Derek Walcott “Oo tähine, tähine öö”

29/53 Teema 23: Viimase viie aasta jooksul ilmunud Nobeli laureaadi raamat.
Derek Walcott “Oo tähine, tähine öö” (103lk.) Ilmunud aastal 2015.
Nobeli kirjanduspreemia aastal 1992.
5423_1175050699185772_4862679755900637165_n.jpg

Valisin selle raamatu pealkirja ja kaanepildi järgi. Üks kaunemaid maale, mida iial maalitud, on minu jaoks Vincent van Goghi “Tähine öö”. Selles on kõik – van Goghi hullumeelsus nende värvide ning pöörlevate tähtede näol ja ilu, mida tema elu ajal näha ei osatud.
Selle raamatu näol on tegu näidendiga, kus Vincentile on külla tulnud sõber Gauguin, kel maalimüük tänu Vincenti vennale Theole edenes, ning kus neid külastavad ka prostituut Lotte ja Theo.
Mulle ei meeldi üldiselt näidendeid lugeda, aga siin oli päris mitu ilusat hetke (päris koledate hetkede seas, a la nurga taga pissiv prostituut jms.).

*Näiteks hädaldab Gauguin pikalt selle üle, et ükskõik, kus sa ka maalid, peab kõige kohal kõrguma kirik!
“Vahib mind oma tühjade silmadega, nagu kivisse raiutud surm.”
Vincent kuulab, mõtleb ja vastab sellele pikale halinale:
“Tõsta lihtsalt molbert teise kohta…”.

*Vincent:
“Tahaksin maalida tuult…
…või puhub taevatähed tulele,
nagu oleksid nood küünlad. Ja tähtkujud väänlevad ja kustuvad ära.”

*Vincent paneb pähe kaabu, mille servale on kinnitatud küünlajalad põlevate küünaldega. Gauguin on närviline, sest kardab, et sõber põletab nii kogu maja maha.
Vincent ütleb:
“Ja lisaks pole keegi meist päriselt maalinud tähti.
Neid saab ju maalida ainult tähevalgel,
mitte mõnes kinnises ateljees erksaid tähne plätserdades –
sest tähnid on vaid kaunistus, neil puudub vägi.
Minust saab esimene kunstnik, kes on maalinud ööd – maalinud
ööd sellisena, mis see tegelikult on: koobas, tunnel, rentsel.
Sellest saab maal, kuhu võib langeda nagu kuristikku,
tulvil lõpmatuse õudu.”

Kindlasti teavad kõik laulu “Vincent” e. “Starry, starry night”.
Selle on kirjutanud Don McLean austusavalduseks Vincent van Goghile.
Ta kirjutas laulu aastal 1971, kui oli lugenud raamatut Van Goghi elust. Laulus on viiteid tema maalidele ja tema hullumeelsusele. Laulus on ka read, mis viitavad sellele, et Van Gogh ei saanud kuulsaks oma eluajal, vaid alles peale enda surma.

They would not listen, they did not know how
Perhaps they’ll listen now…
They would not listen, they’re not listening still
Perhaps they never will….

Üks ilus esitus sellest laulust ühe mu lemmiklaulja, Chloe Agnew, poolt:
https://youtu.be/MA7NcCWBvVc

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s