Watergate! Jms..

Mitmeid aastaid läks mööda ilma, et ma oleks tahtnud kuskile kontserditele või üritustele minna. Miski ei kiskunud peale tööd kodust välja. Pealegi – minu lemmikmuusika oli alati minuga – netis või plaadil või iPodis.
Eelmisel suvel me justkui ärkasime 🙂 Äratajaks sai ilmselt Victoria ja Danieli pulm. Ma tunnen siiani seda tohutut sooja ja positiivset feelingut, mis sel päeval oli! Eile avastasime, et saigi juba aasta sest kaunist päevast! Aasta aega.. Metsik, mismoodi aeg tormab..

Terve eelmise nädala jooksul räägiti, kuidas igal pool sajab ja sajab ja kahesajab 🙂 Aga mitte Pärnus! Meile lasti üle päeva paar tilgakest ja kõik. Ja siis saabus reede ja Pärnus avati Watergate. Vat sel hetkel sain ma aru, miks meile varem vett ei antud – kõik koguti piduliku sündmuse tähistamiseks, nii et kõik saaksid aru, et Veeväravad on avanenud! Umbes pool tundi enne piduliku ürituse algust hakkas sadama. Alguses vaikselt, järjest hoogu kogudes, ja kui tähtsad inimesed olid oma kõned ära pidanud ja jalakäijate sild paatide Vallikraavi sissesõiduks avati, siis kallas juba mõnuga.

Mina mässasin vihmavarju ja fotokaga. Ei ole ma veel selle uue aparaadiga sõber, aga temaga saab filmida ja seda ma nüüd ka katsetasin. Kui ma välja nuputan, kuidas siia video üles panna, siis näitan ka.

Üritusest ka 🙂
Reklaam oli muidugi uhkem kui asi ise, aga tore oli ikka! Lahedad inimesed, kes mõtlevad välja ja ehitavad selliseid veesõidukeid, nagu Vallikas näha sai. Oli reklaamitud, et ühe paadiga sõidab Stig Rästa. See muidugi ei selgunud, kas ta seal tõesti ka oli, sest paadikaptenil oli TopGeari Stigi kiiver peas ja sellest ta ei loobunud, nii et võis olla, võis mitte olla. Rahvas igal juhul arvas, et oli ja andis talle veesõidukite võidu 🙂

 


See oli reedene päev, aga täiesti laupäeva tundega.
Koju jõudes olime me kõik üsna läbiligunenud, lülitasime soojapuhuri tööle ja tellisime Steffanist pizzad. Sügisese laupäeva tunne oli 😛

Laupäeva Suur Plaan nägi ette Vingiküla krundi heinamaa trimmerdamise. Suured kummikud jalga, sääse/puugitõrjega ennast üle ja tööle! Lynx trimmerdas ja mina riisusin. Siis trimmerdasin mina ja Lynx tassis heina minema. Olete tähele pannud, et naadil on väga ilusad õied? Trimmeri vingumise taustal helises mul pidevalt peas laulujupp: “jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi…” ja tekkisid mõtted nagu: “..küll moodsad umbrohukokad nutaks kui näeks, kuidas ma värsket naati hävitan..”
Ausalt öeldes olime me üsna väsinud kui see maatükk puhtaks sai. Vedasime endid koju ja kasisime korda – ootel oli õhtune Seali kontsert! Siinkohal aitäh Lynxile, kellele Seal küll ei meeldi, aga kes ei pannud mind fakti ette, et ma peaks sinna üksi minema! Lapsepõlvest mäletan kogu aeg kuidas ema igal pool üksi pidi käima, sest isa ei viitsinud kaasa minna ja mina olin tol ajal seltskonna pakkumiseks veel liiga väike.

Pärnakana ma tean, et kui Vallikas on kontsert, siis peab varakult kohal olema, sest muidu seisad terve ürituse aja püsti või istud kehval kohal ja näed artisti ainult profiilis. Seega – kontsert pidi algama kell 7, meie (ja mitte ainult meie), sõitsime linna kella 6-se bussiga. Marssisime värava taha ja saime teada, et rahvast hakatakse sisse laskam alles kell 7. 🙂 Noh, polnud hullu, ilm oli ilus, jalutasime linnas ja Vallika aasal. Vaatasime kuidas vesiroosid ja kollased kupud õitsevad. Rahvas oli nii mõnusas meeleolus!
Kella seitsmeks läksime tagasi väravate juurde ja varsti saime ka sisse. Näljane Lynx (meil polnud aega kodus enne kontserti süüa!) sai taldrikutäie ehtsat Armeenia šašlõkki (mis oli väga hea!) ja istekohad saime ka normaalsed.
Nüüd tuleb natuke negatiivset juttu, sest alles kell 8 alustas Sofia Rubina, kes on nii ära amerikaniseerunud, et lugude vahele hõikles enamjagu inglise keeles.. Ta ei ole mulle kunagi meeldinud ja peale laupäevaseid lugusid meeldib veel vähem. Välja reklaamitud Dave Benton laulis ka pool laulu 😛 Kelle laulmisele rahvas veidi reageeris, oli Genka. Kogu see “soojendus” kestis umbes pool tundi ja siis tuli pool tundi ootamist. Selline soojendus soojendas ilmselt väheseid..

Ja siis tuli Seal, kes andis superkontserdi!
Fännklubi kogunes lava ette, lehvitas, huilgas ja võimles koos Sealiga 🙂 Meie jäime pingile istuma ja lihtsalt nautisime seda ilusat muusikat ja võrratut artisti. Ta laulis poolteist tundi! Ütles, et käis hommikul vara linna pildistamas ja et siin on nii ilus. Oli tõesti! Kes Vallikas kohapeal olid, said kindlasti tõelise elamuse! Vaatasin enda kõrval istuvaid inimesi – oli tuldud tervete peredega, plaksutati, huilati peale eriti häid lugusid, tunti ennast mõnusalt. Vat selliseid kontserte võiks rohkem olla! Selliseid, kust koju minnes tunned, et oled saanud tõelise elamuse. Et laval olnud artist laulis hingega (laulis, mitte ei liigutanud fono saatel suud!) ja et inimesed koju minnes väikse veini kõrvale ehk uuesti plaadi mängima panevad.
Ilus!
(Foto: Liigus)

Peale sellist elamust ei ole soovitav lugeda taolisi lehti, nagu Õhtuleht! Ma ju tean küll, et selle lehe eesmärk on ainult kiunu kiskuda, aga kuna kontsert oli nii mõnus, vaatasin ma erinevaid lehti ja portaale – et kuidas nemad üritust kajastavad. No ja mida ma loen Õhtulehest? Et inimesed istusid tuimalt pinkidel, sõid papptaldrikutelt mingit punast läga ja vahtisid šokis lavale, kuna nägid esimest korda elus mustanahalist lauljat, kes oma naba paigast pingutas, et lõpuks mõni lava ees ka üles ärkaks.. 
Ma ei saa tõesti aru, kellele seda lehte trükitakse? Kes on need, kes Õhtulehte loevad ja tellivad? Palju aastaid tagasi oli ta meil tellitud. Siis hakkasid järjest tekkima suured mustad esikaaned, kus enam muud polnudki, kui ainult halba – kes sai surma jne. Lõpetasime tellimise ja lõpetasime lugemise. Igaveseks! Ja nüüd ma siis komistasin sinna :S Oma viga muidugi. Ma kujutan ette, et seal lehes on mõni spestiaalne ametimees, kes loeb enne trükkiminekut artiklid üle, et kas on ikka piisavalt jõhker ja halvustav ja kui nõmeduse protsent on vähemalt 80, lubatakse asi trükki.
Öäkk, ma ütlen!

AGA! Pühapäevane päev oli ette nähtud Tätsi külastamiseks. Minu parim sõbranna, minu tädi 🙂 Issand kui häid sõrnikuid ta teeb ja kui mõnus oli istuda, veini limpsida, Seali ja Celtic Thunderit kuulata ja lobiseda-lobiseda! Ühel ajal helistas Lynx, et ETV näitab taas CT kontserti ja siis me nautisime ikka täiel rinnal! Täts on õppinud saksa keelt, nii et nüüd sain ma talle laulude sõnu tõlkida ja kontserdi publikut tutvustada – näidati seal ju nende naisi, lapsi, emasid ja vanavanemaid. Ma arvan, et sellisel kontserdil, kus laulude sisuks ei ole ainult “i love you-you love me- la-ala-laaaa”, võiks olla ka tõlge. CT lauludel on väga sügavad sisud ja kahju kui inimesed neist aru ei saa. Aga see on lihtsalt mõte, mitte etteheide 🙂
Igal juhul oli megamõnus päev!
Lynx sai kontserditeate eest karbitäie Eestimaiseid maasikaid ja pangega šašlõkki.

Kohe-kohe algab puhkus! Viin-Graz-Ljubljana-Veneetsia. 2 nädalat elu iseendale. Ehk on kellelgi mõni hea soovitus, mida peaks neis linnades kindlasti vaatama minema?
Olen käinud korra paariks tunniks talvises Viinis ja sajandivahetusel olime kursaõdedega Veneetsias. See oli veidi segane reis – bussiga, noortekambaga, seltsielu ja italiaanod 100x tähtsamad kui koht, kus me olime 🙂 Nüüd olen ma vanem ja tarem 😉 ja mul on kindel plaan ühel ööl Veneetsias ehk üldse mitte magama minna, vaid jalutada varajastel hommikutundidel kanalite ääres ja kitsastel tänavatel. Vaadata, kuidas linn ärkab ja ehk kuulda, kuidas gondoljeerid vaikselt üle vee liueldes laulavad..
Filmilik unistus Veneetsiast.. Ootan põnevusega, milline see puhkus olema saab!

Advertisements

3 thoughts on “Watergate! Jms..

  1. Suurkontserdite puhul on alati reegel, et piletile pannakse nn uste avamise aeg. See on ilmselt selleks, et masse kuidagi hajutada, sest enamasti nad ju kontrollivad kotte ja teevad turvad ning masside paigutamine võtab aega. Moby puhul nt Venemaal lausa lükkus kontserdi algus ametlikult edasi, kuna sissepääsus olid liiga suured sabad.
    Sofial on oma väljakujunenud stiil ja see meeldib vähestele. Siiski on ta minu meelest andekas laulja ja inglise keel ilmselt oli eelistatud, kuna ta soojendas Seali. Eks nad pisut mõtle nn tähelepanule ka, sest ega selliseid võimalusi sageli ei ole, et maailmanime laval soojendada.
    Leedus nt oli ses mõttes jälle vastupidi, et peamine keel oli leedu soojendajate puhul ja kohati oli raske aru saada, mida publikult oodati. Aga eks me olime ka ühed vähestest välismaalastest, pisut märkasin poolakaid ja jaapanlasi, läti autosid oli ka aga enamik ikkagi leedukad.

  2. Head reisi teile – loodan, et leiad aega ja tahtmist ka meiega oma muljeid jagada! Teie Poola reisi kandeid olen viimasel nädalal mitu korda üle lugenud, väärt info.

  3. Head reisi minu poolt ka! Ma jään põnevusega ootama, kas näieks Veneetsia osas muudan oma eelarvamusi peale Sinu kirjutisi. Abikaasa ikka räägib vahel, et vat Veneetsiasse võiks millalgi minna, aga mul tekib miskipärast siuke üäkkkkk…. tunne…… Miks? Poleaimugi.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s