Palju muusikat!

Kolm päeva on möödunud, ilma, et ma oleks miskit kirjutanud. Aga igas päevas on olnud midagi mõnusat, mida võiks aasta pärast ka mäletada.

TEISIPÄEV
Terve päev Skansenis! Ülimõnus 🙂
Ilvestel on kolm poega. Agarad ja ilmselt veidi ülekäpa läinud, sest nii ema kui isa käivad neid aegajalt platsipealt kokku korjamas ja pessa kutsumas. Kaks on päris rüblikud, tormavad ringi, ronivad puu otsa. Üks on selline tasasem, uurijatüüp. Ma arvan, et ilmselt on need rüblikud poisid ja omaette hoidja tüdruk. Kuigi see pole veel selge. Kõrvalplatsil elavad karud ja nende poegadega oligi täpselt nii, et kaks poissi tormasid pidevalt ringi aga tüdruk hoidis ja nuuskis omaette.
Igal juhul on Skansenis käimisel kõigi muude heade põhjuste hulgas nüüd veel üks – suur ja tore ilvesepere!

Teine põhjus suvistel teisipäevadel Skansenis käia on Allsång, ehk midagi meie Laulge Kaasa (või mis selle saate nimi ongi?) sarnast. Sel aastal on programmil uus juht, Rootsis väga populaarne noor laulja Måns Zelmerlöw. Juba hommikul alustatakse proovide ja läbimängudega, selleks, et õhtul teha tunniajane TV otseülekanne. Vaatasime peaproovi, Måns kõndis publiku seas ringi ja jagas laulmiseks mikrofoni, tehti nalja. Paljud olid juba hommikul kohale tulnud, oma tekid maha laotanud ja pidasid mõnusat päevapiknikku.

Selline on saate algus telekast vaadatuna. Ja muidugi tunnuslugu, mis on peas ilmselt igal rootslasel (ja hakkab ka meile pähe jääma) 🙂

Hülged on alati muhedad 🙂 Laisad, kiired, jämedad ja graatsilised.

Floksid õitsevad! Ma tahaks enda aeda ka hästi palju flokse.

KOLMAPÄEV
Rongisõit! 🙂 Põrra-põrra.. 😛
Sõidame Nyköpingusse. Ilmselt poleks me seda ilusat linnakest niipea külastanudki, aga enne puhkust sai natuke kontsertide kohta uuritud ja tuli välja, et üks mu lemmikutest, Peter Jöback, peab oma suvise tuuri kontserti just seal. Mis see tund aega rongiga ikka ära ei ole, selleks et lemmikut näha, eksole!

Tuleb välja, et Nyköping on üks umbes Pärnu suurune linnake (u. 50 000 elanikku). Ühe toreda peatänava, mitme mõnusa aiakohviku ja uhke sadamaga, kus käib pidevalt vilgas elu. Läbi linna voolab jõgi, üle mille on 7 silda ja kust saab pea aastaringi lõhet püüda.
Linnas sõidab rong 🙂 Ilus helesiniste vagunitega. Sõitsime ka meie.

Nyköpingus on väidetavalt Rootsi kauneim raekojaplats, mitu uhket kirikut ja suvelilledega ei ole siin koonerdatud!

Enne kontserdi algust oli meil palju aega. Jalutasime sadamasse ja sattusime vanade autode näituse peale. Palju inimesi, hulga kaunilt läikima löödud väärikaid masinaid.
Meil ikka veab sel aastal nende üritustega 🙂

Ja siis meie sõidu põhjus – kontsert Nyköpingu kindluse müüride vahel.

Koht meenutas veidi Pirita kloostri varemeid, aga kontserdipaigana oli ta palju mõnusam, sest korraldajad olid publikule ka istumiskohad tekitanud 🙂

Peter on tuuril koos bändiga Cookies N`Beans. Neist ei teadnud ma enne kontserti eriti midagi. Youtubest sai muidugi otsitud ja kuulatud, aga otse esinemas näha oli ikka vägev!
Mis mulle meeldis ja mind veidid hämmastas – Peter, kes oli vaieldamatult selle kontserdi staar, laulis mõnuga tüdrukutele tausta, tassis nende mikrofone lava ette ja tagasi ning ei väsinud neid kiitmast 🙂

Kahju oli sellest, et me ikkagi ei mõista rootsi keelt niipalju, et lugude vahelisest jutust aru saada. Igal juhul oli see pea alati midagi naljakat, sest publik oli naerust kõveras. Päris loll on naerda kui ei tea, miks naerad, aga veel lollim oleks olnud tõsise näoga rõkkava publiku seas istuda 😛
Rootsi publik on muidugi äge – plaksutama ja kaasa laulma hakati esimesest loost alates ja kontserdi lõpuks ei tahtnud ovatsioonid kuidagi vaibuda.
Taaskord üks suurepärane muusikaelamus! Peter laulis ära ka kaks minu lemmiklugu ja praeguseks on mul olemas ka Cookies N`Beansi plaat 🙂

Leidsin Youtube`st küll ühe teise, aga sama tuuri kontserdi video. Väriseva käega filmitud, aga imeilus laul: Guldet Blev Till Sand (kullast sai liiv)

Kellele kantrisugemetega ja ilusa meloodiaga muusika meeldib, sellele peaks meeldima ka Cookies N`Beans:

Mulle meeldib peale selliseid emotsionaalseid kontserte läbi pimeda linna kodu või hotelli poole jalutada. Rahulikult, et saaks veel kontserdile mõelda, ööd nautida. Nyköpingus oli see jalutuskäik väga armas – mööda jõekallast, läbi vanalinna. Pisikesed, laternatega valgustatud rajad ja tänavad.

Muide – kontserdil oli üks lavatööline, kes pidevalt edasi-tagasi sehkendas. Küll ta tassis mikrofone, küll häälestas kitarre jne jne. Lynxile, kes ise kontserdite heliga tegelenud on, käis too tüüp jubedalt närvidele, sest tema ajal ei tulnud kõne allagi, et mingi helimees kakerdab lugude ajal artistide seljataga..

NELJAPÄEV
Eilsel õhtul nägime kindluse ees veesilma, kus hulga kauneid vesiroose. Õhtul olid nad oma õied juba magama sättinud, seega jalutasime hommikul, enne rongile minekut, sealt uuesti läbi.
Vesiroosides on midagi sellist, et neid võikski vaatama ja pildistama jääda. 🙂

Tegime veel linnapeal väikse tiiru. Tahtsime käia toidupoes, et endile rongipeale snäkki kaasa osta (puuviljasalatit!), aga paistab, et toidupood oli üleöö kinni pandud ja tänaval olnud siltki ära koristatud 😛 Seega käisime ajaleheputkas, kus polnud küll puuviljasalateid, aga olid hiiglasuured krevetisaiad ja sõitsime Stocki poole tagasi.
Käisime hotellist läbi ja suundusime Stocki selle nädala suurüritusele – Stockholm Pride 2011. Hoolimata sellest, et tegu on gaykogukonna üritusega, oli sissepääsuväravalgi kiri, et oled teretulnud ka siis kui oled hetero. Minu jaoks ei ole gayd ega lesbid mingi probleem, õnneks mitte ka Lynxile, nii et võtsime seda kui üht tavalist mõnusat üritust. (Ma arvan, et lesbidega pole ühelgi mehel probleemi 😛 ja gaydega on probleem vaid sel mehel, kes peab miskipärast endale või teistele pidevalt tõestama kui väga hetero ta ikka on.. 😉 ).
Kungsträdgardenis on suur festivaliala, mitme kontsertlava ja paljude laadaputkadega. Otsisime sealt üles ühe raamatupiraatluse (meil vist sellist asja veel ei olegi kui piraatraamatud!?) vastu võitleva partei putka, kus Lynxil üks uus Stockituttav pesitses – Skansenifotograaf Jonathan. Tore oli arvutis nähtud inimest ka elusuuruses kohata!
Varsti hakkas päeva suursündmus – Schlager Gala. See kujutas endast nii Rootsi kui teiste riikide Eurovisiooni lugusid läbi aegade. Täitsa muhe kontsert. Ainult et me ei viitsinud seal lõpuni olla – kontsert algas juba kell kuus ja kestis südaööni, muusikal polnud viga ja seltskond oli mõnus, aga rahvast sai lõpuks nii palju, et öösel seisti ilmselt ühel jalal :).
Kogu see üritus ja kontserdid on tasuta!

Muide – gayde lipul on 6 värvi, taevas oleval vikerkaarel 7 värvi 😉

Üks tähelepanek veel (erinevatelt kontserditelt) rootslastel on endil tihti kontserditel kõrvatropid kõrvas ja kindlasti on väikestel lastel peas suured kõrvu kaitsvad klapid. Esimest korda nägime aga, et ka sõber koera eest nii hästi hoolitsetakse:

Advertisements

2 thoughts on “Palju muusikat!

  1. Nii mõnus on Su reisikirjeldusi lugeda ja pilte vaadata 🙂 Selline tunne, et peaaegu nagu käidki ise ka igalt poolt läbi…
    Ja see nende Laulge kaasa on ikka kõvasti suurem ja ägedam üritus, sinna tahaks isegi minna 🙂

  2. Tänud 🙂 Jah, see Allsang on vinge üritus! Kestab terve suve, igal teisipäeval, nii et täitsa võimalik isegi Stocki kruiisiga vaatamas käia 😉

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s