Elu on teater!

Eile ma ei kirjutanud selle hotelli hommikusöögist.
See on seniolnutest kõige rikkalikum – makaronid hakklihaga ja munapuder, vorstid, millegi rohelisega täidetud pasta, pannkoogid, magusad koogid, müsli jne. Ainult värskeid salateid ei ole. Kohe mitte ühte tomati ega kurgilõiku ka ei ole! Ainult hapukurk. Ja kodujuust on pmst. meie kohupiim.
Aga toidud on head 🙂

Eile jäime väljaminekuga veidi hiljapeale. Planeerisime päeva liiga pikalt ja lõpuks kui bussijaama jõudsime, et väljasõit ette võtta, selgus, et väljasõiduks sobiv buss läheb alles 13:45. Liiga hilja! Lükkasime selle edasi, pühapäevale. Uurisime üleeile õhtul ka võimalusi siit Veneetsiasse saamiseks ja paistab, et kõige targem viis on bussiga Triestesse (1,5 tundi) ja sealt rongiga edasi Veneetsiasse (2 tundi). Seega ostsime ära ka Trieste bussipiletid – buss väljub esmaspäeva hommikul kell 6:35! Hiljem sinnapoole busse lihtsalt ei lähe.

Läksime nüüd jaama turismiinfosse, sest ümbersätitud päevakava nägi ette loomaaia külastuse. Selgus, et loomaaeda sõidab päeva jooksul vaid 5 bussi! Neist viimane, mis normaalsel ennelõunasel ajal sõidab, väljub 5 minuti pärast bussijaama eest (kell 12:00) ja järgmine juba 16:00. Buss nr.23.
Selle bussiga saime me mõned peatusevahed sõita, siis tegi ta veidi imelikku häält, venitas veel mõned tänavad edasi ja jäi teeäärde seisma. Juht käis sisse-välja, rääkis telefoniga ja avas bussi küljepeal mingeid luuke. Siis ütles rahvale midagi. Palusime tõlget, ütles, et 5 minutit, siis sõidab edasi. Lynx arvas, et miski asi kuumenes ilmselt üle.
Igal juhul jõudsime me lõpuks kohale 🙂

Ljubljanas on armas loomaaed. Loomade elamised on suured ja kogu park on kenasti kujundatud. Muidugi oli meie siht nr.1 ilvesed, aga nende elupaik on lausa nii hästi kujundatud (st. nii looduslik), et esimese korraga me seal ilvest üldse ei näinudki. Suur-suur maa-ala, täis puid ja põõsaid ja heina – ühesõnaga ühe metslooma paradiis.
Rahvas käib siin oma koeri jalutamas. Need jooksevad isegi lahtiselt ringi, mis on kuidagi imelik, sest paljudes kohtades on loomad inimestest eraldatud vaid kraavide ja paari posti vahel jooksva nööriga. Koeral oleks lihtne näiteks sebrade keskele põigata.

Tiiger magas, karud magasid. Ainsad, kes olid elevil ja mängisid, olid hundid. Ilmselt oli seal üks-kaks kutsikat, sest mõned tormasid oma aias ringi, ajasid üksteist taga ja pidasid pisikest võitlust.
ma olen küll näinud, et näiteks Helsingi loomaaias visatakse ilveste puuri söögiks küülikute keresid, aga siinses hundipuuris vedeles, soolikad välja tolknemas, ilma peata metssiga. See lehkas ja nägi nii jube välja, et mul läheb praegu süda pahaks..
Aga see oli ka ainuke nõme asi selles loomaaias. Ülejäänu oli väga mõnus ja ilus ja õpetlik! Näiteks selline suur stend, kus olid näha erinevas vanuses loomade sarved.

See siin pole küll loomaialoom, aga ta poseeris nii kaunilt ja kannatlikult:

Siin elavad ka ühed eriti armsad loomakesed, kes meenutavad veidi suurt kobrast või hiiglaslikku merisiga – kapibaarad. Pregu on moes kodus koera asemel siga pidada, mina peaks vist kapibaarat – no lihtsalt võrratult nunnu olevus!

Kaelkirjakud, sebrad, elevant, jaanalinnud, alati õnnetult armunud ja kriiskav paabulind. Ja laste jaoks ilmselt unelmate mänguväljak ronimismajade, batuutide ja sellise vinge kiikmajaga – alt august poed sisse, istud onnis ja kiigud.

Ma arvan siiski, et sebra on valge loom mustade triipudega 🙂

Käisime ilveste juures veel teiselgi korral – ehk näkkab ja näeme ikka mõnda! Näkkaski! Kaugel oma metsa teises otsas vilksatas tema punakas kasukas paar korda. Lähemale ta tulla ei suvatsenud.

Õhtupoole sai siit ära kolme bussiga, esimene neist läks 16:20 ja sobis meile kenasti. Hommikune juht oli uue bussi saanud ja viipas meile sõbalikult kui me maha läksime.

Eilset suurest laadast ja kontserditest polnud enam jälgegi! Suured lavad ja pisikesed putkad – kõik olid ära koristatud.
Kuna meil mingit konkreetset sihti enam polnud, siis lihtsalt jalutasime mööda linna. Võtsime ühe tänava ette ja läksime ja läksime kuni see suure kruusahunnikuga ära lõppes. Aga ilus tänav oli – alguses nimega Mestni ja siis läks ristmikult edasi Stari nimega.

Vanalinnas elavatel inimestel ei ole prügikonteinereid. Need rikuks ilmselt liigselt linnapilti, seega on tänavatel sellised kogumisluugid. Avanevad kaardikesega, mis ilmselt igal piirkonna inimesel olemas on.

Kuskilt turismiraamatukesest lugesin, et tasuks külastada Krakovo kvartalit. Seal pidid nüüd elama ja põldu pidama need memmed-taadid, kes iga päev turul oma köögivilju müüvad. Jalutasime sinnapoole ja ma nägin seinapeal üht kaunist tegelast.

Lynx üritas tulutult igast võimalikust kohast ratast rentida – Ljubljana kaardiga peaks need tasuta saada olema – aga ürituseks see jäigi. Selle kaardi peale jooksis üks rentimismasinatest lihtsalt kokku ja läks pikale restardile 😛

Krakovos olid tõesti kenad põllud täis sibulaid ja kapsaid ja lilli. Kõike, mida üks inimene endale ja müügiks kasvatada saab!

Siin, majade vahel, sain ma lõpuks pildistada ka seda kaunist roosa-sinisekirjut hortensiapõõsast. Võrratu! Ligadi-logadi tagahoovis, aga nii uhke ja romantiline 🙂

Ljubljanas on praegu tänavateatrite festival. St. et igal nurgal võib keegi oma etteastet sooritada. Ühes kohas üks etendus lõpeb ja järgmises kohas algab kohe uus. Jalutad ja igal sammul kohtad teatrit – mõni neist sarananeb klounaadiga, teine ooperiga, kolmandad teevad sketše. Ja kuna praegu on siin ka Rahvusvahelised Cheerleaderite (tantsutüdrukud?) võistlused, kus osalevad paljud soomlaste grupid, kes tänavanurkadel oma tsirkust teevad, siis on seda melu siin palju-palju..

Mõni peab lihtsalt pidu, tiirutab paadiga edasi-tagasi ja külaliseks on George Clooney 🙂

Tasapisi läheb pimedaks. Välirestoranid toovad laudadele küünlad ja süüütavad suured tõrvikud. Jõe ääres pannakse tuled põlema. Ühe silla all on värviliselt valgustatud lava, kus tantsib peotantsupaar.

Pimedus tekitab teise elu. Inimesed muutuvad jutukamaks, naerdakse kõvemini.
Naudime seda öist linna ja hotelli poole liikudes näeme imelist hoonet – nagu piparkoogimaja!

Advertisements

2 thoughts on “Elu on teater!

  1. Nende prügikastidega oli veel mingi süsteem, et päikesepatareide toel muundati biolagunevat prügi kuidagi. Need konteinerid on väga uus asi ja mingi eraldi peen projekt. Mul kolleeg polnud ka täpselt kursis, käis ühe kasutaja käest uurimas 🙂
    Kas te piimaautomaate ikka nägite? Mulle meeldisid need õudselt, toorpiima sai ja oma potsikutega käidi ostmas.

  2. Õige küll jah – Postojna bussijaama lähedal nägime piimaautomaati ka! Väga vinge 🙂 Kuumal päeval külma piima saada oleks ikka mõnus küll. Kahjuks polnud meil aega neid lähemalt uurida – bussi ärasõiduaeg oli kohe-kohe.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s