Smögen ja Kungshamn

20.august 2013 Teisipäev

Hommikusöögil olime sel hommikul ainukesed. Päike paistis, saali seintelt vaatasid meid suured ja väiksed loomad ja meie matsutasime munaputru ja võikusid. Akna taga parklas lehvisid lipud, neist üks tekitas küsimuse, et mis riigi lipp see küll on? Kollane, valge ristiga, ristil sinised kontuurid. Kes teab, mis lipp see on?

00lipp

Tänase päeva kava nägi ette kaht kohta – Kungshamni ja tema kõrval olevat Smögeni saart. Saime sinna ilma ümberistumisteta, otse keset Smögeni valgeid majakesi. Kuna turismiinfot kuskil ei paistnud, siis hakkasime lihtsalt ühes suunas minema. Sinnapoole, kus tundus, et on saare tipp ja vesi. Alguses oli vaikne, siis hakkasid meile vastu tulema inimesed. Neid tuli üha rohkem ja järgmise nurga tagant avanes meile tore vaade väikesele väljakule, mida ääristasid poekesed ja kalarestoranid.

01valjak

Kõndisime kõik kohad järjest läbi. Avastasime väga toreda kunstniku, kes on maalinud Smögenit väga vahval moel: Elisabeth Seth Rippe.
http://www.esrrippe.se

Kalarestoranid olid omamoodi ägedad. Suur saal, kus ühel pool letis värsked kalad, mida kaasa osta ja teisel pool letis valmis võikud krevettide, krabide, vähkide, lõhe ja kalamarjaga ning kreveti ja vähihunnikud. Kõik see oli väga isuäratav, aga jätsime söömise hilisemaks ajaks. Jalutasime mööda veeäärset promenaadi edasi.

02krevetid

03krabi

Üks kajakas arvas, et võiks minu peale ennast kergendada… Ehk ma saan nüüd rikkaks…

16kajakas

Olime just lugenud, et suurem laev enam saarte vahele ei sõida (hooaeg lõppes 18.08) kui märkasime eemalt lähenemas pisikest laevukest. Astusime kiirelt kaldal oleva sildi juurde ja lugesime oma suureks rõõmuks, et see laev viib rahvast Hallö saarel oleva majaka juurde. SUPER!!! Jooksuga laevale ja siis suure loksumisega majaka poole. Kõva tuul oli, laine tuli külje pealt ja laev loperdas vägevalt. Me pole kunagi ameerika mägedel käinud, aga ma arvan, et uhkem kogemusüles-alla kiikumisest on käes 🙂

04smögen

Jõudsime saarele. Aega ringi vaadata oli pool tundi, tund, poolteist – laev käis iga 30 minuti tagant. Võrratu kivisaar, kus taimestikuks kanarbik ja teised tema kõrgused lillekesed. Mõni üksik põldmarjapõõsas ja jässakas pihlakas.
Jõudsime majakani, vaht oli kohal, maksime 2×20 SEKi ja saime torni tippu ronida. Lõpus läks trepp nii kitsaks, et mulle tundus, et mu seljakott jääb kohe-kohe kinni ja siis ei saa enam edasi ega tagasi.
Üleval oli tõeliselt kõva tuul. Ja muinasjutuline vaade! Oh, kuidas ma olen unistanud, et saaks mõnele sellisele kaljusaarele, kus maa lõpeb ja sellest saarest edasi on ainult suur meri. Nüüd me olime sellisel. Majaka otsas, vahuste lainetega vee keskel, ühelt poolt paistmas valgete majadega Smögen ja teisel pool suur vesi. Täiesti uskumatu tunne! Majakates on midagi maagilist.

05jalad

06majakast

07majakas

08meiemajakaga

09kanarbik

Hallö majakas on täiesti töötav. Plingib iga 12 sekundi tagant. See ehitati aastal 1842 ja on Bohuslänis vanim. Kunagi pidas majakavaht siin lehmi ja lambaid, kasvatas kartulitki. Praegu asub 1,5km pikal ja 1km laial saarel loodusreservaat.
Jalutasime mööda saart ja ronisime kaljudel üles-alla. See on tõesti imekaunis koht ja oi kuidas meil vedas, et just sel ajal siia sattusime kui veel paadiga saarele sai ja majakavaht meid majaka tippugi lubas! Kirjade järgi ei oleks sellisel kuupäeval pidanud enam majakasse sisse saama…

10binokliga

11paat

Sõitsime oma ameerika mägede laevukesega Smögenile tagasi ja jalutasime kaldapromenaadi pidi edasi. Ühel hetkel märkas Lynx millist filigraanset tööd on teinud ehitajad, kes seda promenaadi tegid. Kuidas lauad on kaljude järgi saetud! Uskumatu lihtsalt!

13kunst

Promenaadil olid pisikesed sopikesed, kus erinevad poekesed reas. Keerasime ühte sisse ja avastasime äkki, et sopikese keskel vees on terve parv millimallikaid! Suured, oranžid ja lillekujulised. Muidugi pildistasime neid jupp aega. Tulid teisedki vaatama, mis me seal teeme ja ka üks kohalik poeomanik jalutas mööda ja rõõmustas, et lõpuks ometi näeb ta inimesi, kellele need loomakesed meeldivad! Enamus pidi neid vihkama, sest et nad kõrvetavad. Ei tea, miks sellepärast siis vihkama peab? Kuum kohvi ka kõrvetab kui sinna näpp sisse torgata, aga kohvi ju ei vihata… Üldiselt 🙂

12mallikas

Mööda sakilise äärega kaljut edasi minnes avanesid üha uued ja uued vaated. Kuni jõudsime lõpmata armsa kirjude majade rivini. Aegajalt tekkis mul tunne, et oleksime justkui Veneetsias, Burano saarel. Ka seal käisime veeäärt pidi ja ka seal jäid tee äärde tugevates värvides majakesed. Ronisime majade vastas oleva kalju otsa ja saime suurepärase pildistamispositsiooni.

14kallas

15kallas2

Vees, majade ees, ujusid oranžid tähekesed. Neid ei pidavat seal kogu aeg olema, aga kui on soodsad tuuled, siis saabuvad lausa parvena. Eks sel päeval olidki soodsad tuuled.
Keerasime nüüd ninad tagasi ja jõudsime kalarestoranide juurde. Nende kõrval seisis kaluripaat ja paadi kõrval inimesed, ninad ja fotokad õieli paadi poole. Läksime ka lähemale ja nägime, kuidas tugev tätoveeritud merekaru trümmist vähikorve üles tõstab. Teine ladus neid alusele ritta ja sõidutas siis restorani tagauksest sisse. Meie läksime esiuksest ja kuulsime just kuidas ühele vanapaarile räägiti, et võileivad letis on valmistatud päeval saabunud vähkidest ja krevettidest. Muidugi võtsime endile ka leivad, istusime välja sadama äärde ja mõtlesime, et pole elu sees nii värske kattega võikusid saanud! Mõne tunni eest ujusid need loomakesed, kes praegu meie võikut kaunistavad, alles Smögeni lähedal ringi.

17kalalaev

18v6iku

Eemale, majade äärde, tekkis üks triibuline kassike. Roosa kaelarihmaga, valgete käpaotstega. Tõeline siidikäpp tundus olema! Aga hiilis varblasi ja kasutades oma kassiradarit, astus otse mu kassiarmastajast mehe juurde, kes temaga heal meelel oma krevette jagas. Kiisu lõi nurru, matsutas süüa ja Lynxi silmad särasid, sest läheduses oli KASS! 🙂

19kass

Kõhud punnis, asutasime ennast Kungshamni poole teele. Selleks oli vaja jalutada läbi Smögeni saare ja üle kõrge silla. Teepeale jäi muuhulgas ka üks kummaline outlet pood, kus suures hallis oli laudadel kastide read, kõik paksult seda kõige vajalikumat träni täis.
Silla peal oli kõva tuul. Ja uhke vaade!

20kungshamn

Lynx pildistas telefoniga panoraami:

00sild

Silla teises otsas viis siksakiline trepp vee äärde ja kalda ääres oli taas uhke promenaad, mis kulges keskuseni välja. Kõik poekesed ja kohvikud peale ühe olid selleks kellaajaks juba kinni. Sinna ühte me sisse astusime, võtsime kohvi, teed ja jäätist. See šokolaadijäätis šokolaaditükkidega oli parim, mida ma kunagi saanud olen! Lynx fännab maasikajäätist ja jäi ka väga rahule.

Õues sai jalga puhata mõnusatel lösukottidel. Sellisel istudes ja laine loksumist kuulates võib varsti silm kinni vajuda…

21lösu

Kungshamnis ei olnud palju vaadata. Väike sadam, kalapaadid ja kaljutäis valgeid maju. Tegime pisikese tiiru ja saime täpselt bussi tuleku ajaks oma vaatamised vaadatud.
Tagasiteel imestasin jälle kui palju lehmi siinkandis on! Punaseid ja must-valgeid. Igal põllul näsib keegi rohtu. 2 lehma, viis lehma, kümme. Mõnel ka suuremad karjad. Ja vahepeal kenad paksud lambad.
Nordens Arki kõrvale veeäärde olid sel õhtul jalutanud kaks sõpra. Üks punane ja teine must-valge. Rõõmustasime ja otsisime oma kaamerad välja. Lehmad vaatasid alguses imestunult, siis sõid rahulikult edasi. Linnud lendasid taas üle vee ja häälitsesid kõvasti. Kuu tõusis, läks pimedamaks. Must-valgel lehmal sai poseerimisest villand, huikas kaks korda kõva häälega MUUUUUUU ja kõndis eemale. Punane oli natuke aega kahevahel – kas järgneda teisele või paigale jääda, aga kuna ninaesises vahet polnud ja kahekesi on ikka lõbusam kui üksi, siis võttis saba selga ja läks ka.

22kuupaiste

Meie läksime ka. Hotellituppa. Kus lugesime uudiseid lauluväljakult, kus oli Robbie Williamsi kontsert keset sini-must-valgete lippude merd. Oh, see võis olla võimas õhtu!

Aga meil oli võimas päev.
Elamus käigust majakasaarele jääb meiega pikaks ajaks.

Advertisements

3 thoughts on “Smögen ja Kungshamn

  1. See ilus värviliste majakeste rivi on täpselt üks ühele ühes laste multikas ja üldse see meeleolu ja kõik seal, multika nimi oli “väike laevuke Elias”, või lihtsalt “Elias”, vaata korraks multika algust ja kõik meenub kindlasti jälle ! :)http://www.youtube.com/watch?v=boWJHgRaPhg

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s