Highlandi reis

13. august.
Meie suur Highland tuuri päev!

Enne reisi tuli mul äkki idee, et sõidame ju Šotimaale, ehk viib mõni tuuribuss meid ka „Oru Valitseja“ filmist tuntud Glenbogle`t vaatama!? Ja üllatus-üllatus, ma leidsin sellise reisi! Nende põhieesmärk oli küll Loch Ness, aga meie ostsime selle reisibüroo pakutud sõidu just Glenbogl`i pärast.
Hommikusööki me sel hommikul ei saanud. Keegi olevat söögisaali võtme pihta pannud. Niisiis lahkusime hotellist kell 7 tühjade kõhtudega. Raudteejaamast saime siiski mõned võikud, mille me, vihmasabina saatel, ühes bussipeatuses nahka panime.
Kõik reisile tulijad olid õigel ajal kohal, nii et meie austraallastest, jaapanlasest, türklastest, ameeriklastest ja eestlastest koosnev seltskond sai õigel ajal minema. Bussijuht-giid-grupijuht James oli muhe punase peaga noor šotlane, kes muudkui jutustas ja nalja viskas. Kohe enne reisi algust kirus ta natuke kohalikku trammitee ehitust – 600 miljonit naela on juba hakkama pandud ja näe, terve miil teed on tehtud!
Edinburghist välja sõites rääkis James meile loo pooleldi poodud Maryst. Nimelt oli Mary olnud ühes uhkes majas teenijaks ja nagu seda tol ajal tihti juhtus, jäi õnnetul kombel rasedaks. Lähedasi Maryl polnud, nii et ta oli oma murega täiesti üksi. Laps sündiski, aga surnult ja Mary ei teadnud, mida küll teha!? Niisiis läks ta linnast välja ja mattis lapse maha. Kohalikud aga jälgisid ja läksid kaevasid augu lahti, et näha, mida Mary sinna mahamaetud kompsu pani. Nii avastasid nad surnud lapse. Arvati, et Mary oli lapse tapnud ja talle määrati poomissurm. Läks aga nii, et Mary kael küll katkes, aga ta ei surnud. Kuna seadused nägid ette, et ühe kuritöö eest kaks korda karistada ei tohi, siis võeti Mary nööri otsast maha ja jäetigi nii – katkenud kaela ja viltuse peaga. Alguses nägi ta halbu aegu, sest keegi ei tahtnud kurjategijast friigile tööd anda. Aga siis avastas ta üks pubi, kus teda saatis nii ettekandjana kui vaatamisväärsusena suur menu ja Maryst sai lõpuks päris rikas naine.

Esimese peatuse tegime kerges vihmas ühes teeäärses turistilõksus, et näha tegelast nimega Hamish – the hairy cow! Hamish oli vägevate sarvedega pikakarvaline šoti mägiveis, kes suurima mõnuga heinakuhja ääres mäletses ja turistide poole oma pead keeras. See suur mõnus ilalõug oleks nagu poseerimist nautinud. Hamishile tohtis toita juurikaid ja neid sai kõrvalolevast poest. Tal oli ka väike tore vasikas, kes polnud küll veel suurt poseerimiskunsti omandanud, aga inimesed olid rahul ka tema tagavaate pildistamisega 🙂 Kannatlikumad (nagu näiteks mina) said ka esivaate pildile.

Hamishi juurest edasi viis tee meid Lowlandist Highlandi. Ehk ühest Šotimaa osast teise. James rääkis, et need kaks osa on väga erinevad. Highlandis on siiani tugev klannisüsteem ja peetakse lugu nii torupillist kui rahvariietest. Kilt on tavaline riietusese. Mõisnik pole mitte lord, nagu Inglismaal, kes valitseb ja kelle ees tema rahvas kummardab, vaid mõisniku kohus on oma rahva eest hoolitseda. Kui ta seda teha ei suuda, siis nälgib ta koos rahvaga. Kui inimesed temaga rahul ei ole, siis nad valivad lihtsalt uue mõisniku.
Selles mõttes annab meie lemmikseriaal „Oru valitseja“ väga õige pildi Highlandi mõisniku elust. Üks kõigi, kõik ühe eest, sobiks vist siinkohal öelda.
Highlandi põhitegevus on karjakasvatus. Tõsi – kõik teeääred olid lambaid täis! Miskipärast arvasin ma, et Hamish oli vaid esimene „vasikas“ ja neid karvaseid sarvikuid hakkab teeäärtes olema lausa karjade kaupa. Aga tegelikult nägime ühes kohas veel kolme ja oligi kõik. Šoti mägiveiste karja nägemiseks tuleb minna hoopis kodusesse Pärnu randa 😉

Teed olid kitsad ja käänulised ja teede ääres olid suured sildid: Thank you for driving carefully!

Tegime peatuse kauni vaatega mäenõlva,l kus meie rõõmuks seisis kildis torupillimängija! Seista mägede ja orgude vahel ja kuulata läbi pisikese vihmasabina, kuidas torupill mängib „Highland Cathedrali“ oli klaar ja kirgas tunne.

Pisikesed mustapäised japsid siblisid ümber mehe ja tema pilli ja pildistasid endid koos temaga küll ühe küll teise nurga pealt. Pressisime endid ka vahele ja nüüd jääb meile mälestuseks kena pilt:

Tegime veel väikseid peatusi, et mägedelt alla orgu pildistada. Vihm ei häirinud justkui üldse. Oli selline tunne, et nii peabki olema.

James muudkui sõitis ja rääkis ja rääkis. Uskumatu kui palju juttu ühel mehel on! Tõeline muinasjutuvestja 🙂
Ta rääkis ühest karmist päevast MacDonaldite klanni ajaloos.
MacDonaldid ja Campbellid olid vaenujalal klannid. Ei sõdinud, aga läbi ka ei saanud. Oli karm talv ja suur tuisk. Ühel õhtul koputati MacDonaldite uksele ja ukse avanedes seisid seal Campelli suguvõsa liikmed. Nad palusid, et neid sisse lastaks, et nad saavad surma kui hakkavad sellise tuisuga kodu poole astuma. Highlandi kirjutamata seadus näeb ette, et kui keegi su ukse taha tuleb ja abi palub, siis antakse talle abi. Nii kutsutigi võõrad sisse, anti neile sööki, jooki ja lõbustati neid. Tuisk kestis pea nädala ja sama kaua pakuti tulijaile ka peavarju. Õhel ööl sai tuisk läbi ja öömajalised lasid siis, kui MacDonaldid magasid, teised oma klanni mehed sisse. Halastamatult hakati tapma kõiki, kes neile ette jäid! Need, kes tabati une pealt, need tapeti voodis. Need, kes jõudsid õue joosta, need külmusid lumehanges. Niimoodi tasuti vastuvõtu eest.
Hiljem selgus, et Campbellid tegutsesid kuninga käsul, kuna MacDonaldid olid valet usku ja tugev klann ei saanud olla valet usku.
Campbelli nimest sai aga tükiks ajaks sõimusõna ja nad kaotasid usalduse ja lugupidamise.

Jõudsime järvede piirkonda. Neid on seal neli – kõige tuntum Loch Ness, Loch Lochi (kus Nessie käib suvepuhkusi veetmas), Loch Oich ja Loch Lennie. Sõitsime Loch Nessi järve juurde ja tegime veidi aega parajaks, et sõita paadiga järvele Nessiet otsima. Kõndisime pisikeses Fort Augustuse külakeses, mis elabki sellest, et inimesed üle maa tulevad nende järvele paadiga sõitma 🙂 Ja see pole mingi odav lõbu – õhe sõidu eest tuleb välja käia 12.50 naela! Meie saime tänu Jamesile alet ja maksime 12 naela 😛
Paadisõit oli iseenesest tore. Ilm oli ilusaks läinud ja mõnus tuuleke puhus. Laeval olev sonar tuvastas kaldal põõsastikus rohtu näsiva kitse ja kõik tervitasid teda fotokaklõbinaga. Parem ikka kits kaadris kui Nessie järvesügavuses, eksole 😉

Fort Augustuses on ka uhke mitmeastmeline lüüsisüsteem, mis avanes kahjuks just selleks ajaks kui meie järvele sõitsime.

Käisime vaatamas suurt ja uhket Ben Nevise mäge. See on Suurbritannia kõrgeim mägi: 1344meetrit. „Oru Valitseja“ fännid teavad seda mäge Ben Bogle`i nimega. Pilved olid aga nii võimsad, et mäest polnud eriti midagi näha. Jamei jutu järgi pidi see tüüpiline olema.

Edasi pidi meie tee viima mööda Ardverikie mõisast ehk Glenbogle`st. Küsisin Jamesilt, kas saame maja ka pildistada ja ta ei olnud selles sugugi kindel – tee seal kohas on kitsas ja käänuline. Aga ta lubas anda endast parima, et peatuda.
James oli rõõmsalt üllatunud, et lõpuks on tema tuuril ka inimesed, kes teavad „Oru Valitsejat“! Bossid olid käskinud selle reisikirjeldusse sisse panna, et nagunii teavad seda filmi kõik inimesed 🙂 Neid pidi olema aga üsna vähe, nii et tuleks tänada ETV-d, et nad häid Šoti sarju näitavad!
Ühel hetkel hakkas maja puude vahelt vilksatama. Püüdsime pildistada, no ei midagi! Ja siis tuli teetasku, James tõmbas bussikese sinna ja hõikas rõõmsalt – siin on teile pildipeatus! Meie ja ameeriklased punusime bussist välja. Jaapanlanna ka. Igaks juhuks – et äkki näidatakse kunagi sarja ja siis on ta seda maja juba näinud! Sel ajal kui meie, naised, jooksime teedpidi tagasi, et ühes hõredamate puudega kohas pilti saada, suundus mu armas mees otse järsust kaldast alla. Osa teest püsti, teise osa pikali.. Aga pildi ta sai ja oli ise ka rahul, et õhulend tasus ennast ära.

Tagasiteel tegime veel ühe pisikese linnapeatuse. Me ei olnud selle päeva jooksul peale hommikusöögi midagi hamba alla saanud. Kummalisel kombel seisime võileibade leti ääres ja ei tekkinud sellist tunnet, et ostaks ja sööks midagi.. Kuigi kell oli juba seitse õhtul.

Kahelpool teed ilutsesid kanarbikuväljad, Need pidid nüüd kohe-kohe õitsema hakkama, nii et mäeküljed on üleni lillad. Oh, mis kaunis vaade see olla võib!
Kanarbikul ei pidavat olema eriti mingit ärilist ideed, aga taimede helerohelisi noori võrseotsi kasutatakse õlle säilimisaja pikendamiseks.

Teekonna viimases otsas magasid nii austraallased kui sõidu alguses vägagi lärmakad olnud türklased. James rääkis meile, et Šotimaa kõige tähtsam impordiartikkel on viski. Eelmisel aastal oli selle väljavedu kasvanud lausa 27%! Iga sekund toob viski Šotimaale 10 naela kasumit. Vägev..
Kõige tähtsam asi viskitegemise juures on õige vee allikas. Kui juhtub, et tehase allikas kuivaks jääb, siis lõpetatakse ka viski tegemine. Sest isegi paarikümne meetri kaugusel oleva uue allika vee kvaliteedis ei saa kindel olla.

Viskiga käib kaasas legend.
Tulid roomlased Šotimaale ja tahtsid saada šoti viski retsepti. Võtsid ühe klanni pealiku ja tema poja kinni ja ähvardasid piinamisega kui nad retsepti ei avalda. Piinasidki neid päevi kui lõpuks vanamees ütles – ühel tingimusel annan teile retsepti – siis kui te tapate mu poja! Roomlased kehitasid õlgu ja lükkasid poja kaldast alla. Sellepeale hakkas vana pealik naerma. Isegi roomlased imestasid, kuidas saab isa naerda kui poeg äsja tapeti? Aga vanamees ütles – viski retsept pärandatakse isalt pojale sugupõlvede kaupa. See oleks suurim häbi kogu klannile kui keegi retsepti reedab. Mu poeg poleks iial saanud selle häbiga elada. Ma ei anna teile iialgi seda retsepti! Ja tõukas roomlaste pealiku kaljult alla ise talle järele kukkudes.
Kell 8 hommikul me alustasime ja kell 20:00 olime tagasi. Nüüd oli meil küll kindel nõu leida mõni söögipood, sest nälg hakkas pärale jõudma. Imelik tõesti, aga kõik, mis me leidsime, olid puirgitoit+piim+suveniirid+kommid-küpsised pisipoekesed. Egas midagi – õhtusöögiks said michid, purgioad, virsikud ja jogurtid. Väga hea oli 🙂

Advertisements

One thought on “Highlandi reis

  1. Teil oli mõnus reis ja aitäh, et ikka muljeid jagad ! Nõnda oleks justkui ka kohvrinurgas teiega koos kaasa rännanud.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s