S.S. Van Dine “Šoti terjeri mõrvajuhtum”

46/53 Teema 22: Detektiivilugu
S.S. Van Dine “Šoti terjeri mõrvajuhtum” (Kuldsulg, 251lk.)
13417685_1244879922202849_1774629427127158634_n
Mul on facebookisõber, kes on tõeline Šoti terjerite fänn ja tänu sellele hakkavad mulle need habemikud igal pool silma. Kui seda raamatut nägin, olin kindel, et olen oma detektiiviloo leidnud.

Surm. Nutikas detektiiv Vance aetakse öösel üles, et kummalist enesetappu uurima minna.
Surnud mees istub laua ääres, püstol käes ja kuuliauk peas. Uks on seestpoolt riivis. Enesetapp? Kõigi teiste arvates küll, aga mitte Vance!
Maja alumiselt korruselt leitakse peahaavaga noor šotikas ja nagu ühes korralikus mõrvamüsteeriumis ikka, saab laipu lõpuks rohkem kui alguses arvata võis.

Raamat on põnev, iga peatükk lõpeb mingi uue avastusega, nii et lugemispausi pole ette nähtud.
Aga raamatus ei ole vaid huvitav mõrvajuurdlus, vaid räägitakse ka palju hiinlaste keraamikast, selle ajaloost ja väärtusest, ning koertenäituste telgitagustest.

Kirjaniku kohta on raamatu lõpus huvitav lugu: nimelt olevat tal selline kirjutamisstiil, et kõigepealt kirjutab valmis 10000 sõnast koosneva versiooni, siis teeb sellest 30000 sõnaga versiooni ja raamat saab valmis kui seal on 60000 sõna.

Mõrva lahendamisele aitas kaasa teadmine: peaaegu iga inimene võib saada mõrvariks, aga vaid teatud tüüpi inimesed tihkavad vigastada koera.

Raamatu 140. leheküljel on väga kift šotikate iseloomu kirjeldus! Kel huvi, see loeb

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s