Raamat lemmikkirjanikult, mida sa veel lugenud ei ole. Haruki Murakami “Norra Mets”.
(360lk. Varrak)
Ma võin öelda küll, et Murakamist on saanud üks mu lemmikkirjanikke. On ainult 3 kirjanikku, kelle kõik eesti keeles välja antud raamatud ma olen läbi lugenud: Gerald Durrell, Carlos Ruiz Zafon ja Haruki Murakami. Meeldivad kõik kolm, isegi väga!
“Norra Mets” ja “Lõuna pool piiri, lääne pool päikest” on natuke sarnased raamatud. Mehega tuleb lapsepõlvest/noorukieast kaasa üks naine, kes on nagu ta vari – kogu aeg olemas, kogu aeg mõtetes, aga ikkagi kuidagi kättesaamatu. Painajalikud suhted. Ilma selle naiseta ei saa, koos temaga ka ei saa. “NorraMetsas” oli palju surma. Palju mõtlemist surma teemadel.
Ma jätan Murakami novellikogu praegu kõrvale – kuidas ikka novelle pikkade romaanidega võrrelda – ja paigutan loetud raamatud kahte gruppi.
1. “Norra Mets” ja “Lõuna pool piiri, lääne pool päikest”, mis on mõlemad “tihked” lugemised, panevad elu ja surma ja suhete üle mõtlema. Huvitavad. On naljakaid kohti, aga see on selline kurva hetke lohutav naer.
2. “Kafka Mererannas” ja “1Q84” 1-3 osa. Need on tunduvalt elavamad raamatud. Fantaasiaga pikitud, põnevad, teistmoodi köitvad kui esimesed kaks. Seiklused, sekeldused, põnevad karakterid. Mõlemal oleks võinud veel osasid olla 
Loodame, et Murakami järgmine raamat sobib jälle siia gruppi.
Iga uue raamatuga üha huvitavamaks ja haaravamaks. Selline on minu mõte Murakamist
Vahel ma kirjutan ka... 