Kauaoodatud puhkus!

Juba kolmas hommik järjest avan silmad kell 7:58. Aken on ristseliti lahti ja tunnelbana rong krigistab kurvis pidureid. Pesitseme 12. korrusel, aga ikka on selline tunne, et liiklus käiks otsekui akna taga – Nockebybana, Tvärbana, Tunnelbana, autod ja mootorrattad ja lennukid. Õhtuti ka suured kuumaõhupallid 🙂 Ühel öösel ärkasin poole neljast. Vaatasin aknast välja ja tee oli autosid täis! Kuhu küll inimesed sellisel kellaajal massiliselt sõidavad?

Igal juhul ei sega kogu see möll kahe unimütsi magamist karvavõrdki 🙂

Meie sel aastal kauaoodatud puhkus algas laupäeval, 6. juulil. Veidi ebatraditsiooniliselt, sest tavaline graafik oleks olnud – eelmisel õhtul Tallinna, öö Ülemiste hotellis ja varahommikul Estonian Airiga Stocki, Arlandasse. Seekord ärkasime hommikul kodus, Pärnus, bussiga Tallinna ja kohe lennujaama. Pean siia kirjutama Tallinna kohta – see on hämmastav, mismoodi selles linnas asjad liiguvad! Me olime seal kuu aega tagasi ja nüüd tulles on Ülemiste rist juba hoopis uute teedega.
Väike ummik oli ka, aga eesmärki silmas pidades on see kökimöki 🙂

Tallinna lennujaam on mu lemmik. Teed peale turvaväravaid oma tiiru läbi kaupluste ära, jõuad kohvikute alale, vaatad, kas su Stockist kirjutatud kaart ikka veel ripub lennujaama kaardikapis ja võtad väikse snäki. Lynxil ei vedanud seekord – võttis kanapitsa ja sai juurviljapitsa. Koleda suure oliiviga, mis oli maitsenud nagu…
Igal juhul läks see tunnike ootamist kiirelt, Flybe lennuk saabus (propeller! Ma ei salli propelleritega lennukeid…) ja peagi saime teada, et meie lennu kapten on naisterahvas. No mis öeldakse lennukite kohta, mida juhivad naised? Naine roolis, auto kraavis ja naine laevas, laev põhjas. Aga lennukid? Lend läks rahulikult, aga maandumisel oli õhk nii hõre, et propa laperdas nagu mänguhimuline noor kajakas, viskas siis rattad välja, põrkas rõõmsa mürakaga vastu maad, tõmbas kepsakalt külje ette ja võdistas eputavalt jaamahoone lähedusse. Ma saan aru, et naised on tujukad, aga kas seda peab ikka lennukit maapeale tuues eksponeerima? 😛

Bromma on nii pisike lennujaam, et inimesed lastakse platsil lennukist välja, jalutad läbi tõketega tekitatud koridoride lennujaamani ja seal ootad kõigile huvilistele avatud saalikeses oma kohvrit. Vastutulijad ootavad koos sinuga 🙂 Ma arvan, et kohvriloopijate üks hobidest on kohvritel olevate metallist märkide kogumine. Igal juhul oli ühel me kohvril jälle märk küljest läinud.

Brommasse maanduvad lennukid lendavad meie hotellist mööda. Praeguse jutu kirjutamise ajal maandub juba neljas lennuk 🙂

Laadisime sõidukaartidele nädalajagu sõiduaega ja otsisime üles bussipeatuse. 110 on see buss, mis viib meid otse Bromma lennujaamast Alviku keskväljakule, mille läheduses me pesitseme. Olime hotellis tuba kinni pannes mitu korda palunud, et saaksime võimalikult kõrgele ja vaatega linna poole. Saime kõrgele, 15. korrus! Tuppa kohale jõudes aga selgus, et aknad on valele poole. Võtsime siis julguse kokku ja läksime retseptsiooni tagasi. Küsisime uut tuba, “õiges” suunas akendega. Leti taga olev Sara klõbistas veidi ja andis meile toa 12. korrusel. Allpool küll, aga meile nii tähtsa vaatega! 😀
Kolisime kohvrid õigesse tuppa, võtsime raha ja kotid ning läksime kohalikku poodi oma külmkappi täitma.
Hämmastav on see, et siin on isegi kohalikus poes riiul LCHF toitujatele… See on siin, Rootsis, tõesti populaarne teema!
Mina ladusin kraami kottidesse ja Lynx maksis minu kaardiga. Krabasime kotid, küsisin veel Lynxilt, et kuhu mu kaardi panid ja tema vastas, et püksitaskusse ning astusime Mäkkdoonaldsi poole, et mu mehele lemmiksööki osta 🙂 Mäkis võtsin rahakoti välja ja Lynx kaevus oma püksitaskusse, et kaart kotti tagasi panna. Aga kaarti enam ei olnud… Tormas poodi tagasi – seal ka ei olnud. Püksitaskus laiutas suur auk, mida me kumbli enne märganud ei olnud! Niisiis kiiruga hotelli, minu kaardilt raha Lynxi kaardile ja kaart kinni. Veidi rahunemisaega ka.
Lynx oli burgeriisu kaotanud, aga ega puhkus ei saa siis ühe papitüki kadumise pärast nurja minna! Ajasin ikka niikaua peale kui ta nõustus uuele burksiringile minema ja teepeal ütles, et lähme veelkord poest läbi. Läksime. Kassas oli teine müüja ja loteriiletis seisis üks noormees. Pöördusin tema poole, et ega neil juhuslikult üht pangakaarti toodud pole? Kutt küsis mu nime, lasi selle siis paberile kirjutada ja ütles, et on küll!!! Klient oli neile kaardi toonud 🙂 Käis tagaruumis ära ja minu koprapildiga ruuduke oligi jälle kodus 🙂 Lynx säras nagu täiskuu 😛
Saime burksid, kepsutasime hotelli ja helistasime panka, et saaks ehk kaardi uuesti avada. Pangast kästi läbi netipanga neile avaldus saata ja kohe helsitati ka tagasi. Öeldi küll, et nad tavaliselt ei ava kaarte, mis on kolmandate isikute käes olnud, aga kuna ma olen sõidus ja mul on kaarti vaja, siis nad teevad seda minu omal vastutusel. Seega – lõpp hea, kõik hea 😀

Pikk tööaasta, reisiväsimus ja kaardišokk tegid oma töö, nii et me magasime terve selle õhtu mõnuga maha 😀 Ärkasime selleks, et kell pool 10 liha praadida ja süüa ning magasime mõnuga hommikuni. Kas inimene suudab tõesti nii palju magada? Jaa, suudab küll, sest und jätkus veel ka järgmiseks õhtuks ja ülejärgmiseks.

Järgmine päev oli loomulikult Skanseni päev! Ostsime endile uued aastakaardid ja jalutasime päev otsa vaadates loomi ja inimesi, tuletades meelde Skanseni rahvatantsijate tantse ja märgates, kuhu oli ehitatud uus aiajupp 🙂

mehed

karud

Hyljes

Ainuke, keda me ei näinud, olid ilvesed! Palav päev oli ja nemad ilmselt põõnasid varjulise kalju taga. Olime juba lepinud olukorraga, et ilmselt me neid täna ei näegi kui saabus meie tuttav rootslasest fotograaf Jonathan. Ütles, et nad peaks varsti ikka tulema ja olidki ilvesed platsis! Alguses ema ühe pojaga, hiljem tulid kõik kolm poega ja emal aitas korda pidada teinegi täiskasvanud kass.

Nüüd sai selle päeva kordaläinuks lugeda!

ilves

tassimas

Advertisements

3 thoughts on “Kauaoodatud puhkus!

  1. Jälle Rootsis 😀
    Need lennukid on vahel tuulte meelevallas, isegi siis kui piloot on hea.

  2. Nii tore, et teil on puhkus ja mul on mida lugeda! Mõnusat olemist soovides tumevalge.

  3. Lähen alati elevile, kui avastan, et oled oma blogisid täiendanud uute postitutsega. Ilmselge märk, et olen neisse “armunud” 🙂 . Ja Su loomise ning reisikirjeldused on nii ehedad, et mälust kerkivate pildikeste taustal saaksin ka justkui päriselt osa sellest kaunist ja põnevast maailmast, mis Sinu/teie meeligi erutab.
    Aitäh, et jagad ilu ja emotsioone!
    Toredat puhkust!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s