Karolina Ramqvist “Valge linn”

Teema 52. Raamat kirjastuse Eesti Raamat sarjast “Nüüdisromaan”
Karolina Ramqvist “Valge linn” (144lk. Eesti Raamat)

31960323_1951492304874937_6792171744158285824_o.jpg
Raamatu tagakaanel oli lause: „Valge linna” tegevus toimub Stockholmi meenutavas linnas, mis on üleni talve haardes.
Sellest piisas, ma tahtsin seda lugeda! Võtsin raamatu õhinal kätte ja leidsin hoopis, et sattusin piimajõgede keskele, koos beebi Dreami ja tema ema Kariniga (kes tundus veits kohtlane).
Piimajõed, sest autor ei lasknud käest ühtki võimalust kirjutada sellest, mismoodi Karin imetab, kuidas piim igalepoole pritsib ja mis mõõdus Karini tissid hommikuti on.
Kohtlane tundus see preili seetõttu, et kui ta kurjategijast mees oma otsa leidis, arvas ta, et ülejäänud kamp peaks teda ja last üleval pidama hakkama.
Lisaks armastas Karin talvises lumemöllus (mis mingil hetkel liivatuisuks muutus) koperdada õhukeste “saapakestega”, nagu autor kaastundlikult mainib. Nagu oleks piiga lõunamaalt esimest korda elus lumisesse põhjamaa talve saabunud. Hea, et plätudega õue ei läinud!
Pitsa eest maksis Karin ke***des kullerit oma lugemistoolis ja lõpuks (spoiler!!!) lasi koos ühe karmi tüübi rahade ja tüdruksõbraga varvast.
Selline vägev preili.
Ja selline kiirelt läbiloetav “meh”-raamat.
Ahjaa – autor on selle eest lausa mingi auhinna saanud ja pidi olema üks oma põlvkonna (s. 1976) mõjukamatest kirjanikest. Peaks nagu minu põlvkond olema …

Advertisements