Ayn Rand “Allikas”

10/53 Teema 30: Raamat, millel on rohkem kui 600 lehekülge
12651171_1146992511991591_2301376694663869937_n
Ayn Rand “Allikas” (Oceanic 790lk)
Lõpetasin selle raamatu eile öösel kell 2. Ja ei suutnud magama jääda. Kui see lõpuks õnnestus, nägin unes trükipresse, pooleliolevaid hiiglaslikke maju, jubedate inimeste ülbet naeru ja kõige selle peale rahulikult vaatavat Howard Roarki.
Ma ei ole kunagi lugenud ühtki nii mõtlemapanevat, masendavat ja helget raamatut kui see!
Peategelane on Howard Roark, arhitekt. Ta visati ülikoolist välja, kuna tal oli oma nägemus arhitektuurist ja kuna ta keeldus joonestamast maju sambakeste ja karniisidega. Ta ütles, et aus hoone, nagu ka aus inimene peab olema ühtne ja ühe usuga, mis määrab tema elu allika.
Raamatu selgrooks on Howardi tee arhitektina, kes ei pea kinni ühiskonna poolt etteantud normidest ja kellega ei ole võimalik mängida, samal ajal kui tema ümber käib manipuleerimine, lipitsemine, ülbitsemine ja veelkord – manipuleerimine. Sellises seltskonnas enda vastu ausaks jääda peaks olema võimatu, aga ei ole.
Manipuleerimise ja aususe kõrvalteemaks on raamatus armastus. Mitte sellele moel, et kohtuvad kaks inimest, kes teineteise kõrval õnnelikult läbi elu käivad, vaid näide sellest, mismoodi armastuse pärast tuleb kannatada, et see lõpuks midagi väärt oleks.
Roarki arhitektuuri kohta kirjutati:
Inimene, kes sellise hoone kavandas, oleks pidanud enesetapu sooritama. Inimene, kes suudab luua midagi nii ilusat, ei tohiks kunagi lubada selle püstitamist. Tema aga laseb selle ehitada, et naised saaksid selle rõdudele mähkmeid kuivama riputada ja mehed selle treppidele sülitada. Kui sealauta langeb valguskiir, näitab see kiir meile sõnnikut, ja see valguskiir on solvav.
See raamat on täis lõike, mis panevad nende üle tükiks ajaks mõtlema ja nii ei saa siit lihtsalt leht lehe järel läbi tormata, vaid ongi nii, et loed ja mõtled ja mõtled veel. Kindlasti ei tohi seda raamatut lugeda liiga noorelt! Siin peaks olema mingi hoiatus, et alla 25 keelatud ja mida vanemalt, seda parem ja seda rohkem mõistad.
…Ta avas akna ja vaatas taevasse. Pea kuklas, tundis ta kaelalihaste pinget ja mõtles, et ehk ei tulegi see eriline pühalikkusetunne taevasse vaatamisel mitte sellest, millest inimene mõtiskleb, vaid sellest, et pea on tavalisest kõrgemale tõstetud….
See on nüüd SEE raamat, peale mida ei oskagi midagi uut kätte võtta

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s