Sõidame Grazi!

Mugime oma hommikuse kukli ohtra singi ja juustuhunnikuga ära (teeme seda terassil, kus on ilmselt 30C kuuma!) ja pakime kohvrid – me lahkume täna mitte eriti helesinise Doonauga kaunist Viinist ja sõidame Grazi, kus elab mu lemmik – Põhjakonn 🙂

Raudteejaama saame nii: Volkstheater – Westbahnhof, ümberistumine pruunile liinile ja paar peatust kuni Philadelphiabrückeni.
Viini u-bahnis ei ole võimalik ära eksida! Sildid jaama laes on ülitäpsed ja näitavad iga veidi aja tagant, kuhu suunda peab keerama. Väga-väga hea transpordisüsteemiga linn. Lisaks veel see, et kas on u-bahni peatused ehitatud vaatamisväärsuste kõrvale või on vaatamisväärsused ehitatud u-bahni peatuste kõrvale. Igal juhul pole kunagi vaja pikalt seigelda, et midagi üles leida. Ideaalne turistilinn 🙂

Raudteejaamas ostsime kassast pileti (netist vaatasin, et rongipilet ühele maksab 35 EURi, tegelikult maksime kahe eest 57.-) ja kobisime perroonile ootama. Hämmastav, aga otse perroonide kõrval oli surnuaed! Pidev login ja kägin ja mürin.. Lynx tegi briti huumorit ja arvas, et ehk maetakse sinna neid, kes rongi alla on jäänud..

Ebameeldivaks üllatuseks on see, et rongis on kupeed. Miskipärast ma lootsin ikka avatud, lihtsalt pinkidega vagunit, aga nüüd tuli 2,5 tundi viisakalt ja vaikselt istuda. Kõik mängisid oma mobiilidega, vahepeal külastati restoranvagunit (kohvi maksis 2,5 EURi ja mahtus poolde papptopsi).


Lynx nägi pisikesi punaseid autosid vedavat rongi 🙂

Sõidame mööda viinamarjaistandustest, pävalillepõldudest, moonipõldudest. Mägede vahel on väiksed külakesed, igas külas kindlasti kirik ja küllap ka kõrts, aga sel pole torni ja see ei paista välja..
Korralik piletikontrolli papi lööb meie piletitele kuupäevad peale ja sulgeb kupee ukse. Varsti hakkavad kõik higi pühkima..
Rong rühib sinka-vonka mäest üles, aasadel on pruuni-valgekirjud lehmad, koridoris seisab mees, kel käes e-luger ja lahti vanekeelne raamat. Otsustasin mõni aeg tagasi, et enne seda masinat endale ei hangi kui värvilised e-ink`id meieni jõuavad.
Miskipärast otsib mu pilk mägede vahelt orgudest pidevalt veesilmi. Loomulikult neid seal pole.. Ega me Norras ei ole! Üks seaduspärasus minu pikkadel rongisõitudel siiski on – mulle meeldib nende ajal kuulata VLÜd 🙂

15:30 jõuame kohale. Päris suur ja uhke raudteejaam, kust viib tee otse šopingtsentrumisse. Taaskord – sildisüsteem on nii vägev, et õige perroonilt mahasaamise suuna leidmiseks pole vaja pikemat peatustki teha.
Olin hommikul täpselt üles kirjutanud, millised tänavad me läbima peame, et hotellini jõuda. Nüüd saame jaamahoomes asuvast I-punktist ka linna kaardi ja asume teele. Tänaval olev kraadiklaas näitab 28C kuuma :S

Annenstrasse on üks imelik tänav. Algusel pole nagu vigagi, kaubamajad ja juba tuttav Billa toidupood. Aga siis hakkab kummaliseks kiskuma – igasugu pisikesed komisjonipoekesed, räämas akendega iidsete telefonide poed, vahele mõni uhkemaid hilpe müüv kauplus. Tõeline pudru ja kapsad.

Hotelli nimi on Das Weitzer. Asub Muri jõe ääres ja on jaamast umbes kilomeetri kaugusel.
Retseptsioonis on kena ja lahke neiu, annab meile kaabli netiühenduseks ja toakaardid: 541. Tuba ja vaade pisikeselt prantsuse rõdult paremale on sellised (vasakule vaade pole eriti pildistamistväärt):

Ühesõnaga – selline tavaline tuba, pisut kulunud, mitte eriti usina koristajaga ja mõne ämblikuga, aga üldiselt pole viga 🙂
Teeme poetiiru, Spar on lähemal kui Billa, ostame õhtuks puuvilju ja juua, sest vedelikupuudus ähvardab. Toidupoest visatakse meid juba kell 7 välja! Ka tagasiteel kohtame hulganisti igasugu tõmmude meeste poolt püsti pandud komisjonipoode ja telefoni “muuseume”.

Mul on kogu aeg tunne, et me oleme juba Ljubljanas.. Hotelli saabudes imestasin endamisi, et näe kui kenasti retseptsioonineiu inglise keelt räägib.. Aga me oleme veel Austrias!! Tuletan seda endale aegajalt meelde..

Poest tagasi, asume kohe oma puuviljade ja mangomahlade kallale. Mangomahl on jõhvikamahla kõrval üks parimaid 🙂 Avame rõduuksed ka, et Muri jõe kohinat kuulata ja tabame ka pisikese kellamängu.

Lähme välja linnaga tutvuma.
Ilusad majakesed vahelduvad tõeliste tellistest kuutidega. Tundub, et igas kolmandas majas on kas telefoniparandus, ühe tõmmusid mehi täis lauaga baarike või sekspood (filmi vaatamine 10 EURi).

Griesplatzi ääres avastab Lynx aga suure-suure elektroonikapoe, täis kaableid, kolbe jne. Nii et kui Grazi satute, siis on see ilmselt meespere taevas 🙂

Lähme üle Muri jõe tagasi tõenäoliselt Austriapärasemasse linnaossa, kus enam stripibaare ja telefonipoode ei kohta. Selle asemel on kaunid hooned ja meeletult palju jalgrattureid! Mulle tundub, et selles linnas on suurem šanss jääda jalgratta kui auto alla.
Juba hotelli lahtisest aknast kuulsime kõva tümpsu, nüüd leidsime ka koha, kust see tuli – Muri kaldal olevast avatud baarist, kus oli BeachParty.

Jäätist ostsime! Vahvlitopsikeste sisse, imehead haput sirduni, õuna-kaneeli ja vaarika-jogurti jäätist.
Mis mulle Grazi juures meeldib – ilmselt ei ole see väga suur turistimeka, õhtused tänavad on üsna tühjad, aga kesklinn on imeilus! Välibaaride laudadel põlevad suured küünlad ja enamus maju on kaunilt valgustatud.

Sattusime öise rändamisega hoogu ja ühel hetkel olime mingite väravate alt läbi jalutanud, keset pimedat parki, ilma et oleks teadnud, kuhu me edasi minema peaks.. Seega otsustasime tagasi keerata. Mis oli õige mõte, nagu hotellis selgus – me jalutasime kesklinnast aina kaugemale 🙂 Kaart oli muidugi kotis, aga ei olnud tunnet, et peaks välja võtma ja asukohta määrama hakkama.. Öösel on kõik asjad teisiti.

BeachParty silla all käis edasi, meie maandusime hotellis, leidsime voodist sajajalgse ringi sibamas ja vajusime unne.

Advertisements

4 thoughts on “Sõidame Grazi!

  1. Graz näeb kohati välja nagu vana Tallinn. Miks sa arvad, et Sloveenias ei saa inglise keelega hakkama? Hotellis küll probleemi polnud.

  2. Poolas eriti ei saanud ja minu kujutluses on Sloveenia hetkel kuskil “Poola kandis”. 🙂 Aga eks seda ole näha, kahe päeva pärast.

  3. Eiei, Sloveenia ei ole mitte Poola 😀
    Ungaris ei saa, seal on saksa keel valdav aga Sloveenias mul küll probleeme ei olnud. Taksojuht oli umbkeelne aga tahtis hirmsati suhelda, iccc aga muidu söögikohtades olid kakskeelsed menüüd nt. Toidupoes polnud oluline, laod kauba korvi ja kassas paned lindile, kaardiga maksin. Deebet toimis igal pool 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s