Suur aiapäev!

Surepärane hommikusöök ja parim jogurt! Peal maitsestamata jogurt ja all õun kaneeli ja rosinatega!

Vihm… Ja veel vihma!
Siin linnas polegi muud kui ainult vihm :S
Tegelikult ei viitsi enam kapuutsigi pähe tõmmata, las ta siis kallab otse pähe kui vaja on!

Tänase päeva kavas on igal juhul aedade külastus – Kuninganna Mary roosiaed ja Kensingtoni park ja loss.
Sõidame ühe pooltühja rongiga ja teise jubedalt täis rongiga. Kuskil jaamas oli mingi veeuputus toimunud ja tänu sellele olid punase Central liini rongid kõik puupüsti rahvast täis. Lisaks on huvitav see, et kui Stockholmi metroojaamad on jahedad ja õhurohked, siis siinsed jaamad on tihti jube palavad ja lämbed. Ühte liini teise vastu vahetades tuleb kõndida kõigepealt hulk maad, siis ronida trepist üles ja alla ja veel alla ja jälle üles, kõndida veel üks hulk maad, ronida alla-alla-üles ja siis oled lõpuks kohal. Suurepärane koht sammude kogumiseks! 😛
Minu tänane sammude hulk oli 16356.

Baker Streeti jaama jõudes helistas mu lõunale minev mees ja minu tähelepanu hajus temaga jutustamisele. Vaatasin jaamast välja astudes küll, et Regent`s Park jääb paremale ja hakkasime sinnapoole minema, aga kõne lõppedes kaarti avades oli näha, et olime puha valesti tulnud. Pargist hoopis eemale. Egas midagi – ots ümber ja tagasikäik!

Varsti olime õnneks pargis ja kirusime ennast, et jälle ei meenunud meile, et võiks pargiasukatele midagi kaasa võta! Siinsed oravad tormasid inimesi nähes keset teed ja sitsisid nagu koerad 🙂 Oli väga rumal tunne loomale mitte midagi anda..

Vihmasaju taustal jõudsime roosiaeda.
Niigi täiesti lühikest muru pügati suure traktoriga ja roosid nägid välja suured, rammusad, ilma sitikateta! Vapustav, millised peenratäied kõige uhkemaid roose, mida ma kunagi näinud olen! See põõsas, mis meil aias on umbes 60cm, ulatus mulle vöökohani! Küllap neile meeldib see pidev vihmutamine..

Palju juttu ei tee, näitan lihtsalt rooside pilte.

Mme Hardy

Üks ilusamaid roose, mida nägin oli umbes 2m kõrguseks kasvanud David Austini “Gentle Hermione”. Peab koju jõudes uurima, kas see roos ka meie tingimustes elab ja sadaval on.

Kõige valgema õiega roos, mida mina kunagi näinud olen: “Ice Cream”

Mu ema keset roose. Kollane “Keep Smiling” ja tagapool punane “Ingrid Bergman”

Midugi jagus ka rooside vahele puid ja puude alla kaunilt poseerivaid oravajusse 🙂

“Valencia”, mis lõhnas imeliselt ja millel olid hiiglasuured õied!

Ja siis üks sellise kena nimega roos: “Pensioners Voice” 🙂

Praegu paljud sordid veel ei õitsenud, aga umbes nädala-paari pärast on seal aias küll suur paradiis!

Peale rooside oli selles aias muudki. Uhkelt pügatud pukspuud ja suured püsilillepeenrad, mis panid suu vett jooksma – tahaks endalegi taolist! Lisaks ulmelise värviga moonid..

Teepeal roosiaiast metroosse nägime jälle üht uhket siniste õitega põõsast. Kes oskab öelda, millega tegu? Põõsas oli umbes 2m kõrge ja tihedalt täis pisikesi õiekobaraid.

Järgmine punkt, kuhu jõuda tahtsime, oli Kensingtoni palee ja park.
Metroo oli jälle hullemalt täis ja jube palav.
Kensingtoni park aga mõnusalt tuuline ja jahe. Enam ei sadanud ja see on siin maal vist tõesti haruldane.

Läksime lossi ja imestasime südamest – see loss ei sarnane mingil moel tavalisele kuninglikule paleele. Olid küll uhked maalingutega seinad ja laed, aga kõik see, mis oli tubade sistuseks, oli pehmelt öeldes kummaline.

Näiteks tuba, kus oli pime-pime ja mis oli täidetud pisikeste majakestega, millede akendest vaatasid välja inimesed. Või Dianale pühendatud majanurk, kus oli seintel temast maalitud piltidega tapeet ja kus näidati tema kleite.

Üks ilus aianurk on Kensingtoni palee ees ka. Ja rohelise nurga taga paitab palee ise – üllatavalt on see pruunist kivist!

Jalutasime mööda aeda ja püüdsime leida Diana memoriaali, aga läksime nii viltu, et see jäi meie trajektroorist väga kaugele. Aga park on väga mõnus – suur, rahulik! Paistab, et Inglinamaal ei ole kepikõnd levinud, sest kuigi see park oleks ideaalne keppidega kõndimiseks, oli siin näha ianult jooksjaid.

Veel üks tore asi on pingid, milledel on pühendused.
Charlsile, kes veetis siin pargis palju õnnelikke tunde.
Maryle, igavesti noorele daamile.

Linnul, nimega Mandarin, on pesupäev 🙂

Meie lõpetasime oma päeva pisikese tiiruga Oxford Streetil. Väike šoping käib ju kahe naisterahva päeva hulka, eksole 🙂 Lisaks on ju vaja oma mehele ka midagi reisilt kaasa viia! Siin müüakse isegi särke, millel kiri: “Mu naine käis Londonis ja kõik, mis mina sain, oli see nõme T-särk! 🙂
Minu mees ei saa nõmedat T-särki 🙂

Advertisements

4 thoughts on “Suur aiapäev!

  1. Ei, see ei ole Buddleia. Nende õied ja lehed on hoopis teistgusused. FB-s oli juba vastus ka olemas – põõsa nimi on Ceanothus impressus e. santa barbara punajuur

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s