Ann Cleeves “Valged ööd”

Teema 43: Raamat, mille leiad raamatukogust “uue kirjanduse” väljapanekust
Ann Cleeves “Valged ööd” (327lk. Varrak, tõlkinud: Anne Kahk)

22049906_1715770825113754_6805642142779342635_n

Saarerahva elu tundub alati olema erilisem ja põnevam kui mandril. Nii on ka Shetlandi saared on üks põnev koht. Selles raamatus kimbutab inimesi suvine päike ja liiga valged ööd, mis kõik hulluks ajavad.
Saared tõmbavad ligi ka igat sorti ekstsentrikke ja kunstnikke, ning turistid lisavad omaltpoolt vürtsi juurde. Igasugu asju võib juhtuda – siin raamatus leitakse paadikuurist klounimaskiga (oi, kus see on praegu kuum teema! Kuigi raamatul pole praeguse klounimaaniaga midagi pistmist, see ilmus aastal 2008) poodu.

Konstaabel Perez on jälle asja uurimas. Nagu paljud inimesed – oma töös suurepärane aga isiklikus elus ebakindel ja kahtlev. Mismoodi tema mõrtsukaid leiab ja lahtisi otsi kokku veab, jääb ausalt öeldes veidi segaseks, aga see ei vähenda raamatute põnevust ja mõnusat loetavust. Tõeliselt hea näide “mugava krimka” žanrist, kus mõrvad toimuvad, aga lugedes vererõhk ei tõuse ja kõik kulgeb rahulikult ning tasa ja targu. Aga ikka on huvitav!
Ann Cleevesi raamatute puhul tabasin ennast mõttelt, et kirjanik näeb täpselt selline välja, nagu peaks välja nägema inimene, kes selliseid raamatuid kirjutab! 😀 Väga sümpaatne!

Mõned tähelepanekud ka:
*”Ma tahan Ingridi kudumi valmis saada. Igaks juhuks.”
… Ta heegeldas tita jaoks suurrätikut.
Käsitöörahvas teab, mis on heegeldise ja kudumi vahe 😉 Huvitav, kas originaalis on see ka niimoodi kirja pandud?

*Ma ei võinud kunagi olla kindel, kas ta mitte ei esine mulle, kas ma kuulen ta suust tõde või väljamõeldist. Olen kindel, et ta ei valetanud meelega. Talle lihtsalt meeldis tema enda versioon rohkem.
Nii toredalt öeldud – talle meeldis tema enda versioon rohkem 😀

Ma pean ütlema, et jäin rahule sellega, kes on mõrvar. Ühel hetkel viitas kõik ühele teisele inimesele ja see variant ei sobinud kuidagi. 🙂 Aga kaanepilt ei anna raamatu meeleolu edasi. Seal on küll poodu, aga tegu on suvega ja süngust raamatus pole.
Mõnus raamat! Ootan järge.
Ja tegelikult ootaks, et ETV selle Shetlandi sarja meile näitamiseks hangiks!

J.K. Rowling “Harry Potter ja tarkade kivi”

Teema 42: Raamat autorilt, keda Lugemise väljakutse grupis aastal 2016 kõige enam loeti
J.K. Rowling “Harry Potter ja tarkade kivi” (264lk, Varrak)

22047775_1712576088766561_2494738480519981067sdf_o.jpg

Trummid ja fanfaarid! Ma lugesin oma elu esimese Potteri läbi! 🙂  Keegi vangutab praegu kindlasti pead ja mõtleb, et see on ju võimatu – 17 aastat on möödas raamatu eesti keeles ilmumisest! Ilmselt olin ma viimase saja inimese hulgas, kes polnud veel Potterilugusid lugenud.
Aga nüüd on siis “kuradile” sõrm antud ja ma tean, et ta võtab ka käe ja muu, mis võtta on.
Sest see raamat oli vahva!
Humoorikas, pungil lahedaid karaktereid, põnev.
On läinud nii, et ainus Potteri film, mida ma näinud olen, on see esimene (3x) ja nii keris see lugu end mu silme ees kui filmilint. Snape, vaeseke, on raamatus tigedam kui filmis (filmis mängib teda mu lemmik nr.1 Alan Rickman, nii et talle on minu silmis palju rohkem lubatud kui mõnele muule tegelasele).

Ma sain siit raamatust kaks toredat sõna, mis sobiks kasutusse võtta: plähverdama ja looberdama

Siin oli üks väga hea lause, mille võiks meelde jätta: Surm on hästi korraldatud mõistusele ainult järgmine suur seiklus.

Ja väga armas hetk, mil Dumbledore räägib oma jõuluunistusest:
“Sokke (pakse, villaseid) pole kunagi ülearu,” ütles Dumbledore. “Jälle ühed jõulud on tulnud ja läinud, ilma et mulle ainsatki paari oleks kingitud. Kõik muudkui kingivad mulle raamatuid.”

Ma loodan, et ühes selle sarja raamatus, kingib keegi Dumbledorele ka paari villaseid sokke!