Ali Shaw “The Trees”

97. Ali Shaw “The Trees” (488lk. Bloomsbury Circus)
Eesti keeles ei ole ilmunud.

14731310_1339934629364044_3276530993513435900_n
Mother Nature is a psychopath, and I won´t spend my weekends on my hands and knees, painting her toenails!
Need on raamatu peategelase, Adrien Thomase sõnad. Need sõnad olid üks põhjustest, miks nad oma naise Michellega tülis olid.
Michelle oli edukas naine – hea töö, ametikõrgendus, välisreisid. Adrien oli… Mees, kes polnud oma kohta siin maailmas veel leidnud. Ta teadis küll, mis talle meeldis – vaadata vesterne ja süüa rämpstoitu. Ja ta teadis, mis talle ei meeldinud – seista klassitäie jõmpsikate ees ja püüda neile midagi õpetada.
Niisiis sättis Michelle ennast äraireisile Iirimaale. Enne tema äraminekut nad nääklesid ja pahuras tujus Adrien jäi koju. Vesterne vaatama.

Sel ööl aga muutus kõik.
Terve õhtu oli vihma sadanud. Õigemini kallanud. Ja öösel nad tulid. Miljonid puud tõusid maast ja kasvasid taeva poole. Läbi teede, läbi majade. Mitte miski ei suutnud neid takistada.
Adrien oli üks neist õnnelikest, kes sel ööl ellu jäi.
Hommik koitis ja maailm oli kui õudusjutus – majad varemeis, aina puud ja puud ja puud. Linna politseimaja ees ei suutnud politseinik paanikas rahvahulgale midagi öelda. Ei olnud enam telefone. Ei olnud internetti, televisiooni, raadiot. Ei mingit informatsiooni. Olid ainult puud.
Keegi ei teadnud, kas see juhtus vaid nende linnaga, terve Inglismaaga või kogu maailmaga!?

Adrien kohtab Hannahit ja tema poega. Hannah on loodusega harjunud. Lapsena mängisid nad vennaga metsas, hiljem töötasid koos – ikka metsas ja puudega. Niisiis on Hannah peaaegu ainus inimene linnas, kes nende puude üle rõõmustada suudab.
Hannah ja Seb otsustavad, et nad lähevad linnast ära, metsa, venna juurde. Kutsuvad kaasa ka Adrieni. Mees peab aru ja leiab, et see on tema võimalus minna Iirimaale ja leida oma naine.
Adrieni kotipakkimine on üks raamatu lõbusamaid lugemisi – minek kestab umbes nädala, niisiis võtab ta kaasa 7 lemmiksärki (jube kahju, et neid triikida ei saa!), 7 paari pükse, 7 paari sokke jne. Pükse peab võtma mitut värvi, sest ei või ju teada, mida ta jalgapanemise hetkel eelistab ja siis oleks kahju, kui õige paar koju on jäänud…

Raamat viib meid läbi metsa, mööda puudest lõhutud teedest ja läbi varemeteks muutunud linnade. Hannah õpetab Adrieni koguma õigeid taimi ja seeni. Nad kohtuvad huntidega ja poolel teel liitub nendega noor jaapanlanna Hiroko. Ja nad kohtuvad ka lõpuks Michellega!

Aga need puud ei ole lihtsalt mets. Seal elavad Sosistajad, liiguvad relvastatud mõrtsukad (inimestel on ju katastroofide puhul ikka komme julmaks muutuda) ja hundid.

AliShaw-300x374.jpegSee oli üks kummaline lugemine. Mõnikord väga põnev, siis jälle veniv ja igav. Aga kui juhtuma hakkas, siis juhtus korraga palju.
See oli praeguse tehnikaajastu lõpu lugu. Kuidas inimesed peavad õppima uuesti koos loodusega elama.
Huvitav! Kohati mõtlemapanev. Kurb. Ilus.

Aga jube ebamugavas köites – suur raamat, pehmed kaaned. Teda käes väänutada, et mitte selga ära murda, oli omaette ettevõtmine. Aga hakkama sain

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s