Kuidas kallistada linna?

Mina ei tea, kuidas seda teha.. Aga alati Stocki saabudes on selline tunne, et kallistaks teda kohe kõvasti. Et ta ikka alles on, oma tavapärases headuses.
Tallinna 17C paduvihmast oli 27C päikesepaistesse mõnus saabuda. Naljakas, kuidas paaripäevane vihm jõuab kontidesse pugeda ja tekitada kurk-on-haige tunde! St. eks ta on kah haige, aga see pole praegu küll oluline 🙂
Oluline oli see, et Saabipõkatsile valitakse vist ekstra nunnusid stjuardesse 🙂 Seekordne nägi välja nagu Cameron Diaz – blond, suuresilmne ja laia naeratusega. Pakkus meile kõigile sooje muffineid ja mahla/kohvi. Imelik, et pealpool pilvi paistab alati päike.. Eestimaa kohal lendasime valges vahus, mere kohal nägime juba laevu ja saari (ülalt vaadates tundub, et ega Soomel-Ahvenamaal-Rootsil polegi eriti palju merd vahel) ning Rootsi kohal tervitasid meid kuninglikud pilverünkad, mida oli ilus vaadata, aga millest läbi sõites raputas pisikest propat ja õhuaugud pole endiselt mu lemmikud.

Arlanda Expressil on praegu soodukas, st. 2 sõidab ühe hinnaga. 280 SEKi.
Jõudsime oma apratmenti, registratuurionu küsis miskipärast, kas Eesti on ka Euroliidus ja andis meile toa numbriga 711 🙂 Viinis olime täpselt sama numbriga toas. See pole kahjuks eriti kõrgel, aga vaatel pole siiski viga.
Imelik, kuidas pool aastat eurohindade keskel on tekitanud harjumuse. Olid ju meie esimeselgi reisil kõigis maades eurod, seega sain esimese matsuga väikse šoki kui vaatasin, et nätsukott maksab 15 SEKi! Mõne sekundiga jõudis aju järgi – 1.50EURi pole paha hind (Pärnus maksab see kotike 2 EURi).

Esimese päeva rekordi tegime põõnamises – õhtul 6-st hommikul 10-ni. Selline väsimus tuli välja magada. Nüüd on palju kobedam tunne.
See teadmine, et me võime siin lihtsalt PUHATA, on mõnus! Mitte kuskil mujal pole see võimalik. Ei kodus, rääkimata reisist kuskile meie jaoks uude riiki. Ega ilma asjata rootslased ei räägi, et eestlased ei oska puhata. Kui nemad naudivad oma aeda, istuvad ja loevad või tukuvad kiiges, siis eestlased kas kõplavad, kitkuvad rohtu, niidavad muru, pügavad põõsaid jne jne. Aegajalt saab istumistoolide pealt sinna maandunud sodi ka ära pühitud. Sügisel toolid jälle ulualla koos mõttega – küll ma järgmisel aastal seal alles istun ja mõnulen! 😀

Meie siin:
Nägime igapühapäevasel Hötorgeti täikal megailusaid taldrikuid (st. mina nägin taldrikuid, Lynx nägi raadiojaama ja kaablikomplekti):

Käisime Lynxi lemmikkebabis söömas ja haarasime ajakirjapoest kaasa mõned foto-, raadio- ja käsitööajakirjad.
Poes olid müügil omamoodi magnetid:

Vanalinnas esines norrakas, kes tegi trikke ja sõimas liiga kaugel seisvat ja uimast publikut ässhõulideks..

Ühelt seinalt avastasin ilusa rõdu:

Tegime kai ääres peatuse, istusime, vaatasime laevukesi ja sõime kooke:

Suured, ilusad pallid lendasid üle meie peade. Leppisime kokku, et järgmisel aastal, kui on meie 10-s pulma-aastapäev, teeme ka ühe lennu!

Pimedaks läheb 22 paiku ja kiiresti.
Õhtul lugesin kaasavõetud Gardneri raamatut ja igatsesin jälle e-lugerit. Aga enne ma seda ikkagi ei osta kui värvilised ink-id müüki jõuavad!

Praegu keerutab Stocki kohale pakse pehmeid pilvekesi. Linn on ilmselt vikerkaarevärvilisi lippe täis. Lynx lappab Kjelli kataloogi ja mul on kirsid nina ees.
Pagana hea on siin olla!

Advertisements

2 thoughts on “Kuidas kallistada linna?

  1. Minumeelest on õhupallilend hirmuäratav. Aga kui see on unistus, siis oskate seda kindlasti ka nautida. Õnnitlen PUHKUSELE jõudmise puhul!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s