Kazuo Ishiguro “Nokturnid”

55. Taaskord väljakutseväline raamat:
12745732_1160571613967014_2072437392347247973_n.jpg
Kazuo Ishiguro “Nokturnid” (Varrak 192lk.)
Kui juba üks Ishiguro raamat raamatukogust kaasa sai võetud, siis miks mitte rohkem 🙂 Nii ma mõtlesin, kui riiuli ees seisin. Hästi mõeldud, sest see oli tore raamat! (Ja hoopis teistsugune raamat kui “Hõljuva maailma kunstnik”).
Selles raamatus on viis novelli, kõiki ühendav lüli on muusika.
Esimeses vana kuulus laulja gondliga Veneetsias oma naisele serenaadi laulmas. Teises noorusaja sõbrad, kes kunagi ülikooli ajal koos plaate kuulasid ja arvustasid, ning nüüd ühisel jõul suhteid lappida püüavad. Kolmandas noor muusik, kes tahab ise oma laule luua, aga keda ükski bänd ei taha sellepärast tööle võtta (covereid on vaja teha, mitte omaloomingut!). Neljandas koleda näoga saksofonimängija, kes plastilisele operatsioonile trikitatakse ja kes kohtub taastumise ajal esimeses novellis olnud naisega, kellele tookord serenaadi lauldi (see oli kõige lõbusam novell, mille juures ma mitu korda lihtsalt suure häälega naersin!). Viiendas kaks andekat tšellomängijat, üks õpetab, teine õpib.
Ja kõik kokku üks väga tore raamat!
Toredate lugude kõrval on aga igas novellis palju mõtlemisainet inimeste ja nende suhete ning käitumise üle.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s