Kodu, kallis kodu, ehk nädal Stockholmis :)

Esmaspäev, 26. august, oli see tore päev kui istusime rongi ja veetsime mõnusad 3,5 tundi teel Gäteborgist Stockholmi. Imestasime, et miks küll Göteborgi sõidu piletid maksid 1000 SEKi rohkem kui tagasisõidu piletid!? Arvasime, et pühapäevane sõit on ehk kallim ja esmaspäevane odavam… Aga kuna tagasisõit kulges seljaga sõidusuunas, siis ehk maksis see sellepärast vähem kui nina ees sõitmine 😛

Stockholm on meile nii koduseks saanud, et ei oskagi iga päev kirjutada, mis me tegime ja kus käisime. Jagasime päevi nii, et hommikupoole oli vabakava, kus kumbki meist sai teha, mida soovis ja õhtuti olime koos Skansenis. Teisipäev ja neljapäev nägidki välja nii, et mina tiirutasin hommikul mööda linna (naisterahvas vajab ju sügishooajaks uusi riideid, eksole) ja Lynx läks kohe varakult Skansenisse. Mina liitusin hiljem.
Ma avastasin juba kevadel sellise rootslannast disaineri nagu Gurdun Sjöden. Tema loodusest võetud värvid ja armsad mustrid tekitasid nii mõnusalt sooja tunde, et otsustasin ka endale midagi tema kollektsioonist hankida. Esimeseks vasikaks Gudruni töödest minu riidekapis sai selline rõõmsalilleline tuunika:

00kleidiga

Skanseni hundid ei olnud seekord seltskondlikud. Magasid oma aia kaugemates nurkades ja ei viitsinud suhtlema tulla. Hülged veetsid enamuse ajast vee all ja karusid nägin vaid korraks kaugelt. Loomad valmistuvad vist talveks ja ei kuluta enam energiat tühjaks-tähjaks.
Seevastu ilvesed rõõmustasid meid pidevalt ringijooksmise ja pisikese kaklusega. Ilvesepoegadel on omamoodi kummaline kemplemismäng – ajavad endid kikivarvukile ja jooksevad siis kõmaki! peadpidi kokku. Kolksu on kuulda mitmete meetrite kaugusele ja endal on valus vaadata. Aga neile meeldib 🙂 Kui mängust väsinud, siis vajutakse ema kaenlasse ja lastakse end üle kasida 🙂

00ilvesed

Avastasime Skansenis ka uue atraktsiooni – lindude ja oravate toitmise. Põhiline on, et oleks kaasas NATURAALSED mandlid (mitte mingid röstmandlid, kaneelimandlid või veel hullem – soolamandlid!). Siis on vaja leida orav ja talle mandlit näidata. Alguses on nad ebalevad ja ei oska arvata, kas peaks tulema või mitte. Siis saab mandlihimu võitu ja peagi ronivad nad su jalgu mööda üles pluusi alla, pluusi peale, õlgadele, kotile, ümber kaela ja pähe ka. Peaasi, et saaks oma mandli kätte. Lindude jaoks tuleks peopessa pudi panna, siis on neil hea nokatäite kaupa tükikesi laiali tassida. Meil vedas eriti, sest ühel hetkel saabus ka rähn ja Lynx siis hoidis näppudega mandlist kinni ning rähn trummeldas mandlit. Ühe korra lõi mandlist mööda ka 😛

00r6hniga

00oravaga

00oravaga2

oravaga

Ühel päeval oli Skansenis folkmuusika päev. Igal pool mängis keegi kas viiulit või lõõtsa või midagi viiuli ja akordioni vahepealset… Oli palju rahvariideid, tantsu ja tralli. Kuna hommik oli möödunud paduvihmas, siis jõudsime me Skansenisse alles pealelõunal ja ei näinud just palju esinemisi. Siiski oli hea iga nurga tagant midagi uut avastada 🙂

00majakesed

00orkester

Kolmapäeval käisime oma lemmikkohvikus. No nagu Nordens Arkis olles käisime 45 minuti kaugusel toidupoes, sõitsime nüüd laevaga 1,5 tunni kaugusel kohvikus 🙂 Puhkusel oleva inimese asi – võib kasvõi kohvitassi pärast laevasõidu ette võtta. Aga Vaxholmi kohvikus ei ole küsimus kohvitassis, vaid nendes koogihunnikutes, mida seal pakutakse ja selles maalapikeses, kus saab istuda ja ümbrust ning ninaesist nautida.

00lilled

Minuga on selle reisi ajal juhutnud nii, et mul on krevettidest kõrini saanud. Juba see lõhn tekitab tõrke, seega meie traditsioonilist krevetisaia sõi seekord vaid Lynx. Mina sain megahea marineeritud heeringaga leiva.

00s66k

Hiigelsuurest koogivalikust õiget leida on muidugi raske. Lynx lahendas asja lihtsalt – võttis lihtsalt kõige suurema, mida pakuti 🙂 Umbes 7cm kõrguse rullbiskviidirulli tohutu kreemimütsi ja vaarikatega. Alguses läks ludinal, esimese kolmandiku peal hakkas mekutama ja koogi lõpetamine möödus pideva kaeblemise saatel 😛 Mina nokkisin oma pisikesi ja hästi magusaid koogikesi, limpsasin veini ja vaatasin muiates oma abikaasa kannatusi 😛
Tagasisõidu eel kaebas koogisöödik, et süda läigib, aga laevale ta ronis ja Stocki tagasi jõudis ka 🙂

00koogiga

00koogid

00koogid1

Reedel sõitsime bussiga Kaknästorni. Sel päeval liikusime me mõlemad ILMA fotokateta! Vaatetornis lihtsalt vaatasime, hiljem linnas ka lihtsalt jalutasime. Midagi ei rippunud käe otsas, nii imelikult vaba tunne oli 🙂 Stocki puhul mõtlen ma tihti, et peaks olema mingi pisike seebikas, mida taskus kaasas kanda. Aga see selleks.
Peale tornis käimist (ja kohvi-koogitamist), läksime Abba muuseumisse.
See on täiesti uus muuseum, avati alles sel kevadel. Mõtlesin, et väike maja, käime tunniga ära ja lähme siis vanalinna. AGA! Seal oli kõik juba algusest peale teisiti.
Pileti ostmiseks tuli võtta järjekorra number.
Pilet ühele täiskasvanule maksis 195 SEKi.
Piletiga ei saanud niisama väravast sisse, vaid tuli kuulata instruktsioone, kuidas ja mida edaspidi teha tuleb.
Muuseum asus 2 korrust maa all!
Alguses tutvustati Abba liikmeid ja siis algas see osa muuseumist, kus iga külastaja muutus bändi liikmeks. Pilet pidi kogu aeg käes valmis olema, et seda erinevatesse automaatidesse sisse skännida. Toda toimingut oli vaja selleks, et hiljem saaksid pileti numbri abil muuseumi kodukale sisse logida ja vaadata üle, mida sa seal siis korda saatsid. Kõigepealt võid näppida helipulti ja vaadata, kas suudad sama head tööd teha kui bändi helimees tegi. Siis lähed eraldi kabiini, kus saad valida oma lemmikloo Abba repertuaarist ja seda siis lindistada. Muusika läheb käima, sõnad jooksevad ekraanil ja sina laulad nina ees olevasse mikrofoni. Järgneb virtuaalne kostüümiproov ja edasi saadki lavale! Täpselt nii ongi, et seisad suurel laval, sinu kõrvale on projetseeritud teised neli Abba liiget, kellega koos siis esined. Sõnad jooksevad ekraanil ja tunnedki end kui staar. Hiljem kodus vaatad oma videot 🙂
Järgneb filmisaal, kus saab näha 1,5 tunnist Abba-filmi. Tore film oli, aga kuna hoiatust väljas polnud, et see nii pikk on, siis tekkis vahepeal küll tunne, et see vist ei lõpegi! Filmisaalile järgneb suur-suur ruum täis bändi esinemiskostüüme ja kuld- ning plaatinaplaate. Lõpetuseks saad teha endast pildi ka – ise valid, kellena bändis end tunda tahad.

00Abba

See koht on tõesti väärt kõiki 195 SEKi, mida sissepääsu eest maksta tuli! Ja muuseumi tutvustav lause, et “kõnnid sisse ja tantsid välja! on absoluutselt õige! Väga vinge kogemus 😀

Mis ei olnud vinge kogemus, oli seekord meie vana, hea Alviku hotell. Olime juba kuu aega varem broneerides kirjutanud, et tahame nagu tavaliselt (oleme seal peatunud juba aastaid) tuba võimalikult kõrgel ja akendega linna poole. Lubati. Kohale jõudes saime võimaliku 16. korruse asemel 9. korruse! Tuppa astudes laiutas keset magamistuba laste võrevoodi ja elutoas oli nii vana ja räsitud välimusega tool, et tekkis tunne, et seda tuba kasutatakse ehk panipaigana… Pöördusime võrevoodi teemal retseptsiooni. Tõmmu härra arvas, et saab selle ise toast välja viidud. Lynx läks appi. Nad said selle voodi magamistoast elutuppa. Välisuksest polevat välja mahtunud. Jessas küll… Mees lubas, et järgmisel päeval viiakse see meil toast minema. Loomulikult ei huvitanud see enam kedagi ja voodi vedeles nädal aega meil elutoas. Vana tooli lükkasin nurka, sest sinna istudes oleksin end tõenäoliselt ära määrinud. Õhupuhasti pliidi kohal ei töötanud. Et mitte tulekahjualarmi tööle panna, tekitasime toa ja köögi vahel tuuletõmbuse ja saime nii oma toidud tehtud.
Imelikul kombel ei häirinud meid seekord tunnelbana pöörangu metallikrigin. Küllap tuli see sellest, et tihe suvegraafik oli asendatud harvema talvise graafikuga.
Wifi tõrkus (loe: pmst. ei töötanud)
Niisiis – mulje hotellist jäi seekord kahjuks kehvakene. Mida me järgmisel aastal teeme, kas valime teise hotelli või katsume kuskilt mõne korteri rentida, ei oskagi arvata… Omavahel arutlesime, et kas apartmenthotell ikka tuleb oluliselt odavam kui õhtuti väljas söömine? Me ei käi ju luksrestoranides söömas. Eks ole näha. Alvik on meil nii või teisiti südames tänu oma võrratule vaatele! Isegi hirmsat vihmasadu on sealt kõrgelt vahva vaadata. 🙂

Aga puhkust lõpetada ei saa negatiivsetel nootidel.
Meil on olnud väga palju imemõnusaid reise ja me oleme näinud lõpmata vahvaid asju, aga seekord tundsin ma, kuidas hing ja süda said seda, mida nad vajasid. Unistuste pilt, kus vaid kaljud ja meri, jääbki minuga. Paradiis. Elada nädal aega mere keskel kaljusaarel jääb aga minu “must do” nimekirja 🙂

000kaljud

Advertisements

4 thoughts on “Kodu, kallis kodu, ehk nädal Stockholmis :)

  1. Imetore! Kui endal puudub aeg ja võimalus, siis … loen Su blogi ning naudin väga häid pilte ja hästi kirjutatud reisikirju.
    Ms Sa sobid “lausa valatult” ABBA pildile! 🙂

  2. OiOi, minu lemmik on ka Gudrun, juba pikemat aega !!! Aga asjad on tal ikka väga kallid , sünnipäevaks võiks ju lubada, aga….pean plaani endale samas stiilis midagi õmmelda 🙂 Ja muide, need värvid ja see sall – sobivad Sulle suurepäraselt ! See pole mitte ainult kompliment, vaid tõesti ideaalsed värvid Sulle.

  3. Aitäh, et mulle kirjutasite! 😀
    Jaa, Gudruni riided on kallid tõesti… Mõtlesin, et seekord ostan ÜHE hästi ilusa asja, selle asemel, et osta mitu keskmist 🙂 Sinna juurde oleks vaja ka sobivates toonides kilejakki, aga kuna seda enam osta ei kannatanud, siis peab vanaga leppima (mis värvilt küll hästi ei sobi, aga elab üle…) 😛
    Elina – vaatasime Abba filmi ja mulle ka tundus, et seal bändis oleks olnud väga lahe olla! 😉

  4. Rohekassinine sall + sügistoonides tuunika, need on tõeline värvisõprus !!
    Aga ka Sinu “Smögen ja Kungshamn”i postituse kommentaaridesse sai üks tore link lisatud, mis äratundismisrõõmu pakub 😉

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s