Oxford

Hommik algas taas muna ja peekoniga.. Arusadav, miks sellist sööki armastatakse! Maitsev on ju.. Õnneks käime me siin nii palju, et see hommikune patt peaks päeva jooksul kenasti haihtuma. Etterutates võib öelda, et tänane skoor oli 14553 sammu.

Oma päeva alustasime sõiduga Victoria jaama ja jalutuskäiguga Buckinghami palee juurde. Jalutasime pargis (sinna olid sügisel külvatud heinamaajupid, kus praegu ilutsesid karikakrad ja moonid, lisaks mõni rukkilill) ja vaimustusime koos teistega oravatest. Need on siin tõesti suured, kohevad ja osavad! Rahvast on küll palju, aga konkurents snäkile on ka suur!

Loomulikult müüakse absoluutselt igal pool Teematjuubeli suveniire ja ostjaid jagub pidevalt.

Palee lähedale me ei pääsenud. Seal on õhtul kontsert ja sisse saavad vaid piletitega külalised. Küll aga nägime eemalt seda suurejoonelist lava, mis lossi ette ehitatud on.

Vahemärkusena peab ütlema, et pildistada on siin küll jube raske! Ühel minutil on päike, siis tõmbab taevas ja ilm tumedaks, siis lööb pilvede vahelt helevalgeks, tume-hele-tume-hele.. Pidevalt on vaja fotokaga mässata, et pildist asja saaks..

Kui me oma Buckinghami ja Malli tiiru ära olime teinud, asusime bussijaama otsima. Lõputult abivalmis politseinikud ja liikluse organiseerijad juhatasid meid õigele kohale järjest lähemale ja maja juurde jõudes oli mul hea meel, et olin enne netist välja uurinud, millise firmaga Oxfordi sõita tuleb. Nimelt on see nn. bussijaam selline, et reas on palju erinevate firmade piletimüügipoode. Hakka aga järjest võtma ja võid kõik läbi käia, enne kui sobiva leiad. Mingit ühist piletikassat meie ei tuvastanud. Samuti mitte WC-d, nii et seda tuli otsida kõrvalasuvast kaubamajast ja sissepääs maksis 30 penni.

Buss oli aga uhke, kahekordne ja puhtusest lõhnav. Juht tervitas kõiki läbi valjuhääldi ja soovis meeldivat reisi. Lisas juurde turvateadaande ja ka seda, et ta teadustab kõik peatused piisavalt vara ette, nii et ei ole vaja oma istmetelt bussi liikumise ajal ukse poole tuikuma hakata – kõik jõuavad kenasti õigel ajal maha minna!

Oxford võtis meid vastu päikeselise ilma ja paljude uhkete kolledžihoonetega.Juba esimesel pilgul tundus see linn väga armas ja meelitav.
Tegime sightseeingu bussitiiru, päike peitus pilve taha ja bussikatusel oli koledasti külm! Aga saime siiski teada, et nimi Oxford on tulnud kahest sõnast: Ox ehk härg ja ford ehk koht, kust saab karja üle jõe ajada. Ehk aegadel ammustel oli see üks hea kariloomade karjatamise koht.

Enamus kolledžitesse sai paari naela eest ka sisse. St. mite majadesse, vaid aedadesse ja majade vahele. See oli põnev!!! Näiteks Trinity kolledž:

Ühiselamu uks:

Trinity aed:

Ballioli kolledž ja uksel olev silt:

Selle kolledži aias kõndis ringi mitmeid kahvatute nägudega ja ärevil tudengeid. Naljakas – täpselt nii, nagu paljudes filmides inglise tudengid välja näevad, olid nad ka päriselus – seisis üks punt kolledži hoovipeal: tüdrukutel tumedad sukapüksid, seelikud, justkui liiga suured kampsunid seljas. Poistel natuke kulunud kotid näpus, mõni üsna sorakil väljanägemisega. Igal juhul õhkus sellest pundist tunnet, et se, mismoodi sa välja näed, ei oma mite mingit tähtsust! Seda lihtsalt ei märka keegi. Riided pannakse hommikul selga ise ninaga raamatus olles ja õhtul ilmselt vahetatakse siiski millegi mugavama vastu, millega on parem magada. Kui õppimise kõrvalt magamiseks aega jääb. Jutlesid nad vaiskelt ja kiiresti-kiiresti. Ärevus hõljus õhus ja mina nägin öösel oma “lemmik” õudusunenägu, kuidas mul koolilõpupäev käes on ja selgub, et mul pole mingis aines piisavalt punkte ja eksam on tegemata.. :S

Üritasime sisse saada ka Christ Churchi, kus filmiti Harry Potterit, aga kell oli juba liiga palju, nii et nägime seda hoonet ainult eemalt. Sinna jäime hiljaks umbes 10 minutit..

Jalutasime pika-pika tiiru ümber selle paiga müüri ja jõudsime välja botaanikaaiani, kuhu sisselaskmine oli lõpetatud 5 minutit tagasi. Muidugi ei lastud meid sisse, sest kellaaeg näitas nii. Aed oli aga avatud veel kahe tunni jagu..

Oli aeg Londoni poole tagasi sõitma hakata. Tahtsime telekast uhket Buckinghami palee ees toimuvat kontserti vaadata (kahetsesime, et oleks võinud ikka sinna varakult piletid osta ja kohapale vaatama minna..).
Tagasisõit läks nagu alati palju kiiremini kui sinnasõit.

Hotellis telekat avades selgus, et Mallile oleks ka piletiteta kontserti nautima saanud! Aga ausalt öeldes – me olime täna nii palju käinud, et ma polnud sugugi kindel, et ema veel kuskile pikalt püsti seisma jõuaks minna.. Kuigi ta tegi vaprat nägu 🙂
Seega vaatasime ja nautisime telekast. Ja see oli uhke kontsert!
Kodust saime teada, et ka ETV kandis kogu üritust üle, nii et kel võimalik ja huvi, see küllap vaatas ka õhtul. Imeline, milline valguse mäng oli palee seintel ja väga uhke hetk, kuidas kuninganna suure teemantiga juubelitõrviku süütas. See 6m kõrgune tõrvik oli märguanne, et üle Inglismaa ja kõigis asumaades süüdata üle 4000 tõrviku!
Imeilus õhtu!
Ja nagu ütles prints Charles oma tänukõnes kõigile kontserdi korraldajatele ja esinejatele ja rahvale, kes oli kohal, et isegi ilm sai endaga hästi hakkama ja näitas päikest ning hoidis vihma kinni. 🙂

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s