Piiiiiikk päev!

See päev algas kolmapäeva hommikul 7:30 ja lõppes neljapäeva õhtul kella kümne paiku.
Tavaline tööpäev. Kuuest koju ja siis hakkas kummaline ootamisaeg.
Pühad tulemas ja meie, kes me kasutame alati mitut järjestikust vaba päeva selleks, et kuskile ära sõita, pidime öösel kell 2:20 Riia bussile minema.

Rääkisime just eelmisel päeval minu müüjanna Lenaga, et kahju kui inimesed ei paku endale mõnusaid asju siis, kui nad seda teha saaksid. Selle asemel kogutakse palehigis iga kopikat, pannakse kõik palk kõrvale, et kunagi osta maja või liisida kõige vingem auto. Peetakse pikka plaani, kuidas pensionile jäädes hakatakse elama! Aga endalt ei küsita, kas sa oled siis veel üldse elus, et seda “kunagit” nautida?
Lena 37-aastane sõbranna sai perearsti külastades insuldi ja suri, elu aeg tööd rüganud ja kohe-kohe pensionile jääma hakkav tuttav suri kuu ajaga vähki jne. Läksime töölt koju ja rääkisime, et elu peab nautima KOHE. Homme ei pruugi enam võimalust olla.
Tema läks mehega mõnusale šoppingutuurile ja hiljem piknikule (palgapäev 🙂 ) ja meie Lynxiga sõidame jälle ringi. Nii palju kui võimalik ja kohe praegu, mitte pensionil!
Kooliajal bussiga Tartusse sõites kuulsin, kuidas kaks meest räägivad – üks seletas õhinaga, kuidas tema tuttavate pere sõitis kuuks ajaks puhkama ja Itaaliat avastama. Kõrval pingil olev mees pahanadas, et mis nad sõidavad kogu aeg ringi – endil oleks uut autot vaja ja pesumasin on neil ka vana…

See mõte tuli sellepärast siia vahele, et nii mõnigi on kindlasti mõelnud ja ka öelnud, et mis teil viga, te kogu aeg sõidate. Need on lihtsalt isiklikud prioriteedid. Me ei taha omada surres rohkem asju ja “võita”. Me tahame enda sisse rohkem muljeid ja fotokasse pilte 🙂

Nii, tagasi selle eriti pika päeva juurde 🙂
See on meie majas üsna tavaline, et me oleme kaheni öösel üleval. Aga kui lausa peab olema, siis hakkab uni kiusama ja aeg venima. Värvisin terve restitäie mune – vara küll, aga et emal oleks pühad lõbusamad. Toppisime asju kohvrisse, käisime 101x ühest toast teise, Pets kannul. Ahjaa – Pets seadis ennast vahepeal kohvrisse sisse. Arvas vist, et tema uus ja mõnus, pehme voodriga pesa.
Lõpuks sai kell 2. Tellisime takso, sõitsime bussijaama ja bussiga Riia poole.
Mina tukkusin ja Lynx vahtis ringi. Bussijuht nautis tühje teid ja andis gaasi. Eestimaal on teed küll head, aga nii kui üle Läti piiri saime, oleks nagu mööda munakivisillutist sõitma hakanud. Raputas ühte ja teistpidi. Aga – ta jõudis Riiga ja viis meil otse lennujaama!
Öisest ajast hoolimata (kell oli 4:50), oli lennujaamas päris palju inimesi ja Air Balticu kassa ees muidugi kõige pikem saba.

Miks me üldse Riia kaudu reisime? Sest nii on odavam! Eesti Õhk müüb oma õhku väga uhkete hindadega. Pigem juba  poole odavamalt reisida ja lätlasi toetada.

Piletid käes, läbime jälle Lynxi “lemmikkoha-stressitekitaja” – piirivalve väravad. Seekord on nad eriti hoolikad – mina õnneks piiksuma ei hakka, sest olin püksivöö juba enne eemaldanud, aga Lynx piiksub ja peab sellepärast loobuma nii vööst, fliisist kui miskipärast ka kingadest. Siis enam ei piiksu. Ja minu vardad ei huvita õnneks kedagi. Ma olen mõelnud, et huvitav, kas nad puuvardaid oma ekraanil üldse näevadki? Samas ei huvita neid ka metallist heegelnõel ja  täis kreemituub.

Aga on üle tunni.
Võtame mõned wrapid ja võikud. Targu sai lennujaama jaoks 10 latti varutud ja see kulub ilusti ka ära. Ostan mõned postkaardid ja müüja ütleb mulle hinna nii lattides kui eurodes. Hea meelega maksan eurodes! Hiljem, lennukit oodates, räägin Lynxile, et näed kui hea, siin lennujaamas saab eurodes ka maksta. Huvitav, kas Tallinna omas ka saab..? Lynx peab väikse pausi ja vastab siis jumala tõsise näoga, et jah, juba jaanuarikuust saab..
Minu juhe on vist ikka veel kodus, sest nali jõuab kohale suure hilinemisega.
Hakkab valgeks minema. Kell on 6 läbi.

Lennuk on pehmelt öeldes pooltühi. Lynx naudib õhkutõusu, mina elan selle ka üle 😛 Kõrvatropid on asendamatud asjad – mingit häirivat lennumüra ei ole kuulda. Kahjuks pole eriti ka seda kuulda, mis iPodist tuleb.. Aga midagi ikka. Katsun tukkuda. Ei õnnestu. Stjuuardessil on väga klõpsuvad kingad ja ta seibib pidevalt edasi-tagasi. Lynx magab.
Kiirelt oleme juba Rootsi kohal ja nii kui saarteni jõuame ja pildistama tahaks hakata, nii käsib stjuuardess fotoka ära panna!? Esimest korda arvatakse, et fotokas on “electronic device” ja segab maandumist.
:S
Nii mõnusad udupilved on Stocki kohal! Nii tahaks pildistada.. Pagan küll!!!

Hoolimata Lynxi taastabanud maandumise kõrvavalust, oleme jälle õnnelikult maas ja astume Arlanda Expressi.
Ahjaa – lennujaamas on lahedad diivanid ja diivanipadjad – kohvrilint koos kohvritega:

Stockis on soe! Kui kohale jõuame, siis 11 kraadi, aga iga minutiga läheb soojemaks ja lõpuks naudime 19C sooja ja päikest! Fantastiline!

Hotelli jõuame nii vara, et peame veel tuba ootama. Lähme hommikust sööma.
Tuppa jõudes vajume lihtsalt magama. Magame pea 10-ni, siis heliseb minu telefon ja müügiagent küsib, kas ma tahaks mai alguses ilmuvat raamatut taluaia lilledest. Tahan küll 🙂 Toru otsas ollakse õnnelik ja küsitakse veel ,et äkki ma tahan uusi kokaraamatuid ka? Või ajakirja tellimust. Neid ei taha. Aga müüja on ikka õnnelik. Mina ka, sest taluaia lilled on viimasel ajal kodus jutuks kerkinud teema. Ühe aianurga pärast.
Uuesti tuleb uni. See kestab poole üheni.
Üles ärgates on imelik olla – mulle pole elusees lõunauinakud meeldinud!

Jalutame suviselt soojas Stockis. Igal sammul õnnelikud olles, et oleme SIIN tagasi!!!
Paljud on T-särkidega, paljud suitsetavad keset tänavat, palju on šoppajaid, turumüüjad üritavad poole hinnaga spargleid maha müüa. Meie sööme korvi 🙂
Võtame hotellist fotokad ja suundume vanalinna poole.
Õhtupoolik on käes ja lähme vaatame, kas mu lemmik söögikohake on juba hooaega alustanud. ON! 😀
Carpe Diemi uksed on lahti ja ettekandja näole ilmub äratundev naeratus kui ta meid näeb ja tervitab “Welcome back!”. Lynxi Hawaii pitsa ja mulle loomulikult kartulipannkoogid jõhvikamoosi ja peekoniga.
Soovitan seda kohta kõigile, kes Stocki vanalinna satuvad. Aadress on Storkyrkobrinken 11, nimeks Carpe Diem.

Jalutame vanalinnas.
Nii hea on tuttavates kohtades kõndida. Iga kord avastad uusi asju –  näed üha rohkem pisiasju, mitte ei ahmi enam suurt pilti.

Advokaadil on pühad:

Nunnu nurgake ja roosa elevant:

Kui silmad asuksid pealael, siis näeksime tavaliselt sellist pilti:

Pead keerates sellist:

Ja nina ette vaadates sellist (Jõulude ajal istus seal päkapikk):
Üks vene lapsuke kilkab, et Babajagaa 🙂

Oleme jõudnud veeäärde. Kajakad karjuvad ja jalutavad eemal. Hakkan neid lähemale kutsuma: kiss-kiissss… Minust on saanud kassiomanik…

Pisikeste kruiisilaevukeste kaid remonditakse. Grand Hotelli miljonivaade näeb hetkel välja selline:

NB! Kõik turistide laevukesed väljuvad praegu Nybrokaijenilt! Mitte lossi ees olevast sadamast.

See päev on olnud eriti pikk. Pöörame ninad hotelli poole. Aga enne jalutame läbi Kungsträdgardenist. Sest seal on mandlipuude alleed.
Alati Stockis olles ma mõtlen, et tahaks nii väga-väga näha, kui need alleed õitsevad! Ehk ometi õnnestub kord. Hoian pargile lähenedes peaaegu hinge kinni, et kas äkki seekord.. Ja peaaegu ongi nii! Enamus nuppe on kohe-kohe avanemas, aga mõned õied on juba lahti 🙂

Fantastiline! Oleme siin pühapäevani, seega on neil veel kolm päeva aega, et rohkem õitsema hakata. Ootan põnevusega 🙂
Mandlite all mängivad mehed malet:

Ja uhke kaubamaja NK vaateaknaid kaunistab suur sajajalgne:

Kajakad karjuvad, suur Sergeli purskkaev töötab ja trammiliin, mis viib Skansenisse, algab nüüd lausa Sergeli kõrvalt.
Käime poes, ostame hunniku juua (jube joogijänu on terve päeva!), paar jogurtit ja lähme hotelli.
Telekast tuleb “Jipikajeeee….” ehk Die Hard 4 ja meie vajume lihtsalt ära..
Sest see päev algas kolmapäeva hommikul ja lõppes neljapäeva õhtul.

Advertisements

7 thoughts on “Piiiiiikk päev!

  1. Mõnusaid pühi teile! Kuigi, ma saan aru, et see soov on juba täitunud, teil on mõnus olla. Rõõm lugeda ja vaadata on minupoolne!

  2. Mulle tundub, et enamik eestlasi nii reisib kui ostab asju 🙂 ja on ka neid, kes ei saa omale ei uusi asju ega reisimist lubada. Ehk siis alati ei ole kõik must ja valge.

    Ilusaid pühi!

  3. Jah, KK, otse loomulikult.
    Siin on kirjas vaid minu mõtted ja eelistused 🙂 Kui mul oleks valida uue pesumasina või reisi vahel, siis ma reisiks igal juhul. Pesu saab käsitsi ka pesta 😛
    Aga kui võimalust valida ei ole, siis ei saagi valida.

  4. väga mõnus:)
    sul on vist Stoc.-iga sama kui mul Berliiniga. iga kell ja iga hetk läheks tagasi. meid tervitatakse ka alati ühes söögikohas: oo, estõunian piipl:)
    aga mulle meeldib Stockholm ka ja kohe väga. paganas jah, et sinna laevaga ja lennukiga nii kallis lennata.kena pühadejätku!
    p.s. ma peseks ka käsitsi…iga kell:D

  5. Teil on seal ilus ! Kena pisipuhkust!
    Ootan ikka ja jälle imelisi pilte Teie reisidest. Leiate alati selliseid pisisähvatusi linnadest.

    Isegi vahel mõtlen, et tahaks ju niiväga reisida, mõnessegi kohta, aga kui on valida reis, või maksta korteriüür, siis valin korteriüüri, sest siis on koht kuhu tulla. Nii kahjuks on, Muidugi võib öelda, et ma elan jubekallis korteris, kuna minu sissetulekust tugev pool ja vahel ülegi lähebki korerisse, aga hoopis asi selles, et mu sissetulek on alla igasugust arvestust. Ja siis nii ongi et ei saa osta asju, ega ei saa reisida. Kahjuks nii on. Ja mitte ainult minul.

  6. Mõnusat olemist.
    Ja küll need uued kodumasinad ka kuskilt välja imbuvad.
    Pets muidugi on tark – iga parajalt pehme koht on kassi pesa. See on “seadus”!!!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s