London – bussid ja roosid!

Täna sõitsime emaga reisile. Londonisse.
Mu ema on suur Kuninganna Elisabethi fänn ja sellepärast sai Londoni külastamiseks valitud just tema suure juubelipidustuse aeg.

Õudne lugu, aga ärgata tuli juba kell 5! Selleks, et minna kella kuuesele bussile. Lennuk läks 11:45, aga kuna ajakirjandus pasundas pidevalt kuidas Ülemiste ristis võib tunde oodata, siis varusime piisavalt aega, et lennukist maha ei jääks. Tegelikkus oli selline, et ületasime ristmiku umbes minutiga ja marsruut bussijaam->lennujaam võttis aega viie minuti ringis.. Järgnes pikemat sorti lennukiootamine.

Alguses vahtisime mõlemad lennuplaani ja ei suutnud meie London-Gatwick lendu kuidagi leida! Igasuguseid muid oli, aga meie oma mitte. Mõtlesime oodata, ehk ilmub ikka nimekirja. Ootasime. Ei ilmunud. Läksime nimekirjast veidi kaugemale ootama ja märkasime siis, et vahtisime saabuvate lendude tablood.. Kõrvaltablool oli meie lend ka kenasti kirjas 😛

Aeg läks tegelikult päris ruttu – šoppasime, sõime, lugesime lehti ja saimegi pardale. Lend oli ülirahulik aga tagumik jäi selle 2 tunni ja 45 minuti peale kole kangeks. Uni ei tulnud ja raamat, mille kaasa võtsin (“Minu Amsterdam”), polnud eriti huvitav. Vähemalt algus. Loodame, et läheb aina paremaks!

Gatwickis nägime sabudes tõelisi lennukimonstrumeid! Kahekorruselised Virginid, nelja mootoriga. Aga meie Estonian Air veeretas enda nendega samasse ritta 🙂
Teekond lennukist pakilindini oli metsikult pikk! Lisaks tuli seista ka passikontrolli järjekorras, mida ma ei ole enam ammu kuskil kohanud. Kõige selle peale saime kohvrilindini täpselt õigeks ajaks.

Leidsime väljapääsu lennutsoonist ja sissepääsu rongitsooni. Sabatasime, et rongipiletit saada ja leidsime suurima vaevata õige perrooni. Rong seisis ees ka, aga kuna ta nägi nii kurnatud välja, siis küsisin perroonil seisvalt mehelt üle, kas on ikka tegu Gatwick Expressiga. Jah, oli küll.
Nii.. Nüüd ma pean ütlema, et Arlanda Express ja Gatwick Express on nagu värske ahjusoe sai ja sai, millega saab naelu seina taguda. No oli ikka tõsiselt väsinud rong! Aga liikus ja eks see ongi vast kõige olulisem.

Victoria jaamast ostsime endile Oyster kaardid, millega saab igasugu transporti kasutada. Kuninganna juubeli puhul on nad kena Kuninganna pildiga. 🙂
Sightseeingu bussi piletid ostsime ka, et linnale kohe üks tiir peale teha.

Meie hotell asub Victoria jaamast 5 peatuse kaugusel, Earls Courti jaama lähedal. Kuna me veedame Londonis terve nädala, siis pidime kindlasti apartment hotelli valima – ei oleks mõeldav 7 päeva nädalas Londonis väljas söömas käia! Ja McDonaldsis ei ole ju ka mõeldav tervet nädalat veeta! Seega juhuslikult leitud ja paljutõotavate kirjeldustega: Templeton Place.

Londoni metroo on muidu täitsa ok, aga neil ei ole eskalaatoreid! Ja plajudes jaamades ei ole ka lifte. (Mismoodi ratastoolis inimesed liiguvad?) Seega pidime oma kohvreid ise treppidest üles-alla tarima. Aga kohale jõudsime probleemideta ja linnaosa, kus meie pesa on, on täitsa armas ja inglaslik. 😀
Väga armas oli ka majutuse perenaine Victoria, kel oli meie tulekuks juba kõik ettevalmistused tehtud, nii et pidime andma vaid allkirja ja juba viis ta meid tuppa ja näitas mis kus asub. Viisime talle Eestist kaasa ka pisikese kingituse – Pärnumaa rahvariide ja tikandi mustriga kruusi täis eestimaiseid komme. Tal oli tõesti hea meel!

Naljakas kiri voodi kohal 🙂

Sättisime oma kohvrid nurka, lappasime läbi kõik voldikud, mille jaamast olime kaasa haaranud ja asutasime endid sightseeingu bussi poole teele.
Kuna kõhud olid tühjad, siis põikasime ikkagi Mäkki ja tellisime mõned burksid. Tõesõna – ma pole veel üheski burgeris kohanud nii meeldivat teenindust kui siin, Earls Courti kõrval olevas kohas ja meie kodumaised mäkkburksid on siinsetega võrreldes täielik kuivanud tallanahk! See kotlett lausa sulas suus, kastet oli palju ümber ja sai oli mõnusalt puhevil. Unelmate burksikotett 🙂

Transpordikaartide süsteem on siin selline, et kõigepealt näitad metroosse sisenedes väravale oma kaarti ja siis kui välja tuled, näitad uuesti. Siis oskab masin välja arvutada kui pikalt sõitsid ja palju raha ta sult maha peab võtma.
Meie sihtpunkt oli vaid paari peatuse kaugusel, Alberti Halli juures. Nii kui kohale jõudsime, nii tuli ka uhke kahekorruseline buss ja varsti sõitsimegi, lakkade lehvides, mööda Londoni kitsaid tänavaid.

Nende liiklus on valepidi! Einoh, tõesti – on ju kummaline vaadata, et autod sõidavad ringteel teistpidi ringis.. Ja juhid on teisel pool. Ja tänavad on tagurpidi!
Oleks nagu teisele poole maakera jõudnud 😉

Aga punased bussid ning mustad taksod mulle meeldivad 🙂 Ja neid busse on siin ikka meeletult palju! Vahel ei olegi tänaval muud sõidumasinat kui ainult terve joru busse.

Big Ben sai kohe mu lemmikuks ja need pargid tunduvad nii ahvatlevad!
Londonlased armastavad bubisid! Kõik erinevate “… Arms” nimedega paigad olid rahvast täis nii seest kui väljast. Siin on moes oma seltskonnaga, õlleklaasid käes, bubi ees juttu puhuda.
Üks tänav lippude ja punase bussiga:

Ühel hetkel teatas bussijuht, et järgmises peatuses peavad need, kes tahavad minna Kensingtoni suunas, maha astuma. Seega meie ronisime teiselt korruselt alla ja hakkasime oma hotelli poole astuma. Ja siis nägime midagi, mis meid kohe rajalt maha võttis! Kensington Gardeni roosiaed õitses! Täies hiilguses. Võrratu.
Isegi tibutavat vihma ei olnud enam aega tähele panna!

Ema võimsate roosimägedega:

Millised värvid!!!

Roosiaiast ära tulles, peale tee ületamist, leidsime ühe maja hoovist ja akendelt sellised linnud – haigrud?

Käiime poes ja ostsime omale õhtu ja hommikusöögid.
Õhtuks said jalgpallikujulised kuklid (EM-i auks. Nimelt on nad siin kindlad, et nemad võidavad..), väga lahedas potsikus väga hea maitsega piim ja singiviilakad. Lisaks värske salat (soolata, sest seda meil pole) ja puuviljakompott. Hea oli! Ja kõht on nüüd tõeiselt täis.

Telekast näidati kuningannast filmi 🙂
Lynx helistas ja kurtis, et kass poeb ja tema ei oska selle elukaga enam midagi ette võtta 🙂
Väljas laseb keegi juba vähemalt viieteistkümnendat korda “La Donna e Mobilet” ja kogu seltskond laulab kaasa, nii et mul tekib tunne, et ma olen Itaalias!

Advertisements

2 thoughts on “London – bussid ja roosid!

  1. Küll on tore, et teed otsereportaaźi Londonist! Meenutab, et ennemal ajal oli ikka raadios Tiina Tamman Londoni lähistelt 🙂 Võib-olla on praegugi, ei tea.
    Ajalooline sündmus ikkagi. See on teine kord, kui nii suurelt kuninganna troonijuubelit tähistatakse. Esimene kord oli 25. juubel, nüüd siis 60. Minu kodutänaval peetakse street-party sel puhul 🙂

  2. Täna on ju absoluutselt kole ilm tänavapeo jaoks! Nii kahju, et sajab, aga tõelisi inglasti see ilmselt ei loksuta 🙂 Topime ka endid riidesse ja lähme vaatame, kas mahume kuskile Thamesi kaldapealsele. Eile oli seal isegi telke näha 🙂
    Ilusat pidu Sulle!!!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s