Daryl Oliver “Steel wool”

Teema 6: Väga ilusa (erilise) kaanekujundusega raamat.
Daryl Oliver “Steel wool” (142lk. Austin Macauley Publishers Ltd.)
16406674_1464920040198835_5993988531500103482_n.jpg
Kuna tegu on kaanekujunduse teemaga, siis kõigepealt raamatu kaanest.
Otsisin internetist seda fotot, aga ei leidnudki algallikat. Raamatus ei ole kaanefoto kohta mingit infot, aga seda masendunud mehe pilti kasutatakse erinevatel depressiooni, enesetapu ja viharavi lehtedel, antud raamatus näitab aga kaanepilt, mis juhtub dementsuse all kannatava inimesega.

Kiirelt nagu tuvid lendavad peast mõtted, mälestused, tuttavad kohad ja näod. Ja need tuvid ei tule enam ringiga tagasi.

Ma ei ole isiklikult kokku puutunud ühegi Alzheimeri tõvega inimesega, aga seda raamatut oli väga raske lugeda.
Arthur Pavin on haritud ja intelligentne härrasmees, lõpetanud Cambridge`i. Tal on armas abikaasa Grace ning nende elu läheb hästi. Kuni selle hetkeni, kui Grace saab arsti käest teada, mis on tema kalli mehe unustamiste põhjuseks. Dementsus. 65 aastaselt.
Grace on uskumatult tubli. Ta suudab ennast kiiresti kokku võtta, varjata mehe eest halba uudist ning nende eludega edasi minna. Aga mehe haigus areneb väga kiiresti ja juba 10 kuu pärast kõnnib Arthur segaduses keset tänavat, ajab elutoas keset vaipa oma hädasid, muutub Grace`iga suheldes agressiivseks ja ei luba naisel end enam pesta ega toita. 68-aastane Grace pingutab kõigest hingest, kuid hirm ja väsimus matavad teda enda alla. Ta ei ole enam kuid midagi küpsetanud (oh, ta jõuab vaevalt võileibagi teha!), aed on rohtu kasvanud, igal pool majas laiub tolm ja peeglist vaatab talle vastu 86-aastane naine.

Kui nad olid noored ja õnnelikud, leppisid nad kokku, et hoolitsevad teineteise eest kuni lõpuni. Ükskõik mis, nii heas kui halvas, nad ei lase teist hooldekodusse panna, vaid on surmani koos.
Selliseid tõotusi andes ei mõtle me, mis elu äkki tuua võib.

Grace klammerdub oma lubaduse külge ja arsti, hooldajate, sotsiaaltöötajate ning teiste abiliste soovitused Arthurile hooldekodu ning 24-tunnine valve muretseda, tekitavad temas vaid tuska ja trotsi. Kuni ta kohtub enda naabruses elava naisega, kelle mees oli põdenud sama haigust ja paar aastat tagasi surnud.
Siis hakkas Grace mõtlema, mis tegelikult selle lubaduse taga on ja kas kinnitus, et nad teevad teineteise heaks kuni lõpuni kõik, tähendab ikka seda, et surmväsinud ja hirmunud naine püüab kuust kuusse hoolitseda oma abikaasa eest, kel ei ole kodus enam turvaline ja kes ei tunne enam ei ümbrust ega oma naist.

Ma usun, et selle raamatu lugemine oleks abiks kõigile, kes peavad dementse inimesega toime tulema. Oleks abiks mõtlemisel ja hirmudega toimetulemisel.
Kirjutanud on selle raamatu naine, kes on selle haigusega isiklikult kokku puutunud ja on aastaid töötanud just Alzheimeri patsientide hooldusõena.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s