Sarah Winman “Imeliste sündmuste aasta”

Sarah Winman “Imeliste sündmuste aasta”
(319lk. Varrak, tõlge: Kristina Uluots, kujundus: Britt Urbla Keller)

18033045_1548642145159957_2343494986328574746_n.jpg

Ingliskeelse raamatu pealkiri teeb peategelase nimega kauni sõnademängu: “The Year of Marvellous Ways”.

Musikaalne ja igatsev raamat. Imeilus! Jätab südamesse sellise tunde, nagu on soojal päikselisel sügispäeval, kus härmatis ja värvidemäng panevad hinge helisema, aga äralendav kureparv jätab kurku kraapiva tunde ja paneb silmanurka pühkima.
See tuleb liiga teravast ja madalast päikesest, saab teistele öelda…

Marvellous on 89-aastane, pikkade hallide juustega väike habras naine. Ta elab mustlasvankris Cornwalli lahesopis, tunneb kõiki puid ja meritähti, teeb laukaploomidžinni, usub merd ja hingi. Lapsena jäi ta orvuks ja vana teadmanaine õpetas teda maad ja taimi tundma ning sünde vastu võtma.

Francis Drake on 27 aastat vana, on sõjas käinud ja peale seda Prantsusmaal elanud. Nüüd tuleb ta tagasi kodumaale, sest lubas surevale sõdurile, et viib tolle isale kirja.
Kuigi sõda on läbi ja aasta on juba 1947, on saatus talle veel kurbust varunud, nii et kui Marvellous meelemärkuseta mehe metsast leiab ja lõpuks enda paadikuuri tassib, tuleb teda veel pikalt põetada.

Aga vana naine on tark ja noor mees paraneb. Naine räägib talle lugusid ja Drake tunneb lõpuks, et on koju jõudnud.

*Sellest on juba palju aega möödas, kui Marvellous viimati nuttis, kuid ta teadis, et pisaraid pole enam vaja tagasi hoida, sest sel pole ju mingit mõtet, kui pisarad silmadest kauem elavad.

*Drake, merel ei ole ateiste. Mäekõrgusi laineid nähes laskub ka uskmatu põlvili.

*Nad kõik mõtlesid oma voodites lamades armastusest, nii kaotatud armust, kui sellest, mis tulekul. Vana naine jäi esimesena magama. Ta uinus huulil kuu kuma ja hiina tee magus lõhn, ning astelherneõis sosistas talle lugusid noorusajast. Noor, leiva järele lõhnav naine mõtles, et armastus on nagu pärm, mis vajab kerkimiseks aega. Sellega oli keeruline. Ta mõtles, et võiks endale hoopis koera võtta.
Rannikuhütis nimega Ammuläinu mõtles noor kaluripoiss ainult sellest naisest. Tema meelest oli armastus nagu meri, ilus ja ohtlik küll, kuid ta ihkas seda tundma õppida.

… Tuulevaiksel ööl
tean, mismoodi lööb
udukell su laevaninas.
Paigal püsib aeg…

Lummav lugu!
Imeilus kaanekujundus ja mõnusalt soojad kollakad lehed.
Väga hea tõlge, viib lugeja kohe algusest raamatusse sisse ja lugemist lõpetades oleks justkui transis.
Tahaks ka mere äärde meritähti täis rannaribale elama, nii et elu keeraks hoopis teise põse.

Aitäh kirjastusele Varrak raamatu eest!

Erinevate maade kaaned ka
(Eesti oma on ikka kõige ilusam! Seda võibki imetlema jääda)
Raamat.jpg

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s