Vikerkaared

Oletame et on ilus hommik nagu täna ja päike paistab. Ma sõidan bussiga kunagise Postimajani, jalutan läbi Tallinna väravate ja näen sellist pilti:

Vikerkaar! Igal hommikul, kui taevas särab päike, tervitab mind vikerkaar.
Ma arvan, et parim asi, mis Pärnus iial tehtud, on Vallikääru renoveerimine. Nüüd on see kauneim koht linnas ja mina, õnnelik, jalutan sealt iga päev 2x läbi. Ma jumaldan purskkaeve ja Pärnu suurim on just Vallikraavis 🙂
Selle purskkaevuga saab nalja ka – kui tuul on sobivast suunast, siis puhub ta kõrge veejoa maalähedasemaks ja nii kui pahaaimamatu inimene Tallinna väravate vahelt välja astub, saab ta proovida jahutavat purskkaevudušši. Kuumade ilmadega on see lõpmata mõnus ja näiteks eilse tuulega püüdsid seal mitmed koolilapsed pritsmeid. Isegi koera jalutav mammi tegi rõõmsat nägu kui veepiisad teda ja tema karvakera tabasid.
Sellele idüllile lisab värvi öine Vallikääru valgustus ja varsti saabub ka lõhnaelamus õitsva pärnaallee näol.
Täna aasalt läbi jalutades mõtlesin, et Pärnu on ikka tõeliselt mõnus koht, kuhu puhkama tulla! Vaikne väike linn, kõik need ilusad pargid ja mõnusad kohvikud. Hommikul lebad rannas, lõuna ajal kolad linnapeal, söömas käid näiteks hubases Edelweissis, pealelõunal jalutad parkides ja näksid kooki stiilses Supelsakste kohvikus. Õhtul naudid kontserti Ammende villa aias ja lähed siis muulile päikeseloojangut nautima. Pimedas käid pargid uuesti läbi, sest tulde mäng on siin tõesti kaunis ja romantiline!
Ma sõidaks küll siia puhkust veetma 🙂
Töölkäimine pole muidugi nii idülliline, aga kus olekski? Töö on töö. Vahest rõõmustab toredate inimestega, teine kord peab kannatama vingumist. Ja mõnel päval nagu näiteks täna, saad tunda, et põhjustasid justkui peretüli.. Või ei põhjustnaud kaa..? See meie veebruarikuine uputus tõi kaasa ruumiomaniku poolse väga ilusa žesti – nimelt lubas ta mul kaks kuud rendist alla. Täna algas siis esimene selline kergem kuu. Kõik oli kenasti kuni lõunani kui omaniku mees rendi järgi saabus. Ja siis tekkis probleem, kus hiljem selgus, et mees ei tea alest midagi! Tema närvis ja mina närvis, ainult naine jäi rahulikuks, pidas tõenäoliselt mehega kodus sõnasõja maha ja hiljem helistas mulle juuksurist, et ära muretse, rääkisime asjad sirgeks!
Uhh, ma ei salli rahajutte! Vastik-vastik! Aga loodetavasti on asjad nüüd tõesti korda aetud ja ma ei pea 2 kuud mingeid etteheiteid kuulama..
See juhtum tekitas igal juhul paraja portsu segadust ja ega pragugi pole imelik tunne seest kadunud.

Teine ilus hetk minu päevas on töölt kojuminek. Eriti siis kui päike paistab, sest siis ma näen sellist pilti:

Hommikune vikerkaar on ennast tänu teise nurka liikunud päikesele keeranud ja seisab nüüd taas minu teel. Imeilus!
Jalutasin täna üle Vallikraavi pisikese sillakese ja vaatasin – varsti hakkavad vesiroosid õitsema! Loodan ainult, et Watergate ajaks planeeritud imelike veesõidukite ralli neid uhkeid lilli ära ei hävita..

Suure sääsearmee seas on kodus ootamas ka üks sõbralikus tujus loom. Pets. Tõelisest kraadest ja kurjamist on saanud leebe kodukõuts, kes nurrub kui midagi head kuskil lõhnab, varastab igal võimalusel kana ja kakerdab hommikuti keset treppi jalus. Süles istuda veel ei armasta. Aga ehk Jõulude ajal juba istub!
Pets oma lemmikkohas – välisukse kõrval, aknalaual:

Advertisements

One thought on “Vikerkaared

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s