Vesi, rongad ja fantoom

Kui ma hommikul seitsme paiku silmad lahti tegin, oli akna taga väga vesine. Keerasin külge ja lootsin, et kui ma uuesti ärkan, vett enam pole.
Ei olnudki.
Ei akna taga ega üheski meie toas olevas kraanis, duššis, potis. Ema rõõmustas, et oli õhtul veekeetjasse kohvi jaoks piisavalt vett jätnud.
Helistasin. Lubati tunni aja jooksul kraanid uuesti lahti keerata.

Kuna Kuninganna juubelipidustustel täna midagi ülelinnalist ei toimunud, siis seadsime oma ninad London Toweri poole.

Valvurid nägid oma uutes kuubedes väga kiftid välja. No ja need karvamütsid.. Sealt alt näeb ilmselt vaid oma varbaid, aga nii ongi vast lihtam päev otsa seista, sest kõik, kes mööda lähevad, pildistavad 😀

Ema oli siin enne käinud ja tahtis uuesti kroonijuveele vaadata. See oli üsna pikk ja hämar saalide rivi, kus kirjas ja pildis olemas kogu Briti kroonide ja kuninglike tseremooniate atribuutika. Näiteks üks kuldne boolinõu, millel laiust üle meetri ja kuhu mahtus 144 pudelit veini. Ma usun, et tolle kulbi sisse, mis nõuga kaasas käis, mahtus juba üks pudelitäis.
Kahjuks ei tohtinud seal pildistada, seega ainult jutt.
Kroonide saal oli nutikalt kujundatud – keset ruumi kõik kroonid reas ja kahelpool neid liikuv põrand. Et ummikut ei tekiks 🙂 Elisabethi kroon asus eraldi ruumis oma kapis. Peab ütlema, et lilla on tõesti üks uhke kuninglik värv!
Ema oli kuskilt lugenud või kuulnud, et need, mis Toweris välja pandud, ei ole õiged kroonid. Et need on järele tehtud ja päris juveelid asuvad hoopis kuskil seifides seitsme luku taga. Üsna usutav.

Teine vahva asi Toweris on rongad 🙂
Legendi järgi on nii, et seni, kuni Toweris elavad rongad, seni püsib ka Inglismaa. Seega on siin praeguselgi ajal Toweris rongad ja nende jaoks spetsiaalne Ravenmaster, kes neid toidab ja hooldab. Kõige kauem siin elanud ronk nimega Jim Crow suri 44-aastaselt!

Toweris käidud, suundusime sillale.
Kui kroonijuveelide saalis olid kõik kandikud ja riigiõunad läikima löödud, siis paistis, et ka selle silla kõik detailid on värskelt puhastatud ja värvitud.

Teel sillale nägime tõelisi pidulisi ka 🙂

Homme toimub kuninglik regatt, millest võtab osa üle 1000 laeva ja paadi. Lugesin, et Thamesi ääres olevad hotellid müüvad uhkeid nädalavahetuse pakette, milles toahinnad küündivad lausa 6500 naelani inimene! Vat mis maksab hea vaade hotelli aknast!
Aga see Tower Bridge ilmselt avatakse ja bussireisilt saime teada, et tänapäevase tehnikaga võtab luukide lahtitõstmine aega vaid paar minutit.

Kui ma eile vaatasin enne sõidetee ületamist korralikult vasakule ja siis kiiresti paremale, siis täna ei osanud enam kuskile poole vaadata. Lapsepõlvest pähe taotud teadmine, et enne sõiduteele astumist vaadatakse vasakule ja siis paremale, on väga vintske taanduma..
Tore, et London oma külaliste tervise eest hoolitseb ja ei lase neil auto alla astuda! Ülekäigurajad on niimoodi märgistatud.

Sillatiir tehtud, otsustasime võtta laeva ja sõita Big Beni juurde.
Oyster kaardid, mille transpordi jaoks ostsime, andsid siingi alet, nii et üks pilet maksis £6.35.
Teel möödusime sellisest tervitusplakatist, kus kuninganna lemmikkoerad kenasti rivis:

Ja ka sellisest hiiglalsikust kuninganna perega plakatist, mille ülespanekut ka Ringvaates näidati:

Sombusest ja tuulisest hommikust hakkas saama soe ja päikseline pärastlõuna.

Plaanisime minna Westminster Abbeysse, aga sinna olid suured tõkked ette pandud ja rahvast ligi ei lastud. Erinevate teetõkete tõttu oli üldse üsna raske leida kohta, kust üle tee minna saaks. Niisiis siblisime sealt, kus korraga palju inimesi ees läks ja lootsime, et meid kinni ei võeta. Sest ilmselgelt polnud seal jalakäijal mingit õigust teed ületada.
Aga Big Ben nägi majesteetlik välja. Kuigi ausalt öeldes arvasin ma enne nähtud piltide järgi, et ta on palju kõrgem.

Kuna kell oli juba neli läbi, siis sisse meid enam kuskile ei lastud. Otsustasime, et sõidame hotelli tagasi, sest õhtul oli plaanis teater ja enne oli vaja veel söögipoes käia ja midagi ampsata ka.
Vesi oli kenasti tagasi jõudnud 😀

Teater, kuhu me jõudma pidime, kannab nime Her Majestys Theatre ja etendus oli Ooperifantoom. See muusikal on olnud minu lemmik juba aastaid-aastaid. Ühel aastavahetusel nägin sellest ka filmi ja eelmisel aastal lugesin, et üks minu lemmiklauljatest, Peter Jöback, hakkab sel hooajal Fantoomi rolli mängima! Koos selle teadmisega tekkis ka vaikne urgitsev mõte, mis ei tahtnud peast kaduda – ma tahan seda etendust näha! See etendus oli üheks põhjuseks, miks ma sel aastal lõpuks jõudsin Londonireisi broneerimiseni, mida me nii ammu plaaninud olime.
See oli tõesti ärev tunne – milline näeb välja üks Londoni muusikalietendus? Millised on lauljad? Kuidas läheb Peter Jöbackil sellises suures rollis?

Kogu see etendus hüpnotiseeris. Kostüümid, suur trupp, uhked lavakujundused ja muidugi muusika! O-mai-god-o-mai-god-o-mai-god ütleks ameeriklane 😀 Esimest korda sellist tõeliselt suurt šhowd nähes ongi ilmselt selline tunne, et ma polegi enne õiget muusikali näinud! Kui lisada siia juurde laval olnud lauljate võrratud hääled, saali kohal lendav fantoom ja esimese vaatuse lõpus laest publiku poole tuhisev hiigelsuur lühter siis..
Oh, ma ei oska seda kirjeldada nii nagu ta tegelikult oli!
Kes Londonise satuvad ja kel võimalik, siis soovitan küll seda etendust vaatama minna. Teater ise jätab juba põneva mulje ja kõik muu paneb tordile vahukoore ja mitu kirssi veel peale!

Pildi leidsin Facebookist, pildil on Peter Jöbacki Fantoom ja Sofia Escobari Christine.
Foto: Michael Le Poer Trench

Mul on ülihea meel, et mu emale see etendus ka meeldis. Ei või ju iial teada, kas inimene, kelle sa endaga mõnele üritusele kaasa võtad, seda ka tegelikult naudib. Aga piilusin aegajalt, mis nägu ta on ja oli väga põnevil.

Teatrist välja tulles sadas vihma. Öised tuled sillerdasid lompides ja erinevatest teatritest voolas tänavatele rõõmsaid rahvahulki, kes liitusid kõik üheks suureks metroo poole suunduvaks massiks ja ummistasid sissepääsu täielikult. Rong ise oli üllataval kombel üsna tühi.

Nüüd lähen ma magama ja näen unes Muusika Ingleid. Vihm peksab endiselt vastu akent. Eks näis, kas saame homme ühe tõeliselt vihmase kuningliku regati!?

Advertisements

2 thoughts on “Vesi, rongad ja fantoom

  1. Ma ei ole ikka veel Londonis käinud 😀 Hinnad on ikka ulme, võeh.
    Kuulsin eile, et Big Ben tahetakse kuninganna auks ümber nimetada.
    Meilgi sajab vihma ja on jahe.

  2. Vat, ma polegi kuulnud! Mis nimega siis – Big Queen või Ma`am 😉
    Ilm on ikka kole küll 😦 Sajab.. Aga Toweris olid müügil kuningakroonidega wellingtonid, oleks pidanud ära ostma 😛

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s