S.K. Tremayne “The Fire Child”

S.K. Tremayne “The Fire Child” (389lk. Harper Collins Publishers)

27874165._UY806_SS806_.jpg
Mulle meeldis raamat “Külmakaksikud”. Seega ootasin kirjaniku järgmist raamatut ja kui see lõpuks mu lauale saabus, asusin kohe lugema.

Kui mulle öelda Cornwall, siis ma kujutan endale ette päikselist, romantilist, kõrgete kaljudega ja kaugeleulatuva ajalooga paika. Midagi imekaunist! Eks ma olen telekast näinud mõnd Cornwalli romantikasarja osa ka… 🙂
Aga selles raamatus on meeleolu hoopis teine.

Mööda kauni Cornwalli rannikut on pikitud kaevandused. Praegusel ajal on nad UNESCO maailmapärandi nimekirjas, kunagi olid nad aga sadade meeste raske ja ohtlik töökoht. Töötingimused olid karmid, mingit turvalisust ei olnud. Mehed said tihti varingutes surma. Räägitakse, et surnud meeste hääled hüüavad siiani šahtides…

Carnhallow mõisas elavad Kerthenid olid rikas perekond, kellele kuulus palju kaevandusi. Mõisahäärber on hiiglaslik, üle saja toa, ruumid kümnetele teenijatele. Aga praegu elavad seal vaid David oma poja Jamiega ning Davidi uus naine Rachel.
Olukord on keeruline, sest Davidi esimene naine Nina on pooleteise aasta eest ühes kaevanduse šahtis hukkunud ja kuna surnukeha ei leitud, on nende poeg Jamie segaduses ja väidab, et emme tuleb varsti tagasi! Et ta tunneb seda, et ta näeb emmet ja räägib temaga ja emme tuleb jõuludeks koju.
David käib Londonis tööl. On pikad nädalad majast eemal ja tuleb koju vaid nädalavahetusteks. Niisiis peab sellesse suurde üksikusse paika sattunud Rachel saama hakkama nii suure kõleda maja kui vaimselt ebastabiilse Jamiega.
Ühel päeval ütleb Jamie talle, et nägi unes, kuidas Racheli käed on verised ja kuidas ta hoiab kätel surnud jänest. Läheb veidi aega ja täpselt nii juhtubki – Racheli auto ette jookseb jänes. Naine võtab sureva looma kätte, kätel on veri ja Jamie ennustus läheb täide.

Rachelil tekib Nina surmaga seoses küsimusi, kahtlusi ja hirme. Ta leiab majast asju, mida seal olla ei tohiks ning avastab Jamie kirju oma surnud emale. Väljas saabub kiirelt sügis ja sünge talv. David on marus, et tema uus naine majas ringi nuusib ja talle küsimusi esitab. Tüli, kaklus. Ja Jamie, kes ühel süngel sügisesel päeval Rachelile ütleb: “Sa sured jõululaupäeval!”

Selles raamatus on hästi pinget hoitud. Algusest lõpuni sai kaasa mõeldud, mis seal tegelikult juhtus, kas Nina kukkus või tapeti, kes käib mööda hiiglaslikku vana mõisat ja Rachelit ning Jamiet hirmutab, kas Rachel tõesti sureb ja kas Jamie ebastabiilsus on päriselt või käsib David tal mängida ja Rachelit hirmutada?
Lõpus oli hirmus lugeda… Tõesti oli!

-“It was mummy yet it wasn`t. It was and it wasn`t. It is and it isn`t!”
-“Jamie!”
-“She`s dead and she isn`t. Rachel Rachel Rachel I touched my mummy but I didn`t. Rachel I saw my mummy but it isn`t her. I hugged her, but I didn`t. I saw a ghost Rachel. I hugged a ghost! I´ve touched a ghost!
A ghost a ghost a ghost!”

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s