Gröönimaa.
Peter Freuchen “Kütid Melville`i lahes”
Eesti Riiklik Kirjastus, 1964. 263lk.
Keerutasin gloobust ja sain Gröönimaa. Oli väga põnev kirjaniku otsimine! Lugesin läbi nii mõnegi Taani ja Gröönimaa kirjanduse veebilehe, leidsin mitmeid autoreid ja jäin lõpuks Peter Freucheni peale pidama.
Kõigepealt otsisin tema raamatuid Bookdepositoryst. Oli mitmeid, õnneks ei hakanud kohe tellima. Pistsin ta nime igaks juhuks Raamatukoi lehele ja ennäe – lausa mitu eestikeelset raamatut! Vaatasin siis Raamatuvahetusse, et ehk saab sealt mõne tasuta eksemplari kui järsku turgatas pähe – mul on ju kodus vanu raamatuid “Maailma ja mõnda” sarjast, äkki on mul endal… Ja seal ta oligi 🙂
Nii et pika-pika ringiga koduse raamaturiiuli juurde.
Peter Freuchen on üks särav isiksus. Tõeline (mere)karu, suur, tark, võimas ja andekas. Ta sündis küll Taanis, aga hakkas juba varakult vaalapüügiekspeditsioonidel käima ja koos Knut Rasmusseniga lõid nad Thule kaubandusjaama. Eskimod said sealt vajalikku puitu, tikke, rauda ja nemad said eskimotelt nahku, rasva ja muud huvitavat.
Tema esimene naine oli eskimo, kaunis Navarana ning nad elasid Gröönimaal Thules üle 10 aasta.
See raamat on Pita (nagu eskimod teda hüüdsid) retkest üle Melville`i lahe, aitamaks eksinud vaalakütte taas oma laevale. Peale retke enda kirjelduse, mahub raamatusse paljude retkel olijate jutte seiklustest, millest nad osa on võtnud ning ohtlikest olukordadest, kuhu mehed keset jääd ja Gröönimaa tujukat ilma satuvad.
Siin on väga põnev lugu sellest, mismoodi eskimod “veeleegist” oma lastele mänguasju nikerdasid ja kuidas valged avastasid, et tegu on kullaga. Mis sellele järgnes? No mis ikka järgneb, kui valge inimene kuskil varandust näeb…
Ehmatav lugu sellest, mismoodi üks kütt elas polaaröös koos oma sõbra laibaga, sest ta ei suutnud lihtsalt sellesse pilkasse pimedusse üksi jääda!
Lugu noorest portugaallasest, kes võitles ennast vaesusest välja laevakapteniks ja mismoodi tema laeval ühel retkel ime sündis.
Ning veel väga mitmeid huvitavaid juhtumisi.
Väga-väga huvitav raamat! Raske käest panna kui kord juba alustatud on.
Ma ei ole “Maailma ja mõnda” sarja eriti lugenud (lapsena mõned raamatud), aga nüüd tuleks sellele küll rohkem tähelepanu pöörata, sest elamus sellest loost oli suurepärane!