Eugen Ovidiu Chirovici “Peeglite Raamat”

Teema 19: Raamat sellise maa kirjanikult, mille kirjandust sa varem lugenud ei ole.
Eugen Ovidiu Chirovici, „Peeglite raamat“ (252lk. Tänapäev, tõlge: Maria Lepik)

Peeglite raamat.jpg
Tegu on Rumeeniast pärit kirjanikuga ja see oli minu esimene kohtumine selle maa kirjandusega. Kuigi – raamatu kirjutas Chirovici alles siis, kui oli kolinud Inglismaale ja tegi seda inglise keeles (laiem publik, rohkem sissetulekut).
 
Oma järelsõnas kirjutab Chirovici: “Olen alati arvanud, et kolmesaja lehekülje järel peaks lugejal olema midagi enamat kui lihtsalt teadmine, kes tappis Tomi, Dicki või Harry, hoolimata sellest, kui peened ja üllatavad võivad olla loo keerdkäigud.”
Ütleme nii, et mul oli loo lõppedes tõesti midagi enamat kui teadmine, kes mõrvas professori – mul oli hea meel, et see veidi kuiv lugu läbi sai 😉

Sel raamatu on kolm osa.
Esimeses saab kirjastaja Richard Flynnilt osalise käsikirja ja kogu lugu ongi Richardi käsikirja lugemine. See on raamatu parim osa, puudutab inimese mälu ja seda, mida me tegelikult oma peades kokku vaaritada suudame. Tõesõna – viimasel ajal olen ma ühte ja teistpidi aju ja mälu teemadega kokku puutunud ja natuke nagu kõhe on… Kas minu mälestused on neist asjadest, mis on tegelikult juhtunud, või olen ma osa neist kuuldu põhjal ise loonud?
Niisiis – ajakirjanik loeb käsikirja, kus üliõpilane Richard on armunud oma korterikaaslasse Laurasse ja käib aegajalt professor Wiederi juures tema raamatukogu kataloogimas. Laural on probleemid teda ahistava eksiga ja Richard kahtlustab, et professoril ja Laural on sügavam suhe kui üliõpilase-õppejõu oma.
Käsikiri (ja esimene osa raamatust) lõpevad ööl enne seda, kui professor tapetakse.

Teises osas hakkab ajakirjanik John Keller aastaid hiljem Richardi käsikirja ülejäänud osa otsima. Richard ise on surnud, Laurast on saanud kuiv ja ebameeldiv, tähtsust täis teadlane, ajakirjaniku nuhkimine ei vii eriti kuskile – käsikirja ta leida ei suuda ja kui tema tüdruk ta maha jätab, lööb mees kogu kupatusele käega.

Kolmandas osas tegutseb ekspolitseinik Roy Freeman, kes võtab asja käsile kuna saab arstilt Alzheimeri diagnoosi. Vaja on aju turgutada, niisiis jätkab ta oma 20-aasta tagust mõrvauurimist. Lahendab loo, lahendus ei ole üllatav, aga näitab, et kui järjekindlalt süüdistusi salgad ja enda versioonide juurde jääd, siis võid kaugele sõuda. Aga kui valvsuse kaotad ja arvad, et suhtled lihtsalt ühe kahjutu vanainimesega, kellele võib kõigest rääkida, jäädki rumalat moodi vahele.

Raamat pidavat sel aastal ilmuma lausa neljakümnes keeles!
Kui kirjanik oleks jätkanud kogu raamatut esimese osa vaimus, oleks kirjutanud rohkem inimese aju vägitegudest ja salajastest katsetest, mida professor tegi (ja millest lõpuks muffigi ei räägitud!), oleks see kindlasti olnud tunduvalt huvitavam lugu. Tõsi – aegajalt tundus ka keset teist ja kolmandat osa, et no nüüd hakkab jälle minema ja põnevus tõuseb, aga siis tõmmati see elevus kohe maha.
Igastahes – olen lugenud Rumeenia kirjaniku teost ja nii mõnigi tore tsitaat jäi ka silma 🙂

 
“Kas sa teadsid, et meie aju ei suuda enamiku ajast eristada väljamõeldist reaalsusest? Sellepärast me suudamegi mõne filmi ajal nutta ja mõne ajal naerda, kuigi me teame, et loo mõtles välja selle autor.” Lk.26

“Elavad teevad pidevalt vigu, aga surnud kaetakse mahajääjate poolt kiiresti eksimatuse looriga.” Lk.28

“Mõnikord on meil lihtsalt vaja uskuda, et torukübarast saab välja tõmmata ka elevandi.” Lk.50

“Fuugaseisund – sel ajal kaob inimesel eneseteadvus, mälestused ja identiteeditunne. äärmuslikel juhtudel võivad niisugused inimesed kodunt kaduda ning nad leitakse aastaid hiljem teisest linnast või riigist, kus nad elavad täiesti uue identiteediga, mäletamata midagi oma endisest elust.” Lk.57

“Mälestus kaotatud ajast ei ole tingimata mälestus ajast sellisena, nagu see oli.” Lk.247

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s