Puhkuse peaproov

Käisime eelmisel nädalavahetusel Helsingis. Kuu aega pole laevaga sõitnud, nüüd oli nii mõnus! Selle käigu ajal sai lausa 7x laevatatud!
Tallinn-Helsingi-Tallinn 2x
Dorise lõunakruiis
Suomenlinna edasi-tagasi 2x
Korkeasaari edasi-tagasi 2x
Mõnus! Kui me pensile jäädes Stockholmi kolime, siis saab meil kindlasti oma paat olema 😉

Sommidel olid sel nädalavahetusel koolide lõpupeod. Linn oli kaunites kleitides ja ülikondades noori ja vanu täis. Lynx ärkas laupäeva öösel kolme paiku üles, vaatas aknast välja ja tänavatel jalutasid valgetes mütsides lõbusad noored. Muide – Hotell Scandic Marskil on väga head aknad – paned kinni ja mitte üks tänava hääl sisse ei kosta! Esimest korda olime seal ja jättis ülihea mulje! Peale kasvatamatute soome põngerjate söögisaalis, oli kõik perfekt. Esimest korda nägin, et vannitoas oli kõrvuti kaks kraanikaussi 🙂 Oleks saanud kõrvuti hambaid pesta 😛

Mul oli selle käiguga eesmärk. Kingi oli vaja! Nimelt võtan ma vist elus esimest korda hetkemoodi tõsiselt 🙂 Seega olen ma endale selleks suveks varunud lausa mitu pikka mustrilist kleiti, seega on mul olemas üks osa selle suve “must be” suveriietusest. Siiani ei olnud kingi ja siit maalt minu numbrit ilusaid kingi saada on lootusetu! Aga Helsingis on Marski kingapood, kus kõik kingad on riiulitel numbrite järgi reas! St. lähed poes oma numbriga riiuli ette ja muudkui proovid. Pole mingit mööda saali kepslemist ja pidevat uurimist: kas teil seda kinga seda numbrit ka on??? Muidugi ei sobi selline pood neile, kes oma jalanumbrit ja muid numbreid häbenevad 😉 Siis kui suure numbriga riiuli ees seisad, ei saa kuidagi nägu teha, et otsid hoopis 3 numbrit pisemat jalanõud 😉
Igal juhul juhtus nüüd selline asi, et mul on kontsaga kingad 🙂 Minu puhul on see midagi erilist, sest ma olen veendunud “jalal peab mugav olema” kingade pooldaja. Ecco rihmadega ja kummidega madalad kotad on mu lemmikud. Eks nad ole siiani, aga nüüd lihtsalt juhtus nii, et ühed Gabori kingad olid üle mõistuse mugavad! Vahel kui vaja kuskile minna, mõtlen, et küll oleks äge ka sellist filmides nähtud kingakappi omada, kus riiulite viisi igasugu jalavarje reas. Naljakas on ka see, et ma mäletan oma lapsepõlvest, kuidas tädil olid sarnased kingad 🙂 Kadestasin teda alati. Nüüd ei pea enam kadestama. Tööpäeva olen ma igal juhul nendega edukalt üle elanud. Jalad on nati väsinud, aga ei midagi hullu. Üle päeva annaks täitsa pidada 🙂

Mul on üldse “esimest korda” suvi. Paar nädalat tagasi ostsin oma esimesed päikseprillid. Silmad lihtsalt ei kannatanud enam seda kiirgavat päikest! Nendega on ikka veel harjumatu olla. Maapind on pisut kausjas ja erakordselt rõõmsavärviline. Saan nüüd ka aru, miks Lang kannab oma prille ninaotsa peal – praeguse kuumaga toimub seal klaaside taga kerge kasvuhooneefekt 😛

Ok, Helsingi.
Seal on kaks väga mõnusat asja. Esimene neist pisike restoranilaevuke Doris. Oleme igal aastal temaga lõunasöögitiirul käinud ja nii ka sel aastal. Õnneks said kohad varem ära broneeritud, muidu poleks löögile pääsenudki! Dorisel on sellest aastast ka uus ja suurem õeke. Lynx muretseski, et äkki sõidab meie lõuna ajal just too uus laev. Ei sõitnud 😀
Teine megamõnus koht on Suomenlinna. Esimesel korral käisime vaid selle kindlusesaare esimeses otsas ja olime üsna pettunud – mõned muuseumid ja vanad majad ja kogu lugu. Aga järgmisel korral läksime juba kaugemale, külastasime vana allveelaeva ja matkasime kindluse varemetel. Sealt avaneb mitme miljoni vaade merele, kus seilavad igas suuruses paadid ja uhked kruiisilaevad.

Sellekordse avastuse hulka kuulusid ka kindluse müüri alused käigud. Mina ei tea, kas sinna lubatakse minna või mitte, aga Lynx läks ja mina muidugi järgi. Fotoka välguga sai pilkases pimeduses teed valgustatud 🙂 Lahe! Kes lastega läheb, peaks ilmselt põngerjad enda külge kinni siduma, sest tagapool käigud hargnevad.

Seekordsest pühapäevasest loomaiaskäigust ei tulnud eriti midagi välja. Rahvast oli jube palju, suured kassid kõik palavusest uimased ja kes-kus lapiti maas. Ilvese und häirisid kas sääsed või kärbsed, igal juhul nägime me korraks kuidas ta pahaselt nende poole naksas ja siis end taas pikali viskas. Kadusime sealt kiirelt. Läksime Lynxi lemmikkohta kebabi sööma – see asub Forumi kaubakeskuse all, Mäkdoonaldsi kõrval. Pisike jupike leti, aga neil on hea kebab ja mulle meeldib õudselt nende kollane riis! Vanahärra, kes seda kohta peab, tundis meid juba ära ja kinkis mõlemile Geisha kommi 🙂

Seekord saime kinnitust ka eelmisel korral hämmastavana tundunud faktile – tavaline soome mees soristab südamerahuga mõne tänavaposti või puu peale. Loodame, et meie maa mehed selles suunas ei arene.. Kõigepealt said ahvist inimesed ja nüüd tagasi ahviks.
Soomes on veel ühe asja pärast kummaline käia – ma ei oska seal kuidagi valida keelt, milles suhelda! Trotsi täis eestlane minus suhtleks hea meelega eesti keeles ja imestaks siis, et sommid meie keelt ei oskagi. Sest eestlased oskavad ju kõik mingil määral soome keelt.
Samas võin ma nendega ka soome keeles puhuda ja aegajalt teengi seda. Ja siis tekib tunne, et oleks vaja hoopis inglise keelt kasutada 😛 Ja lõpuks on kõik segi.
Igal juhul on üks asi selge – üheski Helsingi poes ei saa tingida, nii et ma ei tea, miks nad oma maalt 200km lõunapoole sõites arvavad, et on Türki sattunud ja hakkavad hindu kauplema!? Eile ütlesin ühele kõvale tingijale, et Helsingis ei saanud ma kuskil alet, miks ta arvab, et mina peaks 50% hinnast alla andma? Ta teatas, uhkelt, et ega Helsingis ei saagi alet! Vat nii.

AGA – Helsingis oli mõnus! Ühe kunstigalerii ees rippus hulgem pesunööre, mis olid igasugu riidevärki täis riputatud. Mulle meeldivad sellised erilised asjad, mis linnapilti rõõmsaks ja naljakaks muudavad.

Turud on ka mõnusad kohad. Eriti sellised, kus müüakse toitu. Esiteks on seal lettidel huvitavaid asju, mida pildistada (ma lootsin leida värskeid porgandeid, aga vara vist veel) ja teiseks on seal näljaseid kajakaid, kes võtavad ühe ampsu nimel ette päris riskantseid manöövreid. Ise tuleb üritada mitte pihtsa saada 🙂

Sel päeval olid fotogeenilised pilved!

Nagu piltidest näha, ei ole ma oma uue 600D-ga veel päris sõbraks saanud. Kuidagi õhuke on see värk alles, aga küllap ma harjun!
Muide – kes soovib endale fotovarustust, siis üks osa minu omast on siin müügis!
http://www.isetegija.net/phpBB2/viewtopic.php?t=18373

Advertisements

7 thoughts on “Puhkuse peaproov

  1. Väga šefid kingad! Muide, ca 3cm konts on jalale ja sealt edasi selgroole anatoomilis/füsioloogiliselt palju õigem kui madal tald.

  2. Kingad teevad kadedaks. Aga rõõm on lugeda, et veel keegi läbi päikseprillide ilma kausjalt näeb – seni pole ükski silmaast kah aru saanud, mis hädast ma ometi räägin.

  3. Hea on lugeda Su reisijutte. Nii sorav, nii armas ja nii huvitav. Selline kingapood on minusugusele suurele suurejalalisele inimesele tõeline unistus. Viimati Istanbulis naersime sõbrannaga, et kingapoodidesse meil asja ei ole, suuri numbreid ei olnud kohe absoluutselt mitte. Aga nüüd ma tean, et Helsingis on siuke tore pood olemas. Nät, jälle sain Sinu abiga targemaks:)

  4. Marski kingapood tasub tõesti külastamist. See asub kohe Esplanaadide otsas, Mannerheimintie 8. Kodukas ka: http://www.kenkamarski.fi/
    Seal on ka eriti ägedaid noorte jalanõusid, mida saab lihtsalt lähedalt vaadata ja imestada 🙂
    Hmm, Urri – ma mõtlesin, et kõik näevad läbi päikseprillide kausjalt! Aga kui sa kirjutad, et keegi ei saa sest probleemist aru, siis on see ehk tõesti vaid väljavalitute häda 😉

  5. mina olen samuti Suomenlinnast vaimustuses. juba aastaid käime oma jahiga seal augustikuus, kui toimub suur puulaevade regatt Viapori Tuoppi. nii uhket ja vägevat lipuehtes laevastikku ei leia Eestimaalt. kui sel ajal sinna kanti satute fotokaameraga, saate kindlalt vägeva elamuse ja fotosid ka 🙂

  6. Oh, milline ahvatlus, Ingrid! Vaatasin, et see üritus on sel aastal 13.augustil. Me oleme siis Stockis puhkusel, aga kui lahkuks sealt päev varem ja vaataks helsingis laevu.. Peab mõtlema!

  7. silmailuks Jorma Rautapää pisike pildivalik http://www.sailsandsea.fi/
    võrratu fotograaf, kellele ka eesti puupurjekad huvi pakuvad. ega neid eriti palju enam pole.
    purjekate pildile püüdmist saad trennida ka juba juulis Tallinnas, kui toimuvad Muhu Väina regati viimased etapid 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s