Alan Titchmarsh “The Haunting”

Nutikas raamatukoguhoidja JUULI – see oli ilukirjanduslik raamat, mille autoriks ei olnudki kirjanik! Ta on kuulsaks saanud hoopis teisel alal.

Alan Titchmarsh “The Haunting” (353lk. Kindle)
Eesti keeles Titchmarshi raamatuid ei ole. Kahjuks.

67024943_2629661110391383_3517600132642111488_o.jpg

See oli 2018. aasta sügisel, kui ma peale järjekordse Alan Titchmarshi aiandussaate vaatamist Bookdepositori lahti võtsin ja ta raamatuid uurima hakkasin. Ikka aiateemalisi. Suur oli mu üllatus, kui kõiksugu lillelugude vahelt äkki juturaamat paistis. Ja mitte üks, vaid lausa mitu!
Nüüd, kui olen esimese neist läbi lugenud, tuleb tunnistada, et kui inimene on hea ühel looval alal, siis võib ta julgelt ka teisi katsetada. Alan Titchmarsh on suurepärane jutustaja! Kõik kirjeldused metsast, aedadest, jõeäärest, linnadest – need kõik on väga nauditavad lugeda. Tema raamatutegelastes on samasugust soojust, kui õhkub temast endast aedu kujundades ja taimedest rääkides. Neis on samasugust mõnusat huumorit ja kerget peataolekut, kui Alanis käestläinud hoovides sahmerdades. Lugedes kuuleks justkui autorit ennast raamatut ette lugemas.

Raamatus on vaheldumisi peatükid aastatest 2010 ja 1816. Esimeses tegutseb ajalooõpetaja Harry, kes on äsja lahutatud, oma suguvõsa jälgi ajab ning kaunisse maakohta kodu ostab ja teises nooruke majateenija Anne, kes tööde vaheaegadel mõisa lähedal oleva jõe äärde lippab, seal raamatut loeb ning suurest armastusest unistab. Satub aga hoopis hirmsa õnnetuse keskele ning peab enda elu eest võitlema asuma.
Vahet on küll 200 aastat, aga kerge ei ole ei Annel ega Harryl. Harry ei aima, et majaostuga koos saab ta kingituseks ka Anne ja üllatus on suur, kui nendevaheline seos lõpuks ilmsiks tuleb.

Igal juhul on selles raamatus nii ilusaid maju ja armsaid aedu kui põnevust ja armastust ning sõprust. Isegi kummitus on kohal!
Mulle tõesti meeldis, kuidas üks meesterahvas on sellise “teetassiraamatu” kirja pannud!
Mõnus, mahe ja natuke kriipiv. Üldse mitte läila ega emotsioonidest nõretav, nagu ajaloolisi suhteraamatuid kirjutavatel daamidel tihti juhtub.
Kui kellegagi võrrelda, siis ehk Barbara Erskinega.

*Üks tähelepanek: kui sinu lähedases metsas elavad musträstad, ära iial looda, et suudad kellelegi niisama ligi hiilida. Musträstas saadab sind oma tänitamisega pikalt ja kutsub ka semud appi. 🙂

*Raamatus on mainitud Winchestery piiblit ja Mary Feddeni kunsti. Mõlemat tasub guugeldada ja üle vaadata.

*”Isn’t it wonderful, what God can do in a garden?”
Gardener replied: “Yes, but you should have seen what it was like when he had it to himself!”

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s