13 on õnnelik number

Täna, 9 aastat tagasi 😀
Kirjutasin siis selle loo, sain Pulmad.ee käest isegi auhinna, 1000 EEKi, mille eest sõpradega peo tegime.

13 on õnnelik number

Hommik. Unine hommik. Eile läksid ettevalmistused pea kella kolmeni!

On 13. juuli, 2002. aasta ja kell on 7:00.

Naabritädi lubab meid oma aeda sületäie kollaste liiliate järele – need jõuavad täna kella kolmeks kirikusse, altarit kaunistama.

Majas, kus tavliselt liiguvad kolm inimest ja koer, tegutsevad nüüd kohvijoojad, soengusättijad, hilised magajad, muidu pabistajad ja rahvahulgast segaduses koer…

Tulevane abielumees tormab linna pulmatordi järgi ja ikka veel olematut valget särki ostma! Särgi saab ta kiirelt kätte, tordiga peab aga mitukümmend minutit tolmusel teeäärel passima, sest pulmaauto ei jõua ega jõua kohale. Möödakäijad vaatavad torti vesiste suudega…tort aga sulab tulises päikeses.

Pruut, see tähendab mina, sätitakse juba varakult valmis. Ja saadetakse siis rõdule ootama seda hetke, kui saab kiriku poole sõitma hakata. Ja seal on oi kui igav! Väljas muru peal harjutavad pruutneitsi Kadri ja isamees Joel valssi…jeerum! Ma kohe ei saa muidu kui hakkan neid kardina varjust õpetama – ikka ette ja taha, mitte ette ja kõrvale jne… Asi on naljakas, aga mitte edukas!

Saabub peiu ristiisa ja pöördub pruutneitsi poole sõnadega – kas pruut isiklikult…?

Edasi püüan lahtisest rõduaknast kuulata, mida mu tulevane ämm mu tulevasele abikaasale räägib… Kuulen vaikset pominat ja siis liiguvad nad nurga taha…ehhh, kõik on mu vaateväljast kadunud, kostab vaid hõikeid ja naeru. Mina veendun oma abielu õnnestumises, sest mu kleiti pidi sibab tilluke ämblik!

Kirikus läheb kõik kenasti. Õpetaja loeb oma toas meile veel sõnad peale, kirjutame paberitele alla ja jääme ootama oma sisenemishetke. Mõtlen, et ainus, mis ma tegema pean, on oma kaasa käest kõvasti kinni hoidma, muidu võin oma kõrgetel kontstel õõtsuma  hakata – milline unistus – altari poole vaaruv pruut! Brrrrrr…. 

Ei juhtugi midagi hullu –ka õpetaja antud soovitusest on kasu  – hoidke sõrmuseid KÕIGI sõrmedega, muidu kulub pool laulatuse ajast pingivahedes kuldseid ringikesi otsides!

Kohe peale laulatust on õnnitlemine. Kui siis lõpuks näoga rahva poole pöörame, näeme et meie soov on täide läinud – kõik toovad meile koos oma heade soovidega vaid kollaseid roose! Neid saab lõpuks 122 tükki!

Pulmarongist kaob neli autot! Pärnu linna vahele. Teeme Mudaravila ringil oma abielule sõlmi peale ja siis, teel nime uputama, veel mõne ringi – autosid on ikka veel vaja järgi oodata. Meie fantastiline pulmaema Asta Reinolt on rahulik, mina olen närvis ja peigmehel hakkab pea valutama. Ootame punase fooritule taga. Must kiisu vaatab meid mõtlikul ilmel ja ringutab. Mina loodan, et ta üle tee läheb – mulle on nad alati õnne toonud! Aga enne kui ta otsustada jõuab, ilmub tema selja taha aiale punane kõuts. Kaovad mõlemad minema…

Sillale jõudes selgub, et nimeuputamispudeli kork on koju jäänud! Pole hullu, roheline Sangria on poolest saati kive täis, vana nimega leht saab kah sinna topitud ja veepinnale plärtsatades vajub ta põhja rutem kui ta seda korgiga iial teinud oleks! Õnneks ei kordu meie tuttavate pulm, kus üks agar pulmaline pidi jõkke ronima, et pudel vee alla aidata!

Jõuame pulmamajja. Tahku Tarre. Äpardused paistavad selleks korraks möödas olema sest kaotsi läinud autod on juba kohal.

Joome šampust ja pulmamajja sissepääsuks peame läbima väravad. Härrasmees, kes juba enne peo algust ülevas tujus on, käsib mul oma meest tõsta! Peale seda peab peig oma valgest pintsakust kogu peoks loobuma ja minu dekoltee vajab uut kihti puuderkreemi. Hiljem püüab seesama tegelane mind röövida, aga seekord päästab mind algav oksjon.

Müüakse maha kõik, mis me paari eelneva nädala jooksul valmis oleme teinud – suure lepatriinu krabab endale minu ema (kasutasin selle täiteks tema parima padja…), punasest šampusest armujoogi saab mu mehe õde ja meie isikliku plaadivabriku toote – CD koos meie pulmas kõlavate lauludega – peale pikka kaklemist meie isamees Joel. Esimesed kaks pulmalaulikut parseldatakse maha kalli hinna eest, hiljem antakse 5 krooni tükk ja lõpuks saavad kõige targemad neid tasuta J.

Peame teatevõistlusi – uhketes kleitides ja kõpskingades naised hüppavad hüppenööriga. Mehed tantsivad meestetantsu teemal – naine, kes mulle meeldib… paistab ühtlaselt volüümiks olema… Vana lillelise öösärgiga ja valge parukaga sõbranna kutt hüppab õnnelikult mikrofon käes “Hopp Johannat” ja pruutneitsi Kadri püüab hoolega jäljendada Eurolaulu lätlast Mariet, samal ajal kui kaks noorhärrat – minu oma värske abikaasa ja tema sõber Martin – ei leia kuidagi sobivat hetke, et Marie lühike kleidike pikaks õhtutualetiks venitada. Rahvas luksub naeru käes ja kõik on väga püüdlikud!

Mängime maha pruudipärja, sööme torti ja teeme meie pisikesele lilleneiule Leele uhke sünnipäevalaulu  – on 14-s juuli ja ta saab 7 aastaseks! Kingime talle laulva lepatriinu, mida kõik siis järjest nöörist tirida saavad – lepatriinu teeb plõnn-plõnn-plõnn ja päris peigmees ja pruudipärja-peigmees tõstavad väikest tüdrukut 7 korda õhku!

Saabuvad kolm kontvõõrast kitarriga – laulavad kõike, mida me iganes soovime ja tantsitavad naisi. Kõige julgem mõtleb teha ka paar kerget tiiru meie pulmaemaga, millest saavad tema jaoks rasked tiirud, sest Asta on juhtumisi suurepärane peotantsija! Minu äraehmatanud pruutneitsi haaratkse sülle ja veetakse tantsupõrandale. Ta tunneb ilmset kergendust, kui lõpuks jälle jalad maha saab! Mehed saavad torti ja viina ja lahkuvad peale pooleteisetunnist etteastet rahulolevatena.

Kell on peaaegu 2 ja rahvas on läinud. Oleme ainult meie kaks ja pillimees. Saalis on hämar, põlevad küünlad, pillimees laulab ja meie tantsime. Me oleme õnnelikud!

*Plaadiümbris

*Kirikus, koos lilleneiu Leega

*Meie autokaunistus

Pulmi võiks uuesti pidada – külalised on rõõmsad, ise saab ilusad riided selga panna ja praegu oskaks nii palju asju teistmoodi teha, ise teha – igasugu lauakaunistused jms pisividinad.
Näiteks võtaks pulma pildistama KINDLASTI professionaalse fotograafi!

Advertisements

16 thoughts on “13 on õnnelik number

  1. Juuli on abiellumiseks hea kuu, ka meie tegime seda samas kuus, aga see päev on sel aastal veel ees ja möödub juba 22 aastat…… Aga mitte see ei ole hetkel oluline. Vaid hoopis see, et ma tahan teile öelda järgmist: Õnn on leida ja leitut märgata, õnn on leitud ja hoitud olla, õnn on temaga koos hommikul ärgata. Soovin tele paljupalju hommikuid!

  2. Veel tagantjärgigi palju õnne aastapäeva puhul!!! Te olete nii toredad, et ega teie pulmadki ju kehvemad olla saanuksid 🙂

  3. Palju õnne, küll veidi hilinenult 🙂 Te olite nii ilus pruutpaar!!! Ja milline vahva lugu kirja pandud.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s