “Nõidade avastus” (Raske valik! Heade raamatute kuu oli.)

11. Raamat, mis on ilmunud sinu sünniaastal – Robert Louis Stevenson “Röövitud” 202lk.
12. Raamat, mille tegevus toimub süngel sügisel või külmal talvel – Stef Penney “Under a pole star” 608lk.
13. Raamat, mis oli nooruspõlves sinu ema või isa lemmik – Erich Kästner “Veel üks Lotte” 114lk.
14. Raamat, mida loetakse mõnes filmis – Ain Kalmus “Hingemaa” 312lk.
15. Raamat, kus on üle 700 lehekülje – Deborah Harkness “Nõidade avastus” 808lk.

APRILL – kuu parim raamat: Jennifer Niven “Ada Blackjack”

16. Raamat ühe ajaloolise isiku elust – Jennifer Niven “Ada Blackjack” 392lk
17. Raamat, mille pealkirjas on 5 sõna – Indrek Hargla “Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus” 287lk.
18. Raamat, millest sel aastal (2017) film linastub – Deborah Moggach “Tulip Fever” 290lk
19. Raamat sellise maa kirjanikult, mille kirjandust sa varem lugenud ei ole – Eugen Ovidiu Chirovici “Peeglite raamat” 252lk.
20. Raamat, mille on kirjutanud sinu kodukohas elanud või elav kirjanik – Elisabeth Aspe “Einosaare Ain” ja “Anna Dorothea” 118lk

MAIkuu parim raamat: Juhani Püttsepp “Sammud omas Eestis”

21. Kunstiraamat või kunstniku elulugu, või mõni muu raamat, mis on kunstiga (kujutav kunst) tihedalt seotud – “Hunderwasser architecture” 310lk.
22. Sinu lapsepõlve lemmikraamat – Karl Ristikivi “Semud ja sellid” 96lk.
23. Raamat, mille tegevus toimub kosmoses – A. ja B. Strugatski “Purpurpunaste pilvede maa” 277lk.
24. Raamat, mida tahad väga lugeda, aga mis ei lähe ühegi väljakutse teema alla – Michel Faber “Naha all” 277lk.
25. Sinu lemmikkirjaniku raamat, mida sa veel lugenud ei ole – Juhani Püttsepp “Sammud omas Eestis” 95lk.

JUUNI – kuu parim raamat: Mart Sander “Lux gravis”

26. Õudukas, väga sünge sisuga raamat – James A. Moore ja Jeff Strand “The Haunted Forest Tour” 270lk.
27. Raamat kirjastuse Varrak sarjast „Varraku ajaviiteromaan“ – Tony Parsons “Mu kalleim kaasa” 320lk.
28. Raamat kirjastuse Eesti Raamat sarjast „Põhjamaade romaan“ – Roy Jacobsen “Valge laam” 190lk.
29. Raamat, mille pealkirjas on mingi ilmastikunähtus. N: vihm, lumi, udu vms. – Pearl S. Buck “East wind, west wind” 288lk.
30. 33. Raamat sinu kodu raamaturiiulis – Mart Sander “Lux gravis” 319lk.

JUULI – kuu parim raamat: Jerome K. Jerome “Kolm meest paadis”

31. Raamat, mille kaanepildil on üks eemalduv inimene – Rick Mofina “Cold Fear” 448lk.
32. Raamat, mille kaanepildil on kaunis kleidis naine – Debbie Rix “The Girl with Emerald Eyes” 382lk.
33. Raamat, mille põhjal on tehtud film – Jerome K. Jerome “Kolm meest paadis” 183lk.
34. Raamat, mille suhtes on sul eelarvamused – James Herriot “Loomaarstist lenduriks” 304lk.
35. Raamat, mille pealkirjas on värv – Torborg Nedreaas “Sinise kaevu muusika” 236lk.

AUGUST – kuu parim raamat: Rick Mofina “Free Fall”

36. Mitteilukirjanduslik raamat – Jüri Kamenik “Eesti pilvealtas” 360lk.
37. Raamat, mille tegevus toimub mõnes suurlinnas – Rick Mofina “Free Fall” 448lk.
38. Autori debüütromaan – Haruki Murakami “Hear the Wind Sing” 130lk.
39. Mõne rahva müüdid või muistendid – “Kaunimad Vana-Kreeka müüdid” 55lk.
40. Raamat, mida sa mäletad oma lapsepõlvekodu riiulilt – Raimond Kaugver “Pariisi lõbusad naised” 240lk.

SEPTEMBER – kuu parim raamat: J. K. Rowling “Harry Potter ja saladuste kamber”

41. Raamat, mille pealkirjas on number 7 või 17 (aasta 2017 auks) – Jacqueline Druga “10:37” 189lk.
42. Raamat autorilt, keda Lugemise väljakutse grupis aastal 2016 kõige enam loeti – J. K. Rowling “Harry Potter ja tarkade kivi” 264lk.
43. Raamat, mille leiad raamatukogust „uue kirjanduse“ või „populaarse kirjanduse“ väljapanekust – Ann Cleeves “Valged ööd” 327lk.
44. Ulmekirjanduse klassikasse kuuluv raamat – John Wyndham “Trifiidide päev” 301lk.
45. Raamat nimekirjast 1001 või 101 raamat, mida elu jooksul lugeda – J. K. Rowling “Harry Potter ja saladuste kamber” 301lk.

OKTOOBERkuu parim raamat: Dave Eggers “Ring”

46. Raamat, mille kaanepildil on raamat – Jo Platt “See olid sina” 366lk.
47. Kaks samasuguse pealkirjaga raamatut – Koji Suzuki “Ring” 288lk. Dave Eggers “Ring” 364lk.
48. Raamat, mille tegevus toimub väljamõeldud maailmas – J. K. Rowling “Harry Potter ja Azkabani vang “376lk.
49. Raamat Eesti Riikliku Kirjastuse sarjast „Seiklusjutte maalt ja merelt“ – Alexandre Dumas “Kolm musketäri” 688lk.

NOVEMBERkuu parim raamat: Marlen Haushofer “Üksinda maailmas”

50. Raamat autorilt, keda aastal 2016 Lugemise väljakutse grupis ei loetud – Bobbie Peers “Krüptoportaal” 222lk.
51. Erootiline romaan – “Kuldlootos” 368lk.
52. Raamat, mille tegevus toimub üksildases majas või paigas – Marlen Haushofer “Üksinda maailmas” 184lk.

ÜLLATUSTEEMA!
Üks raamat ERRi kultuuritoimetuse valikust: 90 raamatut 90 päevaga – Antoine de Saint-Exupery “Väike prints” 60lk.

TEHTUD!
Ootan järgmist aastat 😀

 

Advertisements

Martina Haag “Midagi on valesti”

Martina Haag “Midagi on valesti” (192lk. Varrak, rootsi keelest tõlkinud Kadri Papp)

Haag.jpg
Kes on raamatut lugenud – vaadake rootsikeelse raamatu kaasi! Kas pole hea kujundus 🙂

Väga lennukas ja otsekohene lugu naisest, keda mees peale 15 abieluaastat petab ja maha jätab. Hästi kirja pandud ja ausate emotsioonidega raamat, kus ei häbenetud kirja panna ka rumalaid mõtteid – näiteks perepiltide albumisse kleepimise lugu ja endale kinnitamine, et kui ma selle ilusti tehtud saan, tuleb mu mees tagasi ja elu läheb edasi samuti kui ennegi.
Mitmes kohas jäin ma nende lubaduste juures (et elu läheb edasi nii kui ennegi) mõtlema, et kas Petra tõesti uskus seda. Tema jaoks oli oluline, et ta mees tuleks koju, aga kui see olekski nii läinud, siis ma kahtlen selles, et ta oleks mehe armukesepidamise lihtsalt kõrvale lükanud ja jätkanud sellest hetkest, kus ta avastas voodi kõrvale jäetud küünlajala.
Sest kogu lugu algabki vales kohas oleva küünlajalaga. Üksi olles ei too ju ükski mees voodi kõrvale küünlajalga! Seda tehakse ikka siis, kui ollakse kahekesi ja vajatakse mahedat sooja küünlaleegi valgust.

Martina Haag on naine, kes ise on läbi elanud täpselt samasuguse petmise ja lahutuse. Seega võib öelda, et raamat on tema enda elust. Ainult et kui tema abikaasa ta juurest minema kõndis ja oma kolleegi juurde kolis (nüüd on nad abielus), jäi Martina maha koos nelja väikese lapsega (Petral raamatus oli lapsi kaks). Rootsi tabloidid kirjutasid sellest lahutusest mõnuga ja lisasid ohtralt pildikesi, kus Eriku ja Martina vahel laiutab siksakiline välk.
Nhaag1agu Petra raamatus mõtleb: üks täiskasvanud inimene joonistas selle välgu meie pildile oma tööajal ja sai selle eest ka palka …
Foto on leheküljelt Stoppa Pressarna.

Traagilise lahutusloo kõrval jookseb paralleelselt ka Petra aja mahavõtmise ja enese kogumise lugu. Nimelt sõitis ta kolmeks nädalaks Põhja-Rootsi ja hakkas matkateel oleva öömaja majavahiks. Üksinda, koos oma kass Kapten Ninaga.
Kaunis ja karm loodus, linnud ja loomad aitavad naise lõplikult lahutuskibedusest üle.
*Ma olen väsinud olemisest nii kuradi väsinud! See on minu elu, mida ma elan!

See osa raamatust, kus Petra viibis Rahnukkal, oli mõnus ja isegi muhe lugemine. Paistab, et Martina Haagil on norralastega kana kitkuda, sest see kamp norrakaid, kes Petra majavahiks olemise ajal öömajale sattus, oli tõeliselt ebameeldiv ja totakas. Nõuda keset loodust endale eiteamis mugavusi, ülbitseda, keelduda maksmast jne. Kergendus nii Petrale kui lugejale, kui see kamp lõpuks lahkus.

Üsna raamatu alguses (lk.32) ütleb Petra Rahnukkal matkates, et tunneb end kui Duvemala Kristina. Minule tõi see võrldus naeratuse näole, sest juba aastaid tean ma seda lugu ja armastan selle loo muusikat! Ma ei teagi, mis on Rootsis kuulsam – kas Vilhelm Mobergi neljast romaanist koosnev sari, mis räägib Rootsist väljarändajatest, kes 19. sajandi keskel tõotatud maale Ameerikasse liikusid või ABBA meeste Björn Ulvause ja Benny Anderssoni nende raamatute põhjal kirjutatud muusikal “Kristina från Duvemåla“. Igal juhul tean ma seda, et muusikalis mängisid peaosi Helen Sjöholm ja Peter Jöback ning Jöbacki lauldud “Guldet blev till sand” lõi Rootsi muusikatabelites rekordeid ning on siiani üks armastatumaid laule (ka minu jaoks).
Kuld, mida loodeti leida, pudenes liivaks …
Laul algab 3:20
Peter Jöback “Guldet blev till sand”

Niisiis oli see raamat minu jaoks väga mitmekihiline.
Pettuse valu ja lahutuse põrgu, millega Petra võitles.
Rahnukka imeline loodus ja üksindaoleku võlu (üksiolemine ei tähenda üksildust!)
Ja kõik kaasnevad emotsioonid, mis saavad võimalikuks kui oled natuke rohkem Rootsi eluga kursis 🙂

Lisan siia ka pildi Vilhelm Mobergi väljarännu sarjast, mis kõik kenasti eesti keeleski ilmunud on: Eesti Raamatu sarjas “Põhjamaade romaan”

Moberg.jpg

Koji Suzuki “Ring” ja Dave Eggers “Ring”

Teema 47: Kaks samasuguse pealkirjaga raamatut.
Koji Suzuki “Ring” (288lk, Kindle)
Dave Eggers “Ring” (364lk, Varrak, tõlkinud: Allan Eichenbaum)

22448142_1729616900395813_1876537989261532710_n.jpg

Pidasin mitmeid plaane, milliseid raamatuid selle punkti all lugeda, aga valisin need kaks ja olen ülimalt rahul! Mõlemad raamatud on väga head ja kumbagi polnud kerge käest panna. Nii et kui alustate, siis tehke seda vaba päeva hommikul, parem kui see päev on laupäev.

Kõigepealt Koji Suzuki “Ring”
Ma usun, et enamus on näinud 2002 aasta Hollywoodi filmi nimega “Ring”, kus teleriekraanilt väike valgesse riietatud ja mustade juustega tüdruk välja roomas ja inimesi tappis. Noh, see film on selle raamatu ainetel tehtud. Aga ainult ainetel. On olemas ka jaapanlaste endi tehtud film, Youtubes kättesaadav ka, aga ma pole veel jõudnud seda vaadata (millegipärast on sealgi ajakirjanikuks, kes asja uurib, naine).

Raamatus avastab ajakirjanik (meesterahvas), et tema naise õetütar ja veel kolm teismelist on surnud kõik ühel hetkel ja väga kummalist surma – südame seiskumise tagajärjel. Noorte surmahetke poosid ja ilmed on aga jubedad ja nii hakkab ta uurima, mis tegelikult juhtus.
Ilmneb, et noored on käinud ühes mägimotellis ja vaadanud kummalist videot. Asakawa vaatab linti ka ise ja nüüd on tema pealgi needus – ta sureb täpselt nädal peale vaatamishetke.
Mees palub uurimisel appi oma kooliaegse sõbra Ryuji, kes asja kuigi tõsiselt ei suhtu ja algab uurimine, mida see film tegelikult tähendab ja kes selle needuse taga on.

Igavesti sünge ja põnev lugu! Imelistest inimvõimetest, väärarengutest, kurjusest, hirmust ja saatusest.
Raamatu kaanel on intrigeeriv kiri, et Suzuki raamatus segunevad Haruki Murakami ja Stephen King. Murakami mõtisklusi oli siin küll. Kingi ekspert ma ei ole, aga õudust oli selles raamatus omajagu.
Raamat on neljaosalise sarja esimene osa.

Dave Eggersi “Ring”
See on hoopis teistmoodi lugu, aga omamoodi õudne ka. Mis juhtuks, kui kogu maailma inimesi kontrolliks üks firma. Ilma mingi konkurentsita. Kõigi andmed oleksid selle firma käes, kõik tehingud, jutud, pildid jookseksid läbi nende. Iga inimene oleks Läbipaistev, st. igaühe kaelas ripuks kaamera, mida saab ärkamisest kuni magamaminekuni jälgida. Väga armuline mõte – lubada kaamera heli WC-s maha keerata (pilt jääks alles). Juba raamatus tuli välja, et seda mahakeeramist ei tohiks lubada, sest WC-s hakati pidama salajasi 3-minutilisi kohtumisi.
Retsept sellise hulluse edukaks levitamiseks?
Võta üks väikelinnast pärit ambitsioonikas aga madala enesehinnanguga noor naine (“Kui vana sa oledki? Üksteist?”), anna talle alguseks robotitöö, kiida taevani, kui ta asjaga hakkama saab. Lisa tööülesandeid, kiida-kiida-kiida. Nuhi välja tema kõige suurem valupunkt (Mae isa põdes hulgiskleroosi), lahenda see – sulle ollakse tänulik. Kiida veel ja varsti on inimene sealmaal, et tema enesehinnang on pilvedes ja ta on kindel, et on sama tähtis kui president ning kogu maailm on tema mõjutada.

See oli väga paeluv ja kummaline lugemine. Ühest küljest pani imestama, mismoodi üks inimene (Mae) oma isikliku aju täiesti välja lülitada suudab ja pimesi kõike usub ja teeb, mis talle ette söödetakse. Teisalt olid mõned ideed isegi toredad – no kes poleks mõelnud, kui kift oleks kui kõige jaoks internetis oleks vaid üks parool, üks sisselogimine igalepoole! Ma küll mõtlen seda aegajalt …
Lisaks võiks igal poliitikul see läbipaistvuse kaamera kaelas rippuda Valimiste ajal vähemalt.

Soovitan julgelt mõlemat “Ringi”. Esimest õudukasõpradele ja teist ulmesõpradele. Teist võiks soovitada ka vandenõuteoreetikutele ning kõigile e-tehnoloogia arendajatele.

Kas te olete mõelnud, kui palju teie elust tegelikult jälgitav on? Bussipileti piiks, kaardimaksed, wifi, endomondo, google, turvakaamerad. Jne. Keegi näeb koguaeg

Jo Platt “See olid sina”

Teema 46: Raamat, mille kaanepildil on raamat.
Jo Platt “It was you” (366lk Kindle)
Ilmunud ka Varraku ajaviitsesarjas nimega “See olid sina”

22310309_1722393524451484_5784565255654317396_n

Sisukirjeldus oli nii tore: sõbrad raamatuklubist aitavad oma üksikul sõbrannal kaaslast leida. Aga kui ma raamatuga alustasin, oli algus minu jaoks nii hirmutav, et raamat jäi mõneks ajaks seisma. Nimelt oli raamatuklubis koos kamp kolmekümbiseid naisi, kes kõik suurima naudinguga klatšisid ja kuulujutte rääkisid. Kas sa tead kellega käib see too ja kolmas!? Issand – nägid tema uut tuttavat?! Jne.
Aga kuna ma ise selle raamatu Varrakust valisin, siis oli mu aukohus ta ka läbi lugeda ja kui esimesed peatükid mööda said ja peategelane Alice oma isa juurde jõudis, loksus kõik paika 🙂
Sest Alicel on lihtsalt nii tore isa! Täielik katastroof köögitoimkonnas, aga ometi alati kokkamas, kui tütar külla tuleb. Tema isa sekeldused leskede klubis, tore silmarõõm Hilary ja armastus kokakunsti vastu, olid selle raamatu kõige sümpaatsemad peatükid.
Kui klubilised juba tuttavamaks said, siis harjusin ka nende klatšiarmastusega ja vaatasin kõrvalt, mismoodi kaks tegelast endale tunnistada ei julge, et teineteist armastavad. Kui palju tänu sellele haiget saadi!

Naistekasõpradele hea lugemine, sest ei olnud mingit silmapööritamist ja muid lollusi, oli aga mitmeid lõike, mis panid naerma ja nii mõnigi tore ütlemine, mille võiks meelde jätta.

Näiteks:
*Ma ei kutsuks kedagi reede õhtul haletsuset välja. Reede õhtul tuleb lõbutseda! Kolmapäeva õhtul võib kedagi haletsusest välja kutsuda.

*Kui oled väsinud või purjus, ei tohi saata sõnumeid ega kirjutada meile.

Üks arusaamatu tõlkimatajätmine ka.
Lause: … nagu töötaksin eriti süngel päeval koos Eeyore`ga*
Ja lehekülje all tärni selgitus, et tegu on tegelasega “Winnie Puhhi” raamatust.
Khmmm, selle tegelase nimi on IIAH! Minu lemmik ❤️

PS: Selle sarja raamatute kaantel on tõepoolest väga palju veiniklaase!

J.K. Rowling “Harry Potter ja tarkade kivi”

Teema 42: Raamat autorilt, keda Lugemise väljakutse grupis aastal 2016 kõige enam loeti
J.K. Rowling “Harry Potter ja tarkade kivi” (264lk, Varrak)

22047775_1712576088766561_2494738480519981067sdf_o.jpg

Trummid ja fanfaarid! Ma lugesin oma elu esimese Potteri läbi! 🙂  Keegi vangutab praegu kindlasti pead ja mõtleb, et see on ju võimatu – 17 aastat on möödas raamatu eesti keeles ilmumisest! Ilmselt olin ma viimase saja inimese hulgas, kes polnud veel Potterilugusid lugenud.
Aga nüüd on siis “kuradile” sõrm antud ja ma tean, et ta võtab ka käe ja muu, mis võtta on.
Sest see raamat oli vahva!
Humoorikas, pungil lahedaid karaktereid, põnev.
On läinud nii, et ainus Potteri film, mida ma näinud olen, on see esimene (3x) ja nii keris see lugu end mu silme ees kui filmilint. Snape, vaeseke, on raamatus tigedam kui filmis (filmis mängib teda mu lemmik nr.1 Alan Rickman, nii et talle on minu silmis palju rohkem lubatud kui mõnele muule tegelasele).

Ma sain siit raamatust kaks toredat sõna, mis sobiks kasutusse võtta: plähverdama ja looberdama

Siin oli üks väga hea lause, mille võiks meelde jätta: Surm on hästi korraldatud mõistusele ainult järgmine suur seiklus.

Ja väga armas hetk, mil Dumbledore räägib oma jõuluunistusest:
“Sokke (pakse, villaseid) pole kunagi ülearu,” ütles Dumbledore. “Jälle ühed jõulud on tulnud ja läinud, ilma et mulle ainsatki paari oleks kingitud. Kõik muudkui kingivad mulle raamatuid.”

Ma loodan, et ühes selle sarja raamatus, kingib keegi Dumbledorele ka paari villaseid sokke!

Raimond Kaugver “Pariisi lõbusad naised”

Teema 40: Raamat, mida mäletad oma lapsepõlvekodu riiulilt.
Raimond Kaugver “Pariisi lõbusad naised” (240lk. Eesti Raamat)

Niimoodi loeme meie Petsiga, kui mul vaba päev juhtub olema 🙂

21192255_1686361424721361_3547784146949905436_n

 
Seisid meil kodusel riiulil reas mitmed Kaugveri raamatud. Ikkagi tolleaegsete (80-ndad) bestsellerite autor! Küllap olid nad paljudel riiulitel (tolleaegsed raamaturiiulid nägid kahtlaselt ühesugused välja).
Eks ma lugesin Kaugveri sulest nii üht kui teist ja tore oli! Aga seda raamatut ainult vaatasin. Lugesin pealkirja, vaatasin kaanepilti ja mõtlesin, et see peab olema üks lõbus lugu Pariisis elavatest kaunitest daamidest. Sellisest saatuslikest uhketest naistest, keda aegajalt mõnes filmis näha sai – suitsuses baaris ja äraolev pilk silmis.
Nüüd võtsin raamatu kätte ja kuhu ma sattusin? Kahe neljakümbise vanatüdruku (nii nad endid ise nimetasid) hullu idee keskele ehitada Pariisi külla maja 😀 Ei mingit glamuuri ega looritatud pilku! Ainult mõned armunäljas mehed (täpsemalt 4), kaks hullu mutti ja üks väga normaalne ja tubli 6-aastane poisslaps.
Ja muidugi nostalgiline nõukaaeg, kus telefoni saamine oli hiigalama suur asi (mis sest, et paralleelliin ja keegi võis kogu aeg su kõnesid pealt kuulata)! On seegi tuttav tunne, et kui telefon lõpuks sees ja tehnikud läinud, siis peaks justkui kohe kuskile helistama. Istud siis, vahid aparaati ja mõtled, no kuhu … kellele …?!
Ja siis kui liiklushuligaansusega vahele jäid, said lubadesse augu.
Ja kui soovisid kellegiga ühendust saada, siis istusid laua taha, võtsid välja paberi ja pastaka ning kirjutasid kirja. Sellest tunnen ma tõesti puudust (õnneks leevendab tühja postkasti probleemi Postcrossing).

Aga raamatust endast ka.
Kohtuvad Veronika ja Klara. Kunagised klassiõed, viimane kohtumine 10 aastat tagasi.
Kohtuvad ja panevad peaaegu kohe paika – ehitame Pariisi maja! Klara vanavanemate maalapile.
Kas siis kaks energilist vanatürdukut ei tule toime sellega, millega saab hakkama iga mehekökats?! (lk.57)
Tutvused loevad palju – projekti saab tuttavalt arhitektilt, lauad tuttava metsaülema kaudu. Ahjupotid vedasid naised oma sapakaga krundile (3x edasi-tagasi sõitu, üks käik 600km!). Mehed käisid abis – kes niisama heast südamest, kes armastuse pärast, kes sai pudeli margikonjakit.

Üks stereotüüpne arvamus (või on see tõsi?) käis ka raamatust läbi – naised valivad alati pahelised mehed. Häid mehi nimetati tossikesteks. No kuulge!!! Miks selline mees tossike on, kui ta teab viisakusreegleid ja neist kinni peab. Oma arvamust peale ei suru, naisega arvestab? Minu jaoks veidi nihkes vaatenurk. Mulle, neljakümbisele, pole kunagi pahedega muljet avaldatud (st. ma valiks meest ikka mitte sauna suuruse ja baarikapi sisu vaid mõistuse olemasolu ja härrasmehelikkuse järgi). Aga võibolla käib see mingi diagnoosi alla …?

Väga tähtis info kõigile, kel plaanis sauna ehitada: lava peab olema haavapuust, sest see on ainus puu, mis ei juhi soojust, st. ei lähe kuumaks. Kõige muu peal kõrvetate tagumine ära.
Vaatnii!

Selles raamatus oli nii palju häid mõtteid ja ütlemisi.
Mõned neist:

*Millegipärast arvavad inimesed – või tahavad arvata? -, et kui nemad kedagi tükk aega silmanud pole, siis on teine vahepeal tingimata Ameerikas või Kuu peal käinud.

*Ära tee halba, kui vähegi võid, ja tee head, kui vähegi võid. Ja kui sind lüüakse, siis ära jää vahtima, vaid anna vastu. Ja pea alati meeles ühte asja: keegi ei ela sinu elu peale sinu enese. ISE pead toime tulema.
Kui sa sündisid, siis sa nutsid, aga kõik su ümber naersid. Püüa siis elada nii, et kui sa sured, siis sa naeraksid, aga kõik su ümber nutaksid.

*Kui juba hilined, siis vähemalt tund aega, sest seda annab põhjendada, kuna veerandtunnine hilinemine pole midagi muud kui lihtsalt hilinemine.

*Naisterahva suu kaua kinni ei pea. See on nagu aurukatel, teatud aja järel teeb ventiili lahti ja laseb ülearuse surve välja.

*Kes valgusele selja pöörab, näeb ainult iseenda ja kõrvalseisjate varje.

*Kunagi ei maksa loopida labaseid meelitusi, millesse sa isegi ei usu. Alati tuleb teise inimese juures leida miski, mis väärib tõepoolest kiitust ja kiita seda.

*Üksikuid või üksijäänud mehi on põhiliselt kahte liiki: ühed upuvad korralagedusse, teiste juurde sisse astudes tunned tahtmatut vajadust kikivarvul käia. Mulle meeldivad esimesed – kui neil just sokk raamatu vahel järge ei hoia …

*Koertest peetakse üldiselt rohkem lugu kui kassidest, aga kui mõnele naisele “kiisu” asemel “kutsu” öelda, või vastu pead saada.

*Nõu küsitake inimeselt, kellest teatakse, et tema nõuanne langeb kokku otsusega, mis sinus endas juba tehtud, olgu teadlikult või alateadlikult.

*Argpüks sureb enne surma mitu korda ja pessimist kannatab mitu korda, enne kui tõeline kannatus kätte jõuab.

Rick Mofina “Free fall”

Teema 37: Raamat, mille tegevus toimub mõnes suurlinnas.
Rick Mofina “Free fall” (448lk. Kindle)
Tegevus toimub põhiliselt New Yorgis, aga ka Londonis ja Washingtonis.

077832270x.jpg

Rahulik lend ühest USA osariigist teise. Ilm on hea, tormi ega turbulentsi ei paista kuskilt. Paljud reisijad on ohutusrihmad avanud ja naudivad lendu. Ja ühel hetkel pöörab lennuk end 90 kraadise nurga all vasakule tiivale. Inimesed karjuvad ja lendavad kohtadelt, pagasikapid peade kohal põrkavad lahti, asjad kukuvad reisijatele kaela. Järgmisel hetkel keerab lennuk end 90 kraadi parema tiiva peale. Kõik, kes polnud rihmadega kinnitatud, veerevad ühest pardast teise, asjad taovad vastu inimesi, paanika, hirm, veri. Siis keerab lennuk end otseks ja algab vaba kukkumine otse alla.
Piloodid püüavad lennuki üle kontrolli saavutada, aga mitte miski süsteemis ei tööta.
Õnneks lõpeb kukkumine enne, kui nad maaga kokku põrkavad. Lennuk allub jälle pilootidele ja lend jätkub edasiste viperusteta kuni lähima lennujaamani.
Aga on palju vigastatuid ning hirm oli tohutu.

Newsleadsi ajakirjanik Kate Page kuuleb ajalehe jälgimisruumis pilootide hüüdeid lennudispetšeritele. Ta teab, et siit tuleb lugu, ning kiirustab La Guardiasse.
Artikkel ilmub ja sellele järgneb kiri, milles väidetakse, et kõik, mis lennukiga juhtus, oli nende kätetöö ja et neile tuleb selle eest avalikult au anda. Muidu juhtub midagi hullemat.
Allkiri: Zarathustra, Taevaste Valitseja.

Keegi ei anna neile au.
Londonis hakkab maanduma lennuk. Kõik on olnud rahulik, ilm on ilus, kohe-kohe ollakse maapeal tagasi. Kui äkki enne lennurada seiskuvad mootorid. Lennuk prantsatab alla, laguneb tükkideks, paljud hukkuvad.
Zarathustra on rahul.

Kogu raamatu jooksul on tunne, nagu oleksid Ameerika mägedel – kihutad emotsioonide tippu ja siis vuhinal alla nii, et kõhu võtab õõnsaks. Iga peatükk lõpetatakse nii, et võimatu on mitte edasi lugeda. Nii ma siis istusin öösel ja õhtul ja tööjuures ning lootsin, et keegi mind segama ei tule 🙂 Õnneks jäi nädalavahetusse ka pikem rongisõit, nii et sain südamest nautida!
Uurimised käivad mitmetel tasanditel, teooriaid on palju, tegelasi on omajagu, jälgitakse nii kurjategijate kui ajakirjanduse tööd. Lõpus ei maksa üldse enam loota, et oleks aega hingata või midagi enda ümber märgata.
See raamat jooksis silme ees nagu film. Põnev katastroofifilm, millel on pöörane lõpp!

Minu suureks rõõmuks tõlgitakse Rick Mofina ajakirjanik Kate Page`i lugusid ka eesti keelde. Ersen on kaks esimest raamatut välja andnud ja küllap ta jõuab ka järgmise kaheni. Mina alustasin muidugi sarja kõige viimasest, neljandast raamatust, aga see ei seganud üldse.
Soovitan SOOVITAN!!! soojalt kõigile katastroofiraamatute ja põnevike sõpradele! Ja muidugi lennufoobikutele (nagu ma ise), kes peale selle raamatu lugemist saavad lennukile astudes mõelda teemal: kas tõesti on võimalik häkkida maalt lennukite juhtimisse ja teha raudlinnuga mida hing ihkab.
Miks mitte? Igalepoole mujale ju häkitakse…

Rick Mofina (kellest on saanud üks mu lemmikuid!) koduleht: http://www.rickmofina.com/