“Käharpäine tüdruk”

101. “Käharpäine tüdruk” (89lk. Jutulind Kirjastus)
14716123_1350476688309838_319896856848931723_n.jpg
Armas muinasjuturaamat. Lood on kirja pannud Jaan Rannap ja väga ilusad pildid on lugude juurde joonistanud Marja-Liisa Plats.
Siin on 33 muinasjuttu igalt poolt ümber maakera, isegi lesgiini ja oiraadi rahvastelt! Aga ka kodule lähemalt, näiteks lätlastelt tore lugu sellest, kuidas Daugava jõgi nii käänuline sai.
Üks vahvamaid muinasjutte oli Aafrika oma krokodillist ja kanast. Nimelt tahtis krokodill kana nahka panna, aga kana pistis kurjustama: “No kuidas sa oma õe küll ära sööd?” Krokodill ehmatas ja laskis kana lahti. Hakkas aga ise mõtlema, et no mis imekombel see kana küll minu sugulane on?
Läks siis krokodill sisaliku juurde ja küsis, kuidas saavad nemad kanaga olla vend ja õde? Sisalik ütles: “Nii kana lapsed kui sinu lapsed sünnivad ju munast! Niisamuti ka minu lapsed. Nii et me oleme kõik omavahel sugulased!”.
Ja sellepärast krokodillid kanu ei söögi.

Üks mõte, mis mul lugedes tekkis: huvitav, kuna tänapäeva maailm hakkab muinasjutte korrektsemaks ümber kirjutama? No ei saa ju olla nii, et kes on väike, on väle ja nutikas. Kes on suur, on loll, aeglane ja lihtsameelne.
Aga mis siis muinasjuttudest alles jääks, kui kõik oleksid ühtemoodi targad ja säravad?

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s