Jüri Kamenik “Eesti pilveatlas”

Teema 36: Mitteilukirjanduslik raamat
Jüri Kamenik “Eesti pilveatlas” (360lk. Varrak)

20638773_1669112809779556_5240844226055029551_n

Üks väga huvitav ja hariv raamat! Sellesse tuleks suhtuda kui õpikusse või entsüklopeediasse – näed taevas erilisi pilvi, otsid raamatust mis need on ja loed, milliseid tingimusi nende tekkimiseks vaja läheb.

Ma ei ole olnud eriline pilvedevahtija. Ei ole otsinud taevast hobuseid ja draakoneid. Aga mõned aastad tagasi, kui ühel suveõhtul aias istusime ja lennukeid vaatasime (ning Andrus Flightradari abil iga lennuki marsruuti teada andis), jäid ka pilved silma. Siis avastasin Facebookist Pilvehuviliste grupi ja nüüd viskan õue astudes kohe pilgu ka taevasse, et midam eile täna pakutakse.
Tänu sellele olen näinud ja pildistanud mitmeid põnevaid pilvi. Nüüd, peale raamatu lugemist, saan juba natuke rohkem aru, millised pilved me peade kohal on kõrgemal ja millised madalamal atmosfäärikihtides.

Üks lahedamaid kohtumisi oli Stockholmis helkivate ööpilvedega. Päev otsa oli müristanud ja vihma kallanud ning õhtuks lõi äkki taeva selgeks. Ja siis nad tulid, tumedate pilvede varjust avanes valgete triipudena särav taevas. Siis ma veel ei teadnud, mis see on, aga iluso li ja pilti tegin ka!
Nüüd lugesin raamatust lisaks, et helkivate ööpilvede tekkimiseks peab temperatuur õiges pilvekihis olema -120C kuni -140C! Need on kõgeimal Maa atmosfääris tekkivad pilved, mis asuvad umbes 75-90 kilomeetri kõrgusel.

11046509_1048269341863909_1351682451459184664_o.jpg

Teine erakordselt põnev nähtus on halod ning vikerkaared.
Uduvikerkaarega (mis on üks tavapärase värvilise vikerkaare vormidest) kohtusin ühel jahedal kevadhommikul tööle minnes:

1174733_679552318735615_744768592_n
Päikesehalosid olen aga näinud nii talvel kui on väga külm kui kevadisel ajal. Talvel olil halokaarel näha ka ebapäikesed:

1004960_750566038300909_622467000_n.jpg
Naljaka nimega nähtus on ka päikesesapp, mis tekib siis, kui kiud- ja kiudkihtpilvedes või teemanttolmus on palju plaatjaid jääkristalle, mille põhitahud on aluspinnaga enamvähem paralleelsed. Valgus langeb kristallidele külgtahkude kaudu ja kuna kõige vähem kaldub kõrvale punane valgus, on sapi päikesepoolne osa punakas:
Päikesesapp.jpg

Mu kindel lemmik taevas on aga pilvelumestus. Teda näeb harva, aga ta on üks hiiglama uhke vaatepilt! See tekib siis, kui mõni lennuk või linnuparv lendab läbi pilvekihi ning vallandab pilvepiiskade jäätumise ning sademetena väljalangemise.

19732047_1634227649934739_9054125741617182094_n.jpg

Joonpilved on aga vandenõuteoreetikute lemmikud 🙂 Mis meile ikka sealt taevast kaela pritsitakse? Raamatus on pikalt ära seletatud, miks joonpilved tekivad ja miks neid kartma ei pea 🙂

934128_1186482678042574_5299968672775556559_n.jpg

Raamatus räägitakse kõigest – miks ja millest pilved tekivad, kuidas neid liigitatakse, kuidas nad atmosfääris paiknevad, miks taevas on sinine ja veel palju-palju muud.
Kindlasti üks huvitavamaid ja silmaringi laiendavamaid raamatuid, mida ma lugenud olen!
Kuna pilvepilte on nüüd juba palju saanud, siis lisan siia mõned veel:

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s