Vanade aegade muusika

Eile enne magamaminekut heitsin pilgu uudistele ja kirjutati, et Filip kirkorov saabus Eestisse ja tegi vanalinnas tiiru.
Öösel nägin unes, kuidas meile saabus külla Valdimir Putin. Võtsime mehe vastu, kena oli, naeratas ja tegi nalja 😛 Pakkusime talle kartuliputru viineritega ja korraldasime ekskursiooni. Kummaline uni. Nii selge ja hommikul veel meeles.
Õhtul jätkusid erinevad uudised sellest kuidas Venemaa muusika isake Kirkorov kontserti andis, kostüüme vahetas ja äge välja nägi. Praegu ei pidavat Venemaal ükski lauljaks pürgija lavale pääsema enne kui Pugatšova ja Kirkorov neid ära hinnanud pole – kes sobib ja kes mitte. Praeguse aja Venemaa muusikaga ei ole ma ka üldse enam kursis. Aga mulle tundub, et nüüd on muusika igal pool enamvähem ühtemoodi..

Kirjutan nüüd oma noorusest 🙂 Ajast kui olid pikajuukselised artistid, teksatagid, kassettmakid. Siis näidati ETV kõrval ka Kesktelevisiooni ja seal oli igal aastal suur laulukonkurss “Pesjna 1991, 1992, 1993 jne”. Venemaal on muusikasaadete tase alati hästi kõrge olnud. Suured ja uhked šoud, piduliku publikuga, uhkete dekoratsioonidega. Milline glamuuripidu see oli! Istusime laupäeviti teleka ees ja imestasime. Parimad lood olid ammu pähe kulunud, sest kontserdihitte mängiti tol ajal sama tihti kui praeguse aja raadiohitte.
Ja siis keerati Kesktelevisioon kinni. Eesti sai vabaks ja nõukogude televisiooni enam ei näidatud. Ausalt öeldes oli see minu jaoks paras šokk, sest tolle hetke “Pesjna ..” oli pooleli ja mulle, teismelisele, ei mahtunud kuidagi pähe, kuidas ma siis nüüd äkki ei näegi, kes selle saate võidab?
Õnneks sebisid juba siis kaabeltelevisioonionud. Mitte küll eramurajoonides, aga suurte majade rahva eest nad hoolitsesid ja minu tädi oma mehega elasid just sellises suures majas.

Edasi juhtus see, et igal laupäeval kuni see saade telekas oli, olin mina oma kassetikaga kohal. Teleka kõlari ette sai raamatutest ehitatud platvorm ja sinna makk sätitud. Nii kui laul algas, nii panin maki lindistama ja siis pidid kõik hästi vakka olema, et mingit üleliigset juttu lindile ei jääks. Seda kohisevat, kärisevat ja kõigist püüdlustest hoolimata mõne kõrvalise fraasiga kassetti sai siis kuulatud ja kuulatud 🙂

Läks aega, tolleaegsed lemmikud ununesid, kuna telekast nägi ikka veel ainult ETV-d.
Gümnaasium sai läbi ja ma läksin Tallinna õppima. Jagasime tuba sõbrannast venelannaga ja kõik ununenu tuli tasapisi tagasi. Elu oli tõeline lill – kodust eemal, korter neljale Lasnakal koos prusserite ja täistuubitud number 60 bussiga. Bussi mahtumiseks tuli häbenemata küünarnukid käiku lasta ja kollektiivselt pressida. Kui uksed kinni saadi, siis venitas ühel jalal seisvaid inimesi täistopitud 60 Lauluväljaku tagant mäest üles ja jättis nii mõnegi peatuse lihtsalt vahele, sest nagunii poleks keegi ei maha ega peale mahtunud. Vurasime nii tihti oma peatusest mööda ja kõmpisime hiljem lõpp-peatusest kodupoole.

Aegajalt tegime koolist vehkat ja käisime Kadaka turul oma muusikaparki täiendamas – seal olid pikad piraatkassettide read, võta mida soovid. Ja küllap polnud nad ka kallid, sest meil oli päris kobe kassetikogu 🙂

Hakkasin täna meenutama, kes need siis olid, keda me tol ajal kuulasime.
Praegune gigastaar Filip Kirkorov oli siis alles oma karjääri alguses. Käis ka Linnahallis esinemas ja meie teda kuulamas 🙂
Juba sel ajal oli vana tegija Valeri Liontjev, temagi kontserdil käisime ära. Sofia Rotaru kontserdi pileteid osta ei tahtnud, ootasime kontserdi vaheaja ära ja imbusime vaikselt Linnahalli 🙂 Keegi ei märganud, nägime teist osa ja lisalugusid. Hämmastav oli vaadata, kuidas vene daamid olid uhkelt üles löödud! Olime selliseid siiani ainult Kesktelevisiooni kontserditelt näinud.
Igor Talkovi mõtlikud laulud olid ilusad ja tema mahalaskmine suur šokk.
Mäletan veel Aleksander Serovi, Dmitri Malikovi, Nataša Koroljovat, Vjatšeslav Dobrõninit, Tatjana Bulanovat. Eks neid oli veel, aga kõik ei meenu..

Kõige-kõige suurem lemmik oli Aleksei Glõzin 🙂
Tema laulud olid mul siis peas ja mälu on ikka imeline asi – kui täna meenutama hakkasin ja Youtubest lugusid otsima, siis laulu alates oli kõik jälle meeles. Mis imelik tunne! Nagu oleks ajas tagasi hüpanud. Mustas pakis Largo apelsinimahl, võltslõhn Kadaka turult, rohelise korgiga kuldne jurakas juukselakk.. Lõhnad ja maitsed, muusika – kõik on veel täiesti olemas. Kuskile tänapäevaste asjade alla peidetud, aga kohe valmis tagasi tulema.
Õhtuti jäime tema muusika saatel magama ja ma ei usu, et naabritel midagi selle vastu oli 😉 Aga tol hetkel me sellele ei mõelnudki.
Uskumatud ajad. Mõnusad ajad!

Youtube kõrvalt otsisin oma kunagise lemmiku kohta ka tänapäevast infot ja leidsin, et mees täiesti tegutseb veel! Ilma uhkete pikkade juusteta ja tagita, aga laulab ja on populaarne ka. Naljakas – kodulehelt oli võimalik plaatide kaupa tema muusikat lihtsalt alla laadida.

Ma pean ütlema, et mulle meeldib tema muusika ka praegu.
Saaks justkui rohkem aru, millest lauldakse..

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s