Oskar Luts “Kevade” ja “Tootsi pulm, Argipäev”

Oskar Luts “Kevade” ja “Tootsi pulm, Argipäev” (352lk.+272lk. Eesti Raamat)

49791255_2286156268075204_2476796069237751808_o

Pühade ajal näidati taas filme ja tuli tahtmine need raamatud jälle läbi lugeda. No mis ma oskan neist kirjutada? Kõigil on nad ilmselt peas. 🙂
Mina lugesin “Kevadet” esimest korda algkoolis ja mäletan kahte asja. Esiteks harjutasin ma pikka aega jäti kirjutamist. 🙂 Et see ikka ilus välja tuleks.
Teiseks inspireerisid mind Tootsi peenrad. Õnneks oli mul enne kõigi seemnete kokkusegamist ja mahakülvamist oidu vanaemale oma plaanist rääkida ja nii saime ikka üsna viisaka peenra tehtud. Aga see oli mu isiklik ja ma võisin sinna istutada kõike, mida tahtsin. Praegugi veel kasvavad samal kohal mu istutatud märtsikellukesed.
Tegelikult oli kolmas asi ka. Ma tahtsin endale punast maakera. Kingiti korralik gloobus, aga ma pidadin tükk aega plaani, kas värvida ta ehk guaššidega punaseks …
Muidugi oli peale filmide vaatamist mu lemmiknäitlejaks Aare Laanemets ja lemmiktegelane neist raamatutest Toots. Vaene vanaema üritas ikka rääkida, et Arno on nii hea ja tubli poiss, aga Arno oli igav, Toots oli lahe!
Minu lapsepōlve seikluspõnevikud. 🙂 110x läbi loetud ja ikka nii head!
Aga “Talve” ei ole ma kunagi lugenud.

Advertisements

Pärnu Fotoklubi

Koostanud Aiki Järviste “Pärnu Fotoklubi”. (121lk.)

49144895_2286173251406839_623821257892167680_n.jpg
Vaevalt, et keegi elus ühe hobiga hakkama saab. Minul on teiseks valikuks fotograafia. Esimene on muidugi raamatud, eksole. 😉 Kuulun Pärnu Fotoklubisse ja sel aastal ilmus klubi 10. juubeli puhul ka raamat, kus juttu nii klubi ajaloost kui liikmetest ja muidugi palju pilte.
Teate kui tore on kuuluda ühte klubisse oma põhikooli direktoriga! 🙂 Millised toredad üllatused elul varuks on.
Meil on palju aktiivseid klubiliikmeid ja nende lugusid oli huvitav lugeda. Inimesega saab minu meelest palju paremini tuttavaks lugedes nende kirjutisi. Niisama vestlused on siit ja sealt, aga kirjutades inimesed mõtlevad ja tekstid on huvitavamad kui argipäevajutud.
Mina ei ole tubli ega aktiivne klubiline. Suur osa mu vabast ajast kuulub sellele grupile siin ja nina raamatus istumisele. 🙂 Aga fotokaga välja minnes naudin ma loodust ja vaikust enda ümber. Parimad päevad on veedetud abikaasaga roostikus istudes ja roohabekaid oodates. 🙂
Kirjutasin raamatusse ka lause, mis paljudel fotograafidel harja punaseks ajab: linnakeskkonnas võib vabalt ka mobiiliga pildistada. Tänapäeva telefonidel on lihtsalt nii head kaamerad! Pildi headus sõltub aga sellest, mida päästikule vajutaja fotograafiast teab ja kuipalju tal õnne ning silma on.

Erika Salumäe “Triinu lood” 1. osa

Erika Salumäe “Triinu lood” 1. osa (79lk. Heli kirjastus)

49167872_2283560255001472_5848786953595518976_o.jpg

Loen jätkuvalt jõulukingiks kingiks saadud raamatuid. 🙂
Kes ei teaks Erika Salumäed! Eesti spordis on olnud fantastilisi aegu ja üks, kes meile nii palju positiivseid emotsioone pakkus, oli just tema.
Ja nüüd täidab Erika Salumäe oma unistust ning kirjutab lasteraamatuid.
Ma pean ausalt ütlema, et lugemise algus oli natuke konarlik. Loo kulgemisest jäi puudu. Peatükid on ka hästi lühikesed, nii et ei jõudnud veel sisse elada kui juba läbi sai. Aga – mina ei ole ju ka sihtgrupp! Mida edasi, seda rohkem sujus ja alguse konarused said siledamaks. Harjutamine teeb meistriks!

Tegu on lasteraamatuga, kuigi väga tõsisel teemal. Nimelt elab Triinu lastekodus. Ta on elav laps ja suur tegutseja ning satub seetõttu tihti pahandustesse.
Lõunauinakutest lugemine tuletas meelde, kuidas meid omal ajal lasteaias ähvardati, et kes magama ei jää, sellele tehakse süsti. Noh, ma ei maganud, aga lesisin väga vaikselt ja mõtlesin oma mõtteid. 🙂

Kuigi raamatu tegevuspaigaks on lastekodu, on see rõõmus lugu, mis lõpeb õnnelikult ja nagu aru saada, tuleb ka veel 2. osa.

Tom Watkins “Lemmikloomadetektiiv”

Tom Watkins “Lemmikloomadetektiiv” (272lk. Varrak)
Tõlkinud (väga mõnusalt!) Marju Roberts! 🙂

Lemmikloomadetektiiv.png

Minu suurim hirm loomaraamatute puhul on see, et neis läheb loomadega midagi halvasti ja ma saan lugedes peatäie nutta. Panen kohe kirja – selles raamatus ei olnud nutukohti! Vastupidi – see oli üks põnev ja ka õpetlik lugu, mida peaks kindlasti lugema kõik, kellel on kodus lemmikloom!
Tom Watkins kirjutab, mismoodi temast lemmikloomadetektiiv sai (ja kuimitu korda teda Ace Venturaks kutsutud on). Kuidas pisikesest ühemehe ettevõttest arenes lõpuks kogu Suurbritanniat hõlmav loomade otsimise agentuur.
Mulle tundus ulmelisena, et ühe kassi otsinguteks prinditakse 1000 lendlehte ja käiakse läbi üle 600 majapidamise! Aga kõik see tundub mõistlik, sest mida suurem hulk inimesi kadunud loomast teab, seda suurem on võimalus ta üles leida.
Raamatust selgus ka see, kui tähtis oli, et otsijatel oli oma vorm ja silmatorkavad autod. Kui nende peale ka alguses muiati, sai kohe selgeks, et tegu on professionaalidega. Huvitav oli teada saada, et kui kass kaob, siis peatub ta esimeses kohas, kus teda ootab peavari, söök ja jook. Kui kaob koer, siis tormab ta paanikas eiteakuhu ja tema otsimise ala on tunduvalt laiem.
Raamatus selgub näiteks, kui tähtis roll kadunud kassi leidmisel on tolmuimeja kotil ja miks on loomadetektiividel vaja diktofoni.
Mõned otsingute kirjeldused läksid nii põnevaks, et mul tekkis tunne, nagu loeks krimkat, kus pätti taga aetakse! Tom hoidis otsides hinge kinni ja mina lugedes ka.
Lisaväärtus selle raamatu puhul on nii pildimaterjal kui ka võimalus vaadata Youtubest agentuuri otsinguvideosid. Neil on koduleht ja Facebookileht ning töö käib iga päev ja suure hoolega.
Lugege kõik, kellel on kodus lemmikud! Loodame, et nad ei kao teil kunagi, aga kui kaovad, siis leidub selles raamatus mitmeid tarku nõuandeid, kuidas otsinguid teostada.

Heade mõtete kogumikud

*”Eestimaa elujõust” (120lk. Pegasus)
* Heli Künnapas “Mõtisklusi sõbrale” (32lk. Heli kirjastus)

49199479_2282110478479783_5670064619855544320_o.jpg

Kaks pisikest, toredate fotode ja tarkade mõtetega raamatut, mis ma jõuludeks kingiks sain.
Aitäh Pegasusele ja Heli Künnapasele!

Heli raamatu fotod on enamuses Heli enda tehtud ja mõtteteradki autori enda omad. Loed ja mõtled, et kõik on õige, eks asjad nii ju olegi!
Üks mu lemmikmõtteid on kohe esimesel lehel:
*Varandus on vikerkaare lõpus. Aga vikerkaare ilmumiseks on vaja nii vihma kui ka päikest, nii pisaraid kui ka naeratusi, rõõmu ja kurbust.

Pegasuse raamatus on fotod Eestimaa loodusgotograafidelt – Karl Adami, Remo Savisaar ja teised. Targad mõtted on aga pärit meie kuulsatelt inimestelt.
Näiteks Helgi Sallolt:
* Ei tasu ennast närida nagu õunauss. Et oleks ma teinud seda ja toda, oleks ma … Tuleb õppida tegema endale pai ja tundma rõõmu väikestest asjadest.

Või Viivi Luigelt:
* Meie kohus siin maa peal on oma elus näha imet ja see ime teisele nähtavaks elada. Kui on pime, saa ise lambiks!

Niisiis – ärge olge õunaussid, kes iseenda õuna uuristavad! Nautige vihmaseid päevi ja kui need läbi saavad, särage nagu päikesed ja nautige vikerkaari!

Sarah Morgan “Miracle on 5th Avenue”

Sarah Morgan “Miracle on 5th Avenue” (336lk. Harper Collins)

48403644_2275178275839670_3387664074719363072_o.jpg
Ülipopulaarne krimikirjanik Lucas Blade elab üksi oma vapustavas 5. avenüü katusekorteris ja vihkab jõule. Tal on selleks oma põhjus, aga tema armas vanaema üritab siiski jõulud Lucaseni toimetada. Selles peab teda aitama vapustav romantik Eva, kel on oma ürituste korraldamise agentuur.
Niisiis saadab usin vanaema Eva Lucase korterisse, et too peremehe äraoleku ajal korteri kaunistaks.
Eva šoppab hunniku jõulukraami, tassib need Lucase juurde, seisab mehe pimedas korteris vaatest lummatuna aknal kui tunneb, et keegi on ta seljataga. Naine liigub ukse poole ja teda rünnatakse. Surutakse vastu põrandat ja …
Jumal, millised musklid sel mehel on, kes Evakest vastu põrandat surub! Mitu välku käib Eva kerest läbi kui ta seda tugevat meest endale ette kujutab!
See ründaja oli muidugi Lucas. Krimikirjanik küll, aga millise musklis kehaga ja rinnakarvad paistsid pluusikaelusest! Eva ise oli blond ja kurvikas ja jumalikke roogi tegev videoblogijast kokk. Vegan muidugi (aga lubas Lucasele liha küpsetada, kui too tahab).
Õues oli lumemöll, aga toas särtsus ja turtsus ja sädemeid lendas!
Muidu polnud väga vigagi – nalja sai päris palju ja iga peatükk algas kellegi targa mõtteteraga, aga Eva oleks võinud rohkem suud kinni hoida. Tema vapustavad ideed, mismoodi krimkade tegelasi heaks muuta ja täielik lapsesuu – ütlen, millele veel mõeldagi pole jõudnud – ajasid lugedes hambaid kiristama.
Ma lugesin eelmisel aastal samal ajal Sarah Morgani raamatut “Moonlight over Manhattan” ja see oli suurepärane raamat! Peategelane ei olnud vapustav kurvikas blondiin, kes ajab lolli juttu ja unelmate prints oli täiesti normaalne mees. Eks ma lõin endale illusiooni, et Morgan kirjutabki täiesti mõnusate tegelastega naistekaid, aga see oli siiski selline “oh-ja-ah-keerutan-spagette-ümber-kahvli-ja-mõtlen-seksist-kokaga” lugu.
Aga – ma olen palju hullemaid naistekaid näinud! Morgan kirjutab vähemalt sujuvalt ja humoorikalt. Ja siin oli suur lumetorm ja lumememm ja koerakutsikas ka.
Jõuluaegne kakaotassiga lugemine.

Tom Hegg “A Cup of Christmas Tea”

Tom Hegg “A Cup of Christmas Tea” (44 lk. Waldham House Press)

48398563_2265567220134109_3060129035502747648_n.jpg
Ester kinkis mulle eile selle raamatukese. Ilus, suur ja sooja väljanäegemisega raamat. Tegin lahti ja seal sees olid illustratsioonid ja luuletusena kirjapandud lühike jõululugu.
Lühike, aga väga armas.
Täiskasvanud mees saab jõulude eel oma vanatädilt kirja, et oleks nii tore, kui mees leiaks aega pühade ajal ka tema juurest läbi astuda. Ta oli poisikesena kogu aeg tädi juures olnud, aga sel aastal ei tihanud kohtuma minna. Vanatädil oli aasta alguses olnud insult, mis halvas ühe ta kehapoole. Mees kartis kaotada oma õnnelikke lapsepõlvemälestusi. Ta mõtles ja kahtles, aga äkki kadus igasugune hirm ning ta otsustas minna.
Ja sellest sai üks armas käik, kus meenusid kõik tema lapsepõlvemängud. Küpsised, õnnelik vanatädi ja üks taasike jõuluteed.
Tore pisike lugemine. Meenutas, et kui muidu ei jõua, siis jõulude ajal võiks kõik enda vanadel sugulastel külas käia! Te teete nad õnnelikuks ja ennast ka!
Tass, mis on pildil, kuulub komplekti, mis anti välja koos raamatuga. Selles on veel teepotike, kaks tassi, suhkrutoos, koorekann ja paar taldrikut.
Raamat koos serviisiga.